Teater NO99 pälvis Peterburis festivalil preemia
7. oktoobril Peterburis traditsioonidega teatrifestivalil “Baltiiski Dom” etendunud Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semperi lavastus NO83 “Kuidas seletada pilte surnud jänesele” pälvis festivali korraldajate auhinna. Eraldi toodi esile lavastuse sotsiaalselt teravat teemapüstitust.
1 minut
Vanalinna Muusikamaja tütarlastekoor sõidab EBU maineka koorikonkursi finaali
Ainsa Eesti koorina Euroopa Ringhäälingute Liidu maineka koorikonkursi „Let The People Sing“ finaali pääsenud Vanalinna Muusikamaja tütarlastekoor annab Oslo Röa kirikus Euroopa kultuuripealinn Tallinna tervituskontserdi.
1 minut
Kumus saab vaadata maailmakuulsate kunstnike töid
Kumu kunstimuuseumis avatakse täna näitus “Normandia maalijad”, mis toob publikuni maailmakuulsate kunstnike – Claude Monet, Théodore Géricault, Gustave Courbet, Eugène Boudin, Jean-Baptiste-Camille Corot, Charles Daubigny, Johan Barthold Jongkind, Edouard Vuillard, Albert Marquet, Raoul Dufy tööd aga ka teised mitmed suurepärased Normandia päritolu maalijad.
1 minut
Reede ei tule seegi kord Sirbita
Värskes Sirbis:
Juubilar Erkki-Sven Tüür ja tema monumentaalsed kõlad. Intervjuu heliloojaga, kelle VII sümfoonia kantakse täna ette esmakordselt Eestis.
Valimiseelne ärevus. Kõik pole kuld, mida avatakse, kõik ei püsi püsti, mis väidetakse täis kott olevat. Arvavad Tiit Hennoste ja Kaarel Tarand.
Kineast õpetab ajalugu. Edvins Snore filmi “Soviet story” didaktilisi probleeme lahkab Mart Kivimäe.
Arvustamise all:
– Stig Claessoni,…
Juubilar Erkki-Sven Tüür ja tema monumentaalsed kõlad. Intervjuu heliloojaga, kelle VII sümfoonia kantakse täna ette esmakordselt Eestis.
Valimiseelne ärevus. Kõik pole kuld, mida avatakse, kõik ei püsi püsti, mis väidetakse täis kott olevat. Arvavad Tiit Hennoste ja Kaarel Tarand.
Kineast õpetab ajalugu. Edvins Snore filmi “Soviet story” didaktilisi probleeme lahkab Mart Kivimäe.
Arvustamise all:
– Stig Claessoni,…
1 minut
Gailit ja Siuru
15. oktoobril kell 15.00 räägib Toomas Haug Tammsaare Muuseumis teemal “Gailit ja Siuru. Blasfeemia algus eesti kirjanduses”.
Tegemist on näituse “Viiuldaja karussellil. August Gailit Tammsaare juures” loengusarja viimase ettekandega, mis keskendub Gailiti skandaalsele Siuru-perioodile.
Tegemist on näituse “Viiuldaja karussellil. August Gailit Tammsaare juures” loengusarja viimase ettekandega, mis keskendub Gailiti skandaalsele Siuru-perioodile.
1 minut
EKA-s avati soome-ugri ekspeditsiooni näitus „Komiromantika”
12. oktoobril avati Eesti Kunstiakadeemia (EKA) galeriis (Tartu mnt. 1, Tallinn) EKA soome-ugri ekspeditsiooni näitus „Komiromantika”. Näitus on koostatud käesoleva aasta suvel Vene Föderatsioonis Komi Vabariigis läbi viidud uurimisreisi materjalidest.
1 minut
Prantsuse maalikunsti geeniused Courbet ja Monet Kumu näitusel „Normandia maalijad“
Neljapäeval, 15. oktoobril avatakse Kumu kunstimuuseumi III korruse B-tiivas näitus „Normandia maalijad”, mis toob Eesti publikuni 60 teost kunstnikelt, kelle elu ja looming on tihedalt seotud Normandia piirkonnaga. Lille’i Kunstimuuseumi peakonservaatori Alain Tapié koostatud valikus on esindatud maailmakuulsad kunstnikud Théodore Géricault, Gustave Courbet,…
1 minut
Helmi Tohvelmani auhind Ago Andersonile
Teisipäeval, 13. oktoobril antakse üle Helmi Tohvelmani nimeline auhind (asutatud 2000.aastal Margot Visnapi ettepanekul, Teatriliidu juhatuse otsusega).
1 minut
Dokumentaalfilm „Monument”: Eesti mälestussammaste saatus muutuvas ajas
12. oktoobril kell 18.00 toimub Kumu kunstimuuseumi auditooriumis dokumentaalfilmi „Monument” vene keelde dubleeritud versiooni esilinastus. Filmil on ingliskeelsed subtiitrid. Stsenarist on Juta Kivimäe, režissöör Tõnu Virve. Tootja Freyja Film 2009.
1 minut
Vanemuise väike maja sai uue heli- ja valgustehnika
Vanemuise teatri väikeses majas saab alanud hooajast publik etendustel nautida sealse uue heli- ja valgustehnika tippkvaliteeti.
1 minut
Kaupo Kikkase fotonäitus “Backstage” portreteerib jazz-muusikuid
10. oktoobril avas fotograaf Kaupo Kikkas Nokia Kontserdimaja fuajees personaalnäituse “Backstage”, mis portreteerib 16 mustvalgel fotol tuntud jazz-muusikute lavataguseid emotsioone.
1 minut
Vanemuine toob tuleval aastal lavale „Heliseva muusika“
Vanemuise teater omandas Londoni agentuuri Josef Weinberger Ltd vahendusel muusikali „Helisev muusika“ ainuesitamisõiguse Eestis.
1 minut
Seminar noortele diasporaa-uurijatele
14. oktoobril 2009 kell 13.00 toimub Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9) Baltic Heritage Networki (BaltHerNeti) noorteseminar, et kokku tuua erinevate valdkondade noored uurijad.
1 minut
Marko Lõhmus: „Kontserdihuvi ei ole vähenenud”
Septembrikuus astus Eesti Kontserdi (EK ) direktori ametisse Marko Lõhmus, Pärnust pärit noor mees, kes on viimased kolm aastat töötanud kultuuriministeeriumi muusikanõunikuna ja enne seda Pärnu Linnaorkestri direktorina. Sirp käis uuelt juhilt uurimas meie kontserdielu tulevikuperspektiive ja plaane.
Usutavasti hoidsid varasemad ametid ja EK loomenõukogu liikmestaatus sind päris hästi kursis Eesti…
Usutavasti hoidsid varasemad ametid ja EK loomenõukogu liikmestaatus sind päris hästi kursis Eesti…
8 minutit
ÕS {koheselt} — kohe
Üks õigekeelsussõnaraamatu ülesandeid on hinnata keeles laialt kasutusel väljendeid ja soovitada vajaduse korral nende asemele ladusamaid või täpsemaid sõnu. Paraku on sõnaraamatu maht piiratud ja seetõttu ei ole võimalik ebasoovitavate sõnade juures anda hinnangule pikemaid põhjendusi. Seda aitavad korvata ÕSi koostajate ja teiste keelenõuandjate kirjutised keelenõuandekogumikes, ajakirjas Oma Keel, ajalehtedes, Eesti Keele Instituudi kodulehel (keelenõuande tel…
1 minut
Meediakeele reguleerimisest
Sõnavõtt ajakirjanduskeele seminaril 28. IX 2009
Veel kümme aastat tagasi uskusin ma, et ajakirjanduskeelt on võimalik väljastpoolt reguleerida. Aastatel 2001–2002 analüüsisin haridusministeeriumi tellimusel eesti ajalehtede keelekasutust ja kirjutasin uuringu kokkuvõttesse: „Avalikus keelekasutuses, sealhulgas ajakirjanduses, peaks korrektse, vigadeta kirjakeele kasutamine olema keeleseadusega tagatud”. See oli ilus ja idealistlik seisukoht, ja mul on kahju, et nüüd, tutvunud uue…
Veel kümme aastat tagasi uskusin ma, et ajakirjanduskeelt on võimalik väljastpoolt reguleerida. Aastatel 2001–2002 analüüsisin haridusministeeriumi tellimusel eesti ajalehtede keelekasutust ja kirjutasin uuringu kokkuvõttesse: „Avalikus keelekasutuses, sealhulgas ajakirjanduses, peaks korrektse, vigadeta kirjakeele kasutamine olema keeleseadusega tagatud”. See oli ilus ja idealistlik seisukoht, ja mul on kahju, et nüüd, tutvunud uue…
2 minutit
Pealelend
JAAK VILLER, HTMi keeleosakonna juhataja, milline saab uue keeleseaduse olemus põhimõtteliselt olla? Kas ja kuidas hakatakse seadusega mõjutama ajakirjanduskeelt?
Nii nagu iga seaduse puhul seisis ka keeleseaduse komisjon valiku ees, kas sätestada kõik uue seaduse eesmärgid regulatiivselt või deklaratsioonina. Komisjonis kaasa töötanud ja seda konsulteerinud juristid toetasid probleemsete valdkondade puhul regulatsioone, mis sisaldavad ühemõtteliselt kindlaid kohustusi, võimaldavad riiklikku järelevalvet ja…
Nii nagu iga seaduse puhul seisis ka keeleseaduse komisjon valiku ees, kas sätestada kõik uue seaduse eesmärgid regulatiivselt või deklaratsioonina. Komisjonis kaasa töötanud ja seda konsulteerinud juristid toetasid probleemsete valdkondade puhul regulatsioone, mis sisaldavad ühemõtteliselt kindlaid kohustusi, võimaldavad riiklikku järelevalvet ja…
2 minutit
Uue keeleseaduse tulemine
Uue keeleseaduse vajaduse tõstatas Eesti keelenõukogu, kes rõhutas „Eesti keele arendamise strateegias (2004–2010)” selle ühe eesmärgina: „aastaks 2010 peavad peamised avaliku keelekasutuse valdkonnad olema valdavalt eestikeelsed, kasutatav kirjakeel peab olema heatasemeline ning arenguvõimeline”. Uue keeleseaduse vajalikkuse ideed tutvustati Eesti Vabariigi presidendile, kes selle heaks kiitis.
1 minut
Olulisi järelmärkusi ühele animatsiooni varjunud usundimõistuloole
Kui lugesin Peeter Piiri arvustust Shane Ackeri nukufilmi „9” kohta (25. IX Sirbis), polnud animatsiooni ennast muidugi veel näinud. Seetõttu mõjus tema küberpunklik ning lapsesilmset maailmakaemust rõhutav arvustus täitsa asjaliku ja omal moel ka ammendava ülevaatena. Et aga seda laadi „räpane” esteetika (olin vist näinud treilerit…
3 minutit
Akustika! Akustika! Akustika!
Seekordne rahvusvaheline muusikapäev naeratas mulle kahekordselt: sain osa nii Estonia gala kontserdist kui ka Berliozi „Fausti needmisest”. Nii palju kauneid inimhääli ja muusikat, mis hetkiti lausa hingemattev! Galaõhtu oli pühendatud Miliza Korjusele, kelle sünnist möödus augustis 100 aastat. Ajaloost on teada, et Estonia muusikajuhid põlgasid selle kellukesehäälse laulja ära põhjendusega – väike hääl, kuid sihikindla…
4 minutit
Rüütel lennukis
Mängufilm „Punane Parun” („Der rote Baron”, Saksamaa-Suurbritannia 2008, 129 min), režissöör Nikolai Müllerschön. Osades Matthias Schweighöfer, Joseph Fiennes, Til Schweiger, Lena Headey jt.
Manfred von Richthofeni nimi ütleb tänapäeval midagi (sõja)ajaloolastele, lennundusfännidele, mälumänguritele, kuid Esimese maailmasõja ajal ja pikalt pärast sedagi oli ta tõeline äss, kuulsaim hävituslendur Saksamaal ja ehk mujalgi Euroopas. Eelmise sajandi algus oli lennunduse…
Manfred von Richthofeni nimi ütleb tänapäeval midagi (sõja)ajaloolastele, lennundusfännidele, mälumänguritele, kuid Esimese maailmasõja ajal ja pikalt pärast sedagi oli ta tõeline äss, kuulsaim hävituslendur Saksamaal ja ehk mujalgi Euroopas. Eelmise sajandi algus oli lennunduse…
3 minutit
Hugo Lepnurme pärand tänases päevas
Kuidas jäädvustada inimest nõnda, et tema elu ja tegevus püsiks meie meeltes ka pärast tema lahkumist igavikku? Hugo Lepnurme ühingu loomine ja muusikapäevade algatamine tundus selleks parim lahendus. Tänavu, kui tema sünnist möödub 95 aastat, jõudsid Hugo Lepnurme V muusikapäevad Tallinna toomkirikusse, kus maestro käis tihti orelit mängimas; toomoreli renoveerimine (valmis 1998) oli…
4 minutit
Sisikondlik Trier
Trieri film olevat vistseraalne ehk algemotsioone käivitav, intellektuaalsust välistav, sisikondlik.
Mängufilm „Antikristus” („Antichrist”, Taani-Prantsusmaa-Saksamaa-Itaalia-Poola 2009, 109 min), režissöör ja stsenarist Lars von Trier, operaator Anthony Dod Mantle, montaaž Andres Refn, produtsent Meta Louis Foldager. Osades Willem Dafoe, Charlotte Gainsbourg jt. Tootja Zentropa Entertainments, levitaja Estinfilm OÜ, linastub kinos Artis.
Netikommentaatorite reaktsioonid filmi- ja kujutavale kunstile on imekspandavad. Kui…
Mängufilm „Antikristus” („Antichrist”, Taani-Prantsusmaa-Saksamaa-Itaalia-Poola 2009, 109 min), režissöör ja stsenarist Lars von Trier, operaator Anthony Dod Mantle, montaaž Andres Refn, produtsent Meta Louis Foldager. Osades Willem Dafoe, Charlotte Gainsbourg jt. Tootja Zentropa Entertainments, levitaja Estinfilm OÜ, linastub kinos Artis.
Netikommentaatorite reaktsioonid filmi- ja kujutavale kunstile on imekspandavad. Kui…
3 minutit
Viljandis helisesid taas kitarrid
Viljandi II kitarrifestival 22. – 26. septembrini, möödus suurema kära ja külluslikuma reklaamita. Sellegipoolest jätkus publikut igale kontserdile, mida oli kokku kümme, lisaks õhtused jam-sessioonid. Viljandi on kitarrimuusikale sobiv paik: siin on palju saale ning heal tasemel kitarriõpetus kultuuriakadeemias, muusikakoolis ja noorte huviringis. Publiku hulgas oli näha ka mujalt kohale sõitnud muusikasõpru. Kõiki kontserte…
3 minutit
Kuratlik kabaree
Noorte näitlejate raugematu entusiasm jätab hinge soojaks.
Mihhail Bulgakov – Aleksandr Pepeljajev, „Margarita ja Meister”. Lavastaja Aleksandr Pepeljajev, kunstnik Alina Korsmik. Mängivad EMA lavakunstikooli XXIV lennu tudengid: Marta Laan, Kertu Moppel, Jekaterina Nikolajeva, Liis Proode, Liisa Pulk, Sandra Üksküla-Uusberg, Mait Joorits, Mikk Jürjens, Lauri Kaldoja, Roland Laos, Marko Leht, Artur Tedremägi, Jüri Tiidus, Mihkel Tikerpalu, Hendrik Toompere, Kristjan…
Mihhail Bulgakov – Aleksandr Pepeljajev, „Margarita ja Meister”. Lavastaja Aleksandr Pepeljajev, kunstnik Alina Korsmik. Mängivad EMA lavakunstikooli XXIV lennu tudengid: Marta Laan, Kertu Moppel, Jekaterina Nikolajeva, Liis Proode, Liisa Pulk, Sandra Üksküla-Uusberg, Mait Joorits, Mikk Jürjens, Lauri Kaldoja, Roland Laos, Marko Leht, Artur Tedremägi, Jüri Tiidus, Mihkel Tikerpalu, Hendrik Toompere, Kristjan…
4 minutit
Peatu vahepeatuses
RIHO KALLI ja MARJE MURUSALU näitus „Vahepeatus” Hobusepea galeriis 17. – 28. IX.
Kahe noore kunstniku Riho Kalli ja Marje Murusalu ühisnäitus hõlmas laia teemaderingi kohaspetsiifikast ühiskonnakriitikani ja opereeris mitmetes meediumides estampgraafikast helikunstini. Pole sugugi ebatavaline, et kursusekaaslased koos näituse teevad, antud juhul kattuvad aga ka kunstnike huvid ja meetodid: nii Murusalu kui Kall on varem tegelenud heliga,…
Kahe noore kunstniku Riho Kalli ja Marje Murusalu ühisnäitus hõlmas laia teemaderingi kohaspetsiifikast ühiskonnakriitikani ja opereeris mitmetes meediumides estampgraafikast helikunstini. Pole sugugi ebatavaline, et kursusekaaslased koos näituse teevad, antud juhul kattuvad aga ka kunstnike huvid ja meetodid: nii Murusalu kui Kall on varem tegelenud heliga,…
3 minutit
Vananev näitleja, tantsiv lihatükk, kolmest lavastajast rääkimata
„Sümfoonia kolmele dirigendile. Laval üks viiul”, Aleksander Eelmaa, Martin Sookael, Jaanika Juhanson, Renate Valme. Kanuti gildi saalis 1. – 3. X.
1.
Teater on mu jaoks müsteerium! Ma mõtlen just seda, mis täna teatris toimub, ta ärevamal äärealal, ja mõtlen positiivsel moel. Teater on ikkagi olnud ju…
1.
Teater on mu jaoks müsteerium! Ma mõtlen just seda, mis täna teatris toimub, ta ärevamal äärealal, ja mõtlen positiivsel moel. Teater on ikkagi olnud ju…
6 minutit
Roos on roos on kärbes
URMAS VIIGI näitus „ Kärbes. Roos. Kärbes” Tartu Kunstimuuseumis kuni 31. X.
Urmas Viigi installatiivsel näitusel on väljas troopiliste põrnikatega pikitud lühter madratsi kohal, millel nupsude asemel on sitikad; kunstniku eelmistestki esinemistest tuttav pannoo WC-paberist volditud roosidega; veelgi suurem pannoo valgel taustal kihavate sadade kärbestega; videoinstallatsioon PöialLiisi ja Muti pulmade teemal; suur ümmargune pehme mängukaru, mille juures…
Urmas Viigi installatiivsel näitusel on väljas troopiliste põrnikatega pikitud lühter madratsi kohal, millel nupsude asemel on sitikad; kunstniku eelmistestki esinemistest tuttav pannoo WC-paberist volditud roosidega; veelgi suurem pannoo valgel taustal kihavate sadade kärbestega; videoinstallatsioon PöialLiisi ja Muti pulmade teemal; suur ümmargune pehme mängukaru, mille juures…
3 minutit
Elts needis muusikapäevaks Fausti
Berlioz on nimetanud oma teose „La damnation de Faust” algselt kontsertooperiks, kuid partituuril seisab siiski žanrimääratlusena „dramaatiline legend”. Ka ooperilavadele paigutatud teos on kontserdivormis siiski olnud edukam. Goethe „Fausti” aineline libreto valmis helilooja osalusel, neljaosaline teos koosneb üheksateistkümnest stseenist pluss epiloog: ulatuslik suurvorm nii ajaliselt (ligi kaks tundi puhast muusikat) kui ka esitajate hulgalt.…
2 minutit
Millist tähelepanu võib pälvida installaator?
KRISTA SOKOLOVA näitus „Installaatorile” Polymeri Kunstikonteineris kuni 6 X.
Krista Sokolova õpib EKA vabade kunstide magistrantuuris ja väljapanek on autori esimene isikunäitus. Näha on, et Sokoloval on pea analüütilist mõtlemist täis ja sealt tuleb kindlasti teisigi projekte. Seekord jäädvustab ta installatsioone maalis. Dokumentatsioon on (kunsti)ajaloo mõttes väga oluline. Seda enam, kui…
Krista Sokolova õpib EKA vabade kunstide magistrantuuris ja väljapanek on autori esimene isikunäitus. Näha on, et Sokoloval on pea analüütilist mõtlemist täis ja sealt tuleb kindlasti teisigi projekte. Seekord jäädvustab ta installatsioone maalis. Dokumentatsioon on (kunsti)ajaloo mõttes väga oluline. Seda enam, kui…
1 minut
Kohalolek
Näitus „Traditsioon ja vastuvõtlikkus – kaasaegsed arengusuunad UNGARI FOTOKUNSTIS ” ArtDepoos 4. – 29. IX ja ATTILA MATA näitus Ungari Instituudis 4. – 18. IX.
Septembri esimesel nädalal avati Tallinnas kaks ungari kujutava kunsti erinevaid harusid ja suundi tutvustavat näitust. Huvilised said näha skulptor Attila Mata loomingut Tallinna Ungari Instituudis ja tänapäeva ungari fotokunsti arengusuundi eksponeerivat näitust ArtDepoos. Kahe…
Septembri esimesel nädalal avati Tallinnas kaks ungari kujutava kunsti erinevaid harusid ja suundi tutvustavat näitust. Huvilised said näha skulptor Attila Mata loomingut Tallinna Ungari Instituudis ja tänapäeva ungari fotokunsti arengusuundi eksponeerivat näitust ArtDepoos. Kahe…
2 minutit
Lõhmuse valge müra ArtDepoos ei ole poos
EDA LÕHMUSE näitus „Postmaastikud” ArtDepoos kuni 24. X.
ArtDepoos on väljas 2008. aastal esimeste maalimagistrite lennus Tartu ülikooli lõpetanud Eda Lõhmuse magistrikomplekt, seesama, mis Tartu Kunstimaja monumentaalkunsti galeriis pea kohalolijate ovatsiooni (aplausi kindlasti) põhjustas. Tollane ekspositsiooniskeem pingestas maalikomplekti (Tartu galeriis mõjus see praegusest veenvamalt), kõrge valge ruumi salapära andis sakraalse lisamõõtme, lisaks loomulik…
ArtDepoos on väljas 2008. aastal esimeste maalimagistrite lennus Tartu ülikooli lõpetanud Eda Lõhmuse magistrikomplekt, seesama, mis Tartu Kunstimaja monumentaalkunsti galeriis pea kohalolijate ovatsiooni (aplausi kindlasti) põhjustas. Tollane ekspositsiooniskeem pingestas maalikomplekti (Tartu galeriis mõjus see praegusest veenvamalt), kõrge valge ruumi salapära andis sakraalse lisamõõtme, lisaks loomulik…
3 minutit
Absurdiinimese pruut
Terje Ojaveri viimase näituse võti peitus galerii tagumise saali videos „Sisyphose pruut”. Kuigi 1943. aastal okupeeritud Pariisis kirjutatud „Sisyphose müüt” on Albert Camus’ esimene filosoofiline essee, ei ole see mitte ainult Camus’, vaid ka üldisemalt üks võluvamaid inimese ja maailma vahekorra, aga ka inimese olemuse käsitlusi. See kuulub autori absurditriloogiasse.
3 minutit
Stuart Brisley etendused inimliku ja kunstipärase piiril
Stuart Brisley (1933) kahe installatsiooniga näitusel „Crossings” („Ületamised”) Tallinna Linnagaleriis nägi tema hilisemat loomingut. Teda peetakse Briti performance’i ristiisaks, taluvuse piiri otsivaks šokikunstnikuks. Linnagaleriis kasutas ta lihtsaid vahendeid: üks paat, kolm sinist halogeenlampi, üks makk ja üks videopleier.
4 minutit
Kas Eesti vajaks uusi kirjanike muuseume?
Väljavõtteid arutelust Eduard Vilde muuseumis 19. septembril Osavõtjad: ajakirjanik ja luuletaja KÄTLIN KALDMAA , A. H. Tammsaare muuseumi juhataja MAARJA VAINO, endine kultuuriministeeriumi muuseuminõunik PEETER MAUER , Tallinna Linnateatri muusikaala juhataja RIINA ROOSE, kirjanik MAIMU BERG, Adamson-Ericu muuseumi direktor ÜLLE KRUUS.
Maarja Vaino: Mainin sissejuhatuseks, et problemaatika või teemapüstitus kerkis meie teadvusse…
Maarja Vaino: Mainin sissejuhatuseks, et problemaatika või teemapüstitus kerkis meie teadvusse…
16 minutit
Palju huvitavaid mõtteid
Suured mõtlejad ei pruugi olla kuigi tähtsad kultuuri ja kirjanduse seisukohalt ning mõtlejad, kes on tähtsad kultuuri ja kirjanduse seisukohalt, ei pruugi olla kuigi suured.
20. sajandi mõttevoolud. Toimetanud Epp Annus. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2009. 974 lk.
See tüse köide valmis nelja aastaga. Koostaja esialgne taotlus oli keskenduda mõttevoolude seosele kultuuriga laiemalt ja kirjandusega kitsamalt…
20. sajandi mõttevoolud. Toimetanud Epp Annus. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2009. 974 lk.
See tüse köide valmis nelja aastaga. Koostaja esialgne taotlus oli keskenduda mõttevoolude seosele kultuuriga laiemalt ja kirjandusega kitsamalt…
6 minutit
Avalikkus ja maagia
Ühest hiljutisest Postimehe artiklist võis lugeda mõneti üllatuslikku väidet, et eesti pressis on levinud pikka aega „spetsiifiline” suhtumine Eesti suurima erakonna juhtfiguuri. Too kaua kestnud „spetsiifika” ehk meedia kui avaliku arvamuse kujundaja erakondliku konkurentsi kontekstis on teema, mis vääriks tõsist, erapooletut teadusuuringut. Põnev oleks ju teada saada, kas meil on – teaduslikust vaatepunktist võttes – „struktuurides” „kallutatud…
2 minutit
On midagi, mida meil on tarvis mõista
Intervjuu filosoofiaprofessor Simon Blackburniga
21. kuni 23. septembrini esines Tartu ülikoolis Gottlob Frege teoreetilise filosoofia loengusarja raames Cambridge’i ülikooli filosoofiaprofessor ja North Carolina ülikooli uurijaprofessor Simon Blackburn. Sündinud 1944. aastal, õppis ta Cambridge’is Trinity kolledžis ning töötas algul Cambridge’is ning seejärel 1969–90 Oxfordis, Pembroke’i kolledžis. 1990–2001 oli ta Edna J. Koury professor North Carolina…
21. kuni 23. septembrini esines Tartu ülikoolis Gottlob Frege teoreetilise filosoofia loengusarja raames Cambridge’i ülikooli filosoofiaprofessor ja North Carolina ülikooli uurijaprofessor Simon Blackburn. Sündinud 1944. aastal, õppis ta Cambridge’is Trinity kolledžis ning töötas algul Cambridge’is ning seejärel 1969–90 Oxfordis, Pembroke’i kolledžis. 1990–2001 oli ta Edna J. Koury professor North Carolina…
11 minutit
ÜKSMEELE AVALDUS
Muuseumitöötajatele ja avalikkusele ootamatult on 10. septembril alanud radikaalne reform üle kogu Eesti asuvate maakonnamuuseumide muutmiseks Tallinnas asuva keskaparaadiga liitmuuseumi osakondadeks. Seoses algatatud reformiga peavad Eesti maakonnamuuseumide ülesannetes riigimuuseumid vajalikuks teavitada oma kolleege ja avalikkust meie üksmeelest järgmises:
3 minutit
Väljavaade eelarveaugust
Riigieelarvelise kultuuri järgmisel aastal saab ära seletada 26-l leheküljel. Täpsemalt, nii pikka ja põhjalikku seletust pidasid kultuuriministeerium ja valitsus piisavaks rahvaesindajatele, kes riigieelarve üle lõppotsuse langetavad. Nagu viimastel aastatel süvenev halb tava ette näeb, antakse riigieelarve seletuskirjas sisulisi seletusi kulutuste kohta aina napimalt. Vähene seletusruum on liiga mitmelgi puhul täidetud hüüdlausetega, mis kulutusi ei põhjenda.
3 minutit
Laupäeval hakkab „Püha Tõnu kiusamine”
Homme esilinastub Tallinnas uhiuue Solarise keskuse kinos Artis režissöör Veiko Õunpuu teine täispikk mängufilm „Püha Tõnu kiusamine”.
Tegin seda pattu, et sain küüned DVD-le taha ja vaatasin…
Tegin seda pattu, et sain küüned DVD-le taha ja vaatasin…
8 minutit
