2009-39 (3272)
Neljakümnes
Värske Sirp juubeldab koos Kunstiakadeemiaga tema 95. sünnipäeval. Palju on sel koolil olnud nimesid ja tegutsemiskohti. Kuidas ja kui iseseisvalt aga kõrgema kunstihariduse andmist Eestis jätkata, arutavad Sirbis akadeemia rektor ja õppejõud.
Protsendiseadus, kunstnike lootus on takerdunud ametkondlikku ja poliitilisse ükskõiksusesse.
Kogumikus “Rahvuslus ja patriotism” peavad XX sajandi võtmetekstide kaudu dialoogi liberalism…
Protsendiseadus, kunstnike lootus on takerdunud ametkondlikku ja poliitilisse ükskõiksusesse.
Kogumikus “Rahvuslus ja patriotism” peavad XX sajandi võtmetekstide kaudu dialoogi liberalism…
1 minut
Nõmme Jazz festivali peaesineja Bob Ferrel saabus eile Tallinna
Suurepärane dzässtrombonist ja improvisaator Bob Ferrel (USA) esineb Nõmme Jazzi eksklusiivsel peakontserdil Glehni lossis 29. oktoobril kell 20.00.
1 minut
ETV Noortekoor on aasta naiskoor 2009
24. oktoobril toimus Jõhvi Kontserdimajas Eesti Naislaulu Seltsi 15. aastapäeva pidulik kontsert, kus kuulutati välja ka aasta naiskoor 2009 – ETV Noortekoor. Kandideerida said kõik Eesti Naislaulu Seltsi koorid ja lõpliku otsuse tegi Eesti Naislaulu Seltsi juhatus.
1 minut
Klassikaraadios alustab uus eesti muusika saade „Areaal“
Alates 1. novembrist jõuab Klassikaraadio eetrisse saade „Areaal“, mis tutvustab olukorda uue ja põneva eesti muusika levikualal. Esimese saate külaline on poeet-muusik Jaan Pehk, temaga vestleb Tõnu Karjatse. Saateid saab kuulata pühapäeva õhtuti kell 21 ja kordusena esmaspäeviti kell 23, lisaks sobival ajal Internetis.
1 minut
Jasper Zoova uued joonistused ArtDepoos
Kolmapäeval, 28. oktoobril kell 18 avatakse ArtDepoos pidulikult Jasper Zoova vanemate ja uuemate joonistuste näitus “franki tiibet & koolon”. Avamisel on oodata muusikalisi etteasteid (“Kuninganna Kaosilaatoril”), atmosääri aitab luua ka hõrk Blossa glögi.
1 minut
Urmas Viik Draakoni galeriis
Teisipäeval, 27.10.2009 kell 17.00 avab Draakoni galeriis URMAS VIIK (1961) isikunäituse „Kaks maja“. Austades kunstniku soovi, jääda näituse eeltutvustuses napisõnaliseks, saadab avatavat näitust vaid järgnev moto:
Tõuskem! Uus päev on alanud!
Uinugem! Uus päev on lõppenud!
Tõuskem! Uus päev on alanud!
Uinugem! Uus päev on lõppenud!
1 minut
Solaris kui väljakutse ja allaand
Solarise keskuse valmimine on kodanikuaktiivsuse võimetuse triumf ja annab põhjust süvenevaks küünilisuseks ning pessimismiks – ja Stanisław Lem ilmselt keerleb hauas. Kunstpuud ja libalätlus, magedad naljatlused nimedega ja lõputu rodu säravate lambikeste alla ritta seatud poekesi pakuvad järjekordse võimaluse mõne eseme või paaritunnise kahemõõtmelise elamusega oma elu tühisus unustada.
2 minutit
Kablilt Casablancasse
Eesti suurim seikleja John Robert Ignace Lepp 100Meie mees Limas
„Kõige tuntum eestlane Ladina-Ameerikas on vist küll Ignace Lepp. [—] Kuulsin esmakordselt Ignace Lepa nime 1966. a sügisel Lima linnavalitsuse kokteil-vastuvõtul Monsenjöör Gerardo Alarco’lt, kes on katoliku kiriku kõrgem vaimulik ning Lima katoliku ülikooli filosoofiateaduskonna professor ja dekaan. Kui tutvustamisel mainisin…
„Kõige tuntum eestlane Ladina-Ameerikas on vist küll Ignace Lepp. [—] Kuulsin esmakordselt Ignace Lepa nime 1966. a sügisel Lima linnavalitsuse kokteil-vastuvõtul Monsenjöör Gerardo Alarco’lt, kes on katoliku kiriku kõrgem vaimulik ning Lima katoliku ülikooli filosoofiateaduskonna professor ja dekaan. Kui tutvustamisel mainisin…
3 minutit
Kuidas me Pagari tänaval filmi tegime
See punakas uks on Laia tänava pool tänaseni näha, peaaegu Suurtüki vastas, kõrval sama punakas raudvärav hoovi, küllap autodele. Kobistame kambaga väiksema ukse kallal, on hommik, paberite järgi 1971. aasta 23. november. Tunne on sant ja põnev ühekorraga, vist kõigil. Filmirühm on kirju: Klaus Mikko, keda alles vähe tean, režissööriks…
4 minutit
Kaameraga ümber moeköögi
Kuiv, tuim ja leige „Septembrinumber” ei sobi väärtfilmide kinno.„Septembrinumber” on film kannatlikule inimesele, kes tahab uskuda, et tegemist on huvitava, inforikka ja hea filmiga. Filmitegijatele on aga takistuseks saanud see, et nad on oma portreteeritavasse suhtunud liiga suure distantsiga ja pole suutnud tungida asja tuumani. Näib, et nende arvates on…
3 minutit
„Antikristus” kinos Sõprus esmaspäeva õhtul
Lars von Trieri „Antikristus” on just seda sorti film, mis nagu oleks rubriigis „peab nägema”, aga mille edasilükkamiseks leiab kümneid ettekäändeid. Reedeõhtuseks peo käimalükkamiseks on see enam kui kohatu, seltskonnas vaatamiseks liiga diip ning üksi vaadata nagu ei tihka. Niigi on väljas oktoober, taevas on madal, lehed ja haavad mädanevad,…
5 minutit
Pääsukesed koguvad kive
Absurdi piiril kõndiv seisundilavastus mahajäetud lennukitehasesLotta Lotass, „Kogujad”, tõlkinud Maarja Aaloe-Laur. Lavastaja ja muusikaline kujundaja Taago Tubin, kunstnik Peeter Ora, valguskunstnik Villu Konrad. Osades Tanel Ingi ja Janek Vadi. Ugala ja MT Ü Kultuuritsehhi esietendus Viljandi vanas lennukitehases 8. X.
Viljandi vana lennukitehas, hüljatud hoone kõrvalises loodusesopis Ugala teatri külje…
Viljandi vana lennukitehas, hüljatud hoone kõrvalises loodusesopis Ugala teatri külje…
4 minutit
Lennujaam, jõusaal, õllebaar
Rahvusvaheline teatrifestival Slovakkias.Slovakkias toimus septembri viimasel nädalal 18. korda Euroopa üks tuntumaid rahvusvahelisi teatrifestivale„Divadelnà Nitra”. Nitra on Tartu-suurune linn, tund aega sõitu pealinnast Bratislavast ida poole. Linna keskel mäe otsas kõrgub paavsti palee, kuhu saab mööda vanu munakivitänavaid. Üles jõudes avaneb vaade linna igas suunas ümbritsevatele lasnamägedele. Slovakkias on küll…
6 minutit
Tabamatud süljelärakad, tubakapuru täis
Idee kipub kaduma fantaasiasse, visuaalselt kirevasse ja meelelahutuslikku esituslaadi.Harriet Beecher-Stowe – Tiit Ojasoo – EneLiis Semper, „Onu Tomi onnike”. Lavastajad Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semper. Mängivad Andres Mähar, Marika Vaarik, Eva Klemets (külalisena), Mirtel Pohla, Rasmus Kaljujärv, Risto Kübar, Inga Salurand, Sergo Vares. Esietendus 8. VIII , NO 99.
Varases…
Varases…
5 minutit
Magusa elu mälestused ja muld
TIINA TAMMETALU näitused „La dolce vita” SEB i galeriis kuni 30. X ja „Selected Ground” Draakoni galeriis 28. IX – 10. X.
Tiina Tammetalu kaks näitust „La dolce vita” („Ilus elu”) ja „Selected Ground” („Valitud pinnas”) esindavad kahte peamist suunda tema loomingus: aistingumeenutusi ja materjalitegelikkust. „La dolce vita’ga” ühte komplekti …
Tiina Tammetalu kaks näitust „La dolce vita” („Ilus elu”) ja „Selected Ground” („Valitud pinnas”) esindavad kahte peamist suunda tema loomingus: aistingumeenutusi ja materjalitegelikkust. „La dolce vita’ga” ühte komplekti …
2 minutit
Väikesed inimesed – kes nad on?
SILJA SAAREPUU ja VILLU PLINGI näitus „Maal” Ark Royal’i galeriis kuni 3. XI.
Kui Tšiili päritolu arheoloog Milton Núñez Soome jõudis, oli see juba jääajast saati asustatud. Ta kaes neidsamu potikilde ja inimkonte, mida kohalikud arheoloogid kogu aeg näinud olid. Mõni teine teadlane aimas võib-olla sama, aga mitte keegi polnud…
Kui Tšiili päritolu arheoloog Milton Núñez Soome jõudis, oli see juba jääajast saati asustatud. Ta kaes neidsamu potikilde ja inimkonte, mida kohalikud arheoloogid kogu aeg näinud olid. Mõni teine teadlane aimas võib-olla sama, aga mitte keegi polnud…
2 minutit
Kohtumispaika muuta ei saa
Kunstihoone galerii näituse „Venemaa – Rossia. Venemaa kuue kunstniku silmade kaudu” nime kirjaviisi puhul on ilmselt tegemist märksa tõsisema kavatsusega, kui sooviga transkribeerida naaberriigi omanimi ladina tähestikus. Eesti keele ortograafiast teame, et mõttekriipsu kasutatakse muuseas ka rinnastatud täiendite vahel, kui tegemist on vahemaadega. Näiteks Tallinn – Moskva. Aga ka siis,…
3 minutit
Krakówi graafikasügis
Poola, kangekaelse ja müstilise imagoga maa vanas pealinnas Krakówis avati 16. septembril taas rahvusvaheline graafikatriennaal. 1966. aastal biennaalina alustanud, muutus selle tsükkel 1999. aastal kolmeaastaseks. See triennaal on kõrvuti Ljubljana graafikabiennaaliga üks tähtsamaid perioodilisi graafikasündmusi Euroopas. Koondades 38 partner-institutsiooni Poolas, Austrias, Saksamaal ja Hispaanias, on tänavune Krakówi triennaal kõigist senistest…
2 minutit
Palju disaini
Arvestades, et Eestis, kus ostujõuline ja parimas tarbimiseas osa elanikkonnast ei ole enamasti kunagi kooli põhiharidusse kuuluva kunstiajaloo raames kuulnud disainiajaloost või on kõik kunstiga seotu lõppenud juugendiga, on disainist rääkimine kahtlemata vajalik. Eriti kui leitakse, et disain on üks hoobasid, mis võiks anda tugeva tõuke kohaliku majanduse arengule ja…
3 minutit
Graafika teeb trikke
Saabumine võõrasse linna tekitab algul ainult sisemist segadust ja hämmingut: tunnete, et teil pole siin mingit rolli või tähtsust; siin elatakse oma kindlas rütmis, mida te ei mõista ega peagi mõistma. Seejärel, kohtudes ammuste tuttavatega, hakkab hämming tasapisi taanduma ja annab maad mõistmissoovile: see paik oma tänavavõrguga on ajalooliselt välja…
8 minutit
Jäljed suurlinnamelus ja metsaüksinduses
Õieti on kummaline ja küsitav neid kahte plaati kõrvutada, kuivõrd võrdlemise alus pole sugugi ilmne. Kristjan Randalu ja Siiri Sisask on astunud ka ühte sammu (plaatidel „Jälg” ja „Teine jälg”), kuid antud juhul kõnnib kumbki oma rada. Erinevuse võiks kokku võtta näiteks nii: Randalu „Desde Manhattan” on ansamblisisese tööjaotuse musternäidis,…
4 minutit
Vardan Ovsepjan: „Elus muusika peab alles jääma”
USAs tegutsev armeenia pianist Vardan Ovsepjan on Bostoni Berklee muusikakolledži kasvandik, kes teinud koostööd džässitippudega ja plaadistanud kompaniile Fresh Sound New Talent, mis on väljastanud ka artistide nagu The Bad Plus, Kurt Rosenwinkeli ja Brad Mehldau albumeid. Ovsepjani CVs on ka üks Eestit puudutav tõik: 1990ndate keskel õppis ta Tallinnas…
3 minutit
Teekond ja sõnumid
Erkki-Sven Tüüri sünnipäevakontserdil kõlas ERSO ja Arvo Volmeri esituses kolm tähelepanuväärset oopust. Kaks aastakümmet tagasi sündinud ja helilooja nime esmakordselt Eestist välja viinud orkestriteose „Insula deserta” (1989) sürreaalne õhustik haakub tugevasti eesti nüüdismuusika tänase metafüüsikaauraga. Hilisemast ajast pärit Kolmas sümfoonia (1997) on võimas näide Tüüri erinevaid stiilimaailmu põimivast „metakeele” perioodist.
4 minutit
Avakontsert külalisega
Corelli Consorti hooaja avakontsert: kava „Roosikrants” – Ann Wallström (solist, barokkviiul, Rootsi), Mail Sildos (barokkviiul), Tõnu Jõesaar (barokktšello) ja Imbi Tarum (klavessiin) 11. X TA saalis. Corelli Consorti näol on meil tegemist vaimse kooslusega, kes aastaid kestnud barokkmuusikaga tegelemise ja selle probleemidesse süvenemise tulemusena on kasvanud ise ja suutnud muusikat…
2 minutit
Katse portreteerida festivali
XIV rahvusvaheline Tartu vanamuusika festival „Orient et Occident” 9. – 11. X.
Festival algas lihtsalt: Tartu ülikooli aula laval oli FA Schola ansambel, polnud ametlikke avasõnu ega pidulikku tseremooniat. Saali kandusid huvitava helikeele ja vahelduva rütmikaga keskaja estampiide kaunid kõlad. Vedavaks instrumendiks erinevad keskaja flöödid ansambli ja kogu festivali vaimse…
Festival algas lihtsalt: Tartu ülikooli aula laval oli FA Schola ansambel, polnud ametlikke avasõnu ega pidulikku tseremooniat. Saali kandusid huvitava helikeele ja vahelduva rütmikaga keskaja estampiide kaunid kõlad. Vedavaks instrumendiks erinevad keskaja flöödid ansambli ja kogu festivali vaimse…
5 minutit
Äikesepõngerjad
Nii Andres Allani loomisluuletustes kui ka mitmetes teistes tekstides on jälgitav pettunud elutunnetuse teema.
Eellugu
Ühes oma teoses („Uurimus individuatsiooniprotsessist”, 1934) analüüsib Jung Ameerikast Euroopasse tema juurde õppima tulnud viiekümne viie aastase psühholoogiahuvilise naise joonistusi, näidates, kuidas individuatsiooniprotsessi saab tõlgendada läbi alkeemilise sümboolika. Kahekümne neljast pildist koosnevat seeriat ei kommenteerinud Jung…
Eellugu
Ühes oma teoses („Uurimus individuatsiooniprotsessist”, 1934) analüüsib Jung Ameerikast Euroopasse tema juurde õppima tulnud viiekümne viie aastase psühholoogiahuvilise naise joonistusi, näidates, kuidas individuatsiooniprotsessi saab tõlgendada läbi alkeemilise sümboolika. Kahekümne neljast pildist koosnevat seeriat ei kommenteerinud Jung…
6 minutit
Lähiajaloo terminoloogiast teaduses ja tavakeeles
25. septembril peeti Eesti Ajaloomuuseumi ning Tartu ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi korraldatud lähiajaloo mõistete teemaline seminar. Eesmärgiks oli täpsustada ja korrastada seda mõistelist aparatuuri, mida meie lähiajaloolased iga päev kasutavad. Vaadeldi seitset peamiselt Nõukogude aega puudutavat sõna: „genotsiid”, „Nõukogude”, „nomenklatuur”, „vastupanu”, „metsavendlus”, „repressioon” ja „Gulag”. Need sõnad on loomulikult…
3 minutit
Mõrv ilma vihata. Eestlased ja holokaust
2006. aastal ilmus president Mere poolt ellu kutsutud inimsusevastaste kuritegude rahvusvahelise komisjoni esimene mahukas kogumik „Estonia 1940–1945”, tänu millele sai maailma avalikkus üksikasjalikult teada Eestis esimese Nõukogude aasta ja Saksa okupatsiooni jooksul toimunud inimsusevastastest kuritegudest. Välja ei jäetud ka eestlaste kollaboratsionismi teemat. Aasta enne seda kaitses noor Eestist pärit ajaloolane…
3 minutit
Politoloogid poliitikast
Poliitikast võib mõtelda ja seda mõtestada eri viisi ja tasandi, alates üldisemat laadi filosoofilistest küsimustest kuni inimeste argielu kõige otsesemalt mõjutava praktikani. Kas propaganda, arvamusuuringud, valimisvõitlus ja häälte lugemine moodustavadki poliitika kogu olemuse või leiab nende taustal aset ka mõnevõrra sisulisemat laadi demokraatlik tahtekujundus, kodanikukasvatus, ühiskondlike tõekspidamiste klaarimine ning riigi…
12 minutit
Kui imperatiiv on suhteliselt kategooriline
Kõik siin ilmas on suhteline. Võtame näiteks Pablo Picasso ja Knut Hamsuni. Mõlemal on omad austajad ja kindlasti ka vastased, kuid kahtlemata on mõlemad silmapaistvad loovvaimud. Ometi on nende tänases retseptsioonis oluline erinevus. Picasso puhul ei peeta eriti heaks tooniks meenutada tema kommunistlikke vaateid ega Lenini rahupreemiat. „Mis puutuvad Picasso…
6 minutit
Järelsõna
Valimised said läbi. Midagi ootamatut ei juhtunud. Demokraatia ja vabadus võitsid, nagu ikka, sest need võitjad on valimistel ühes Euroopa riigis ette teada. Üllatada ei suutnud valimistega seoses ka ajakirjandus ja valvepolitoloogid. Suure innuga asus eriti avalik-õiguslik ringhääling ka seekord haarama haaramatut ja tükati võis selle jälgimine ka huvitav olla,…
3 minutit
Mihkel Mutt: „Makstagu või miljard! Kõik ei ole müüdav”
Kirjanik, kolumnist ja ajakirja Looming peatoimetaja Mihkel Mutt tuli tänavu lugejate ette mitmeaastase „projektiga” – oma mälestuste avaldamisega rohketes köidetes. Praeguseks on ilmunud „Eesti doomino. Eelmälestused” ja „Võru tänav. Lapsepõlv”. Sedavõrd mastaapse töö taustal on Jürgen Rooste uurinud autori tundmusi ja mõtteid.
Jürgen Rooste: Miks otsustasid hakata mälestustekirjanikuks? See on ju…
Jürgen Rooste: Miks otsustasid hakata mälestustekirjanikuks? See on ju…
12 minutit
