Reedene Sirp
Värske Sirbiga kaasas Keele Infoleht!
Sirbis:
Jälle see protsendiseadus, juba kolmandat nädalat järjest. Miks? Sest eeelnõu esimese kooskõlastusringi esimene tähtaeg sai läbi, aga ministeeriumidest ei kosta kippu ega kõppu, ei kiitust ega laitust. Kas panevad kalevi alla? Paistab, et ainus viis kindlustada eelnõu saamine seaduseks on teda pideva avaliku tähelepanu all hoida. Ja seda Sirp ka teeb.
Seekord valgustab kujutava kunsti…
Sirbis:
Jälle see protsendiseadus, juba kolmandat nädalat järjest. Miks? Sest eeelnõu esimese kooskõlastusringi esimene tähtaeg sai läbi, aga ministeeriumidest ei kosta kippu ega kõppu, ei kiitust ega laitust. Kas panevad kalevi alla? Paistab, et ainus viis kindlustada eelnõu saamine seaduseks on teda pideva avaliku tähelepanu all hoida. Ja seda Sirp ka teeb.
Seekord valgustab kujutava kunsti…
1 minut
Loeng Gailitist ja Tammsaarest
Neljapäeval, 24. septembril kell 15.00 räägib Maarja Vaino A. H. Tammsaare Muuseumis näituse “Viiuldaja karussellil. August Gailit Tammsaare juures” raames kahe kirjaniku kokkupuudetest. Juttu tuleb sellest, kui erinevad või sarnased olid nad inimeste ja kirjanikena ning mis ühendab nende loomingut.
1 minut
Laupäeval saab Telliskivi loomelinnakus raamatuid vahetada
Laupäeval, 26. septembril saab Tallinnas, Telliskivi loomelinnakus kella 10.00 -15.00 vahetada raamatuid ja kuulata erinevaid poeete.
1 minut
Animaürituste sarjas “Animateek” linastuvad Gil Alkabetzi animatsioonid.
28. septembril kell 18.00 tutvustab Kumu auditooriumis (Weizenbergi 34, Tallinn) oma loomingut animarežissöör Gil Alkabetz Saksamaalt.
1 minut
Auhinnad eesti filmidele Anapast
Venemaal, Anapas toimunud SRÜ ja Baltimaade filmifestivalil „Kinoshokk“ võitsid auhindu kaks eesti filmi – lühifilm „Rambikramp“ ja dokumentaalfilm „Revolutsioon, mida ei tulnud“.
1 minut
Tubased tööd tulekul – mihklipäeva tähistamine Raadil
Eesti Rahva Muuseum ja muuseumi sõprade selts kutsuvad 26. septembril kl 12–16 mihklipäevale Raadi mõisapargis (Narva mnt 177, Tartu), et austada meie rahvakultuuri – muistset ja innovatiivset ühteaegu. Eesti rahvuslikud mustrid kannavad sõnumit – proovime seda koos kanda riidele, puidule, klaasile, vormida savisse. Osta saab meistrite toodangut ja uudistada …
1 minut
Kultuuriminister kinnitas raadioringhäälinguload
Kultuuriminister Laine Jänes kinnitas täna 25 ringhäälinguloa väljaandmise, uute lubade alusel hakatakse programme edastama alates 17. novembrist.
1 minut
Vanemuises algasid „Ämbliknaise suudluse” proovid
Vanemuises alustati 22. IX proove maailmakuulsa muusikaliga „Ämbliknaise suudlus“, mis esietendub 31. oktoobril teatri suures majas.
1 minut
Märt Agu avab Solarise keskuses uudse tantsukeskuse
Eesti tuntumaid koreograafe ja tantsupedagooge Märt Agu avab oktoobris Solarise keskuses Tallinna Tantsuakadeemia nime kandva tantsukeskuse, millega luuakse tänapäevased treeningvõimalused nii professionaalsetele tantsijatele kui ka kõigile harrastajatele.
2 minutit
“Glamuurselt kodutu” Eesti Kunstiakadeemias
Eesti Kunstiakadeemia juubeliaasta üritustele annavad avalöögi tekstiilidisaini tudengid näitusega „Glamuurselt kodutu“: esmaspäeval 21. septembril kl 17.00 avatakse Eesti Kunstiakadeemia galeriis, Tartu mnt 1, tekstiilidisaini osakonna üliõpilaste näitus. EKA ja tekstiilihariduse 95. juubeliaastale pühendatud näituse projektide juhendajad on professor Mare Kelpman, dotsent Krista Leesi ja doktorant Kärt Ojavee. Näituse kujundavad osakonna magistrandid.
1 minut
Dokumentaalfilm “Monument”- Eesti mälestussammaste saatus muutuvas ajas
Tõnu Virve ja Juta Kivimäe Dokumentaalfilmi “Monument” (Freyja Film 2009) rahvusvahelise versiooni esilinastus toimub Kumu Kunstimuuseumi auditooriumis 22. septembril kell 18.00 (ingliskeelsed subtiitrid), vene keelde dubleeritud versioon esilinastub sealsamas 10. oktoobril kell 18.00.
1 minut
Joosep Matjuse film “Vanamees ja põder” võitis Venemaal auhinna
Noore filmimehe Joosep Matjuse poeetiline dokumentaalfilm “Vanamees ja põder” võitis Baikali filmifestivalil Venemaal parima dokumentaalfilmi auhinna. Kuivõrd žürii jättis Grand Prix välja andmata, oli tegemist mainekaima preemiaga.
1 minut
Eesti filmid Helsingis
17.- 27. septembrini toimuval Helsingi rahvusvahelisel filmifestivalil „Armastus ja anarhia“ on esindatud mahukas eesti filmide programm „Tere Eesti!“
1 minut
Tallinna Metodisti Kirikusse ehitatakse uus orel.
26. septembril 2009 a kell 15:00 toimub Tallinna Metodisti Kirikus, Narva mnt 51, lepingu allkirjastamine Hugo Lepnurme mälestusoreli ehitamise alustamiseks.
2 minutit
15 aastat parvlaev Estonia hukust
28. septembril möödub 15 aastat parvlaev Estonia hukust. Ühendus “Memento Mare” korraldab sel puhul mälestuskontserdi Tallinna Jaani kirikus ning Eesti Rahvusraamatukogus on Estonia-teemaliste raamatute ja esemete näitus.
1 minut
Kimmo Pohjonen ja King Crimsoni mehed kuu aja pärast Tallinnas!
22. oktoobril astub Rock Cafe’s üles psühhedeelseks power-trioks nimetatud KTU: avangardne staar-akordionist Kimmo Pohjonen ning Trey Gunn ja Pat Mastelotto kultuslikust progerocki bändist King Crimson.
2 minutit
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 90. Pealelend
Välissuhete prorektor Marje Lohuaru, ütlete Postimehes (14. IX) akadeemia eesmärkidest kõneldes, et Eesti muusikakõrgharidus on oma tegutsemise kõigi 90 aasta jooksul olnud rahvusvaheline. Samas toonitavad peaaegu kõik EMTA osakonnajuhatajad, et rahvusvaheline avanemine on viimaste kümnendite suur muudatus. Mis selles plaanis praegu eriti aktuaalne on?
Marje Lohuaru: EMTA on viimase 15 aastaga teinud…
Marje Lohuaru: EMTA on viimase 15 aastaga teinud…
1 minut
Miks tulin õppima EMTAsse?
Hreiðar Ingi Þhorsteinsson, kompositsioon (Island): Eestlaste puhul tundub seotus oma juurtega olevat eriti tugev: mind hämmastab, kuidas nad ennast oma muusikalisi juuri kasutades vabaks laulsid. Tegelikult oligi rahvus mulle alguses peamine külgetõmbejõud. Olen pärit Islandilt, saarelt, mis on mind alati inspireerinud. Tundsin, et pean õpinguid jätkama maal, mis suudaks mulle samamoodi tõelist inspiratsiooni pakkuda. Eestist …
2 minutit
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 90. Juubeliüritused
Sel kuul möödub 90 aastat EMTA asutamisest: kõrgkooli avaaktus peeti 28. septembril 1919. aastal. Üritusi on juba jagunud ja jagub veelgi tervesse aastasse (vt ajakava www. ema.edu.ee). Osa ettevõtmisi on pikaajalised, näiteks projekt „Sinuga jagatud muusika” koolinoortele ja rahvusvahelised meistrikursused „Crossing Keybords”. „Sinuga jagatud muusika” jõuab Eesti koolidesse aprillist novembrini,…
2 minutit
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 90. EMTA üliõpilastel pole kunagi olnud nii häid võimalusi
Eesti professionaalne muusikaline kõrgharidus saab kümne päeva pärast 90aastaseks. Arvestades asjaolu, et Euroopa olulisemad konservatooriumid on umbes 200 aastat vanad, on meie konservatoorium küllaltki noor. Kui veel silmas pidada, et esimesed eesti professionaalsed muusikud said oma diplomi kätte Venemaalt ja Saksamaalt…
3 minutit
Filoloogilised vene filmid
Viies vene filmide festival tõi Eestisse 13 uut filmi.
Viies vene filmide festival Eestis on läbi. Seekord oli programm eriti rikkalik: 13 filmi ja palju seansse. Valik oli kopsakas ja lai, küllalt korralik ülevaade värskest Venemaa filmiloomingust. Ilmselt juhuse tahtel oli saanud linaküpseks mitu mängufilmi vene klassikast ja klassikutest nagu: Anna Ahmatovast ja Jossif Brodskist…
Viies vene filmide festival Eestis on läbi. Seekord oli programm eriti rikkalik: 13 filmi ja palju seansse. Valik oli kopsakas ja lai, küllalt korralik ülevaade värskest Venemaa filmiloomingust. Ilmselt juhuse tahtel oli saanud linaküpseks mitu mängufilmi vene klassikast ja klassikutest nagu: Anna Ahmatovast ja Jossif Brodskist…
6 minutit
Teatrifest
„Draama 2009”, „Eludest” „Vahepeatuseni”, siira-viira
Mida üks teatrietendus peaks või võiks inimesega teha? Õnnelikumaks võiks teha, uusi mõtteuitusid võiks anda, kinnitust kah võiks teatrist saada sellele, mis ajal elame ja kuhu see maailm samme seab. Kümme ja veel rohkem erinevat lavastust nädala ajaga elamust just ei võimendanud, seekord. Vaatad viis etendust ära ja kõigis on üks kummaline peaosaline, Ekraan.…
Mida üks teatrietendus peaks või võiks inimesega teha? Õnnelikumaks võiks teha, uusi mõtteuitusid võiks anda, kinnitust kah võiks teatrist saada sellele, mis ajal elame ja kuhu see maailm samme seab. Kümme ja veel rohkem erinevat lavastust nädala ajaga elamust just ei võimendanud, seekord. Vaatad viis etendust ära ja kõigis on üks kummaline peaosaline, Ekraan.…
2 minutit
Balti festival madallennul
Oleks vahest õigem korraldada Balti festival lahus meie oma draamafestivalist ja mõnes teises Eesti teatrilinnas.
„OmaDRAAMA 2009”. Vizma Belševica, „Bille” (Valdis Lūriņš), Läti Rahvusteater. Rudolfs Blaumanis, „Indrāns” (Lauris Gundars), Teater TT (Läti). Gintaras Varnas ja Audronis Liuga, „Dekaloog. Kümme käsku” (Gintaras Varnas), Leedu. Martin Algus, „Janu” (Andres Noormets), Endla teater. Tiit Ojasoo, Ene-Liis Semper, „Kuidas seletada…
„OmaDRAAMA 2009”. Vizma Belševica, „Bille” (Valdis Lūriņš), Läti Rahvusteater. Rudolfs Blaumanis, „Indrāns” (Lauris Gundars), Teater TT (Läti). Gintaras Varnas ja Audronis Liuga, „Dekaloog. Kümme käsku” (Gintaras Varnas), Leedu. Martin Algus, „Janu” (Andres Noormets), Endla teater. Tiit Ojasoo, Ene-Liis Semper, „Kuidas seletada…
3 minutit
Peeter Torop: „Eesti teatril on aeg-ajalt vaja seisundikontrolli – nii oma kui võõrast hindajat”
Miks otsustasite festivali „Draama 2009” rahvusvahelise žürii töös osaleda?
Nõustusin žüriis tegutsema teatrivälise tegelasena (s.t mittespetsialistina) ja ainult lihtliikmena. Selles rollis oli töö žüriis mulle huvitav väljakutse.
Nõustusin žüriis tegutsema teatrivälise tegelasena (s.t mittespetsialistina) ja ainult lihtliikmena. Selles rollis oli töö žüriis mulle huvitav väljakutse.
5 minutit
Mondo-šokkerite pioneer Jacopetti 90
„Mondo Cane” ja „Mondo Cane 2” (Itaalia 1962-1963), režissöörid Gualtiero Jacopetti, Franco Prosperi ja Paolo Cavara. 99 + 95 min, levitab Euro International Films/Dutch Filmworks B.V.
„Africa Blood and Guts or Farewell Africa” („Africa addio”, Itaalia 1966), režissöörid Gualtiero Jacopetti ja Franco E. Prosperi. 122 min, levitab Blue Underground.
Itaalia dokumentaliste Gualtiero Jacopettit…
„Africa Blood and Guts or Farewell Africa” („Africa addio”, Itaalia 1966), režissöörid Gualtiero Jacopetti ja Franco E. Prosperi. 122 min, levitab Blue Underground.
Itaalia dokumentaliste Gualtiero Jacopettit…
2 minutit
Kuidas me Igor Jeltsoviga seinast alla sõitsime
Ehk aastapäevad tagasi helistas mulle legendaarse filmidirektori Levolli Karla poeg magister René Levoll: „Mul on olemas mees, kelle voodi all on üle 50 aasta peidus olnud Igor Jeltsovi filmi „Mehed jäävad koju” eestikeelne koopia. Kas filmiarhiiv on huvitatud?”. Jutt käis Jeltsovi diplomitööst Moskva filmiinstituudis 1956. aastal, peaosades Ants Eskola ja Linda…
3 minutit
Ülesvõetud süüdimatus
Naine on lisaks lipoliitiku ametile veel helilooja, maalija, tantsija, luuletaja ja muidu heategija.
Dokfilm „Dr Grossmanni jumalate maa”, režissöör, operaator ja produtsent Vahur Laiapea, monteerija Urmas Sepp, muusikaline kujundus Liisa Hirsch, 27 min, esilinastus 31. juulil Haapsalus „Seanaha” festivalil.
Pean tunnistama, et olen parasjagu kimpus. Vahur Laiapea portreefilm Galina Grossmannist mulle meeldis, see oli täielik tervik,…
Dokfilm „Dr Grossmanni jumalate maa”, režissöör, operaator ja produtsent Vahur Laiapea, monteerija Urmas Sepp, muusikaline kujundus Liisa Hirsch, 27 min, esilinastus 31. juulil Haapsalus „Seanaha” festivalil.
Pean tunnistama, et olen parasjagu kimpus. Vahur Laiapea portreefilm Galina Grossmannist mulle meeldis, see oli täielik tervik,…
2 minutit
Usalda mängu, see on dokument!
Laiapea on tänaseks teinud õige mitu filmi puudega inimestest, astunud üsna dostojevskilikult välja alandatute ja solvatute kaitseks.
Dokumentaalfilm „Hing on sees”. Režissöör ja produtsent Vahur Laiapea. Operaatorid Dorian Supin, Vahur Laiapea, Ago Ruus. Heli Ants Andreas, Mart Otsa. Monteerijad Kadri Kanter, Urmas Sepp. Ikoon, 2004, 28 min.
Vahur Laiapea film tekitab mõningaid üsna strukturaalseid teooriaküsimusi.…
Dokumentaalfilm „Hing on sees”. Režissöör ja produtsent Vahur Laiapea. Operaatorid Dorian Supin, Vahur Laiapea, Ago Ruus. Heli Ants Andreas, Mart Otsa. Monteerijad Kadri Kanter, Urmas Sepp. Ikoon, 2004, 28 min.
Vahur Laiapea film tekitab mõningaid üsna strukturaalseid teooriaküsimusi.…
3 minutit
Kurva kujutluse rüütlid
Elias Canetti „Pimestus” pakub ühekorraga realistlikku ja absurdset tegelikkust, mille on sünnitanud pettusel põhinevate kujutluste vastasmõju.
1.
Elias Canetti mahuka romaani „Pimestus” täies mahus ilmumisest võiks kujuneda keskmisest tublisti suuremat tähelepanu pälviv sündmus, aga vaevalt et prominentsete elulugude, mahlakate mälestuste ja isikliku musta pesu kirjanduslikku vormi valamise kõrval seda juhtub. Romaan ei vääri tähelepanu mitte ainult/ eelkõige…
1.
Elias Canetti mahuka romaani „Pimestus” täies mahus ilmumisest võiks kujuneda keskmisest tublisti suuremat tähelepanu pälviv sündmus, aga vaevalt et prominentsete elulugude, mahlakate mälestuste ja isikliku musta pesu kirjanduslikku vormi valamise kõrval seda juhtub. Romaan ei vääri tähelepanu mitte ainult/ eelkõige…
7 minutit
Kaks väikest novelletti
KAISA EICHE „See näitus on Kaisa Eiche nägu” ja EVA LABOTKINI „Magamajäämine”
Tartu Kunstimajas 28. VIII – 13. IX.Kui artikkel ilmub, on need kahe noore naisautori näitused juba sulgunud, kuid ekspositsioonide tunnetuslikult täpne komponeering ja sõnumlik puänteeritus ei lase neist siiski vaikides mööda minna. Kunstimaja väikeses galeriis sisenes vaataja otse uksest sisse astudes Kaisa Eiche loodud veel…
Tartu Kunstimajas 28. VIII – 13. IX.Kui artikkel ilmub, on need kahe noore naisautori näitused juba sulgunud, kuid ekspositsioonide tunnetuslikult täpne komponeering ja sõnumlik puänteeritus ei lase neist siiski vaikides mööda minna. Kunstimaja väikeses galeriis sisenes vaataja otse uksest sisse astudes Kaisa Eiche loodud veel…
2 minutit
Rännud Internetis ja ilmsi
LY LESTBERGI ja RAUNO THOMAS MOSSI näitus „Polyreality” („Polüreaalsus”) Vaalas kuni 29. IX.
Ly Lestbergi ja Rauno Thomas Mossi näitus on kunstikampaania, täis pettemanöövreid ja otserünnakuid laste mänguväljakukilgete katte all. Vaadates pilte ja lugedes kolme saateteksti kahe autori ning Eha Komissarovi sulest, tekib Kutuzovi tunne Borodino lahingu ajal – temagi üritas vastukäivate aruannete najal tegelikust olukorrast…
Ly Lestbergi ja Rauno Thomas Mossi näitus on kunstikampaania, täis pettemanöövreid ja otserünnakuid laste mänguväljakukilgete katte all. Vaadates pilte ja lugedes kolme saateteksti kahe autori ning Eha Komissarovi sulest, tekib Kutuzovi tunne Borodino lahingu ajal – temagi üritas vastukäivate aruannete najal tegelikust olukorrast…
2 minutit
Sooja tundega raamat
ÜLO ÕUN. Kunstnik katkeval avastusrajal. Koostanud Juta Kivimäe. Toimetanud Renita Raudsepp. Kujundanud Tuuli Aule. Fotod Stanislav Stepaško ja Toomas Kohv. Kumu, Tallinn 2009. 184 lk.
Ülo Õuna näituseks anti välja kataloog. Iseenesest on see normaalne (peaks olema lausa kohustuslik), et suured (ülevaate)näitused on varustatud kas siis kunstniku kogu loomingut või mõnd olulisemat projekti tõlgendava lisamaterjaliga. Ja…
Ülo Õuna näituseks anti välja kataloog. Iseenesest on see normaalne (peaks olema lausa kohustuslik), et suured (ülevaate)näitused on varustatud kas siis kunstniku kogu loomingut või mõnd olulisemat projekti tõlgendava lisamaterjaliga. Ja…
2 minutit
Kaotatud aega otsimas
Isiklik nostalgia-trip Ülo Õuna näitusel Kumus
Hoiatan ette: kõik alljärgnev on äärmiselt isiklik. Võib esineda mõningasi ebatäpsusi faktide osas, sest juttu tuleb siiski kadunud maailmast, mida nägin väga lähedalt väga väiksena. Sest mina olin seal. Sünnist saadik kuni umbes üheteistkümnenda eluaastani. Raja tänav 11 A – aadress, kus nüüd asub ka EKA skulptuurikateeder ning kus 1970ndate lõpul…
Hoiatan ette: kõik alljärgnev on äärmiselt isiklik. Võib esineda mõningasi ebatäpsusi faktide osas, sest juttu tuleb siiski kadunud maailmast, mida nägin väga lähedalt väga väiksena. Sest mina olin seal. Sünnist saadik kuni umbes üheteistkümnenda eluaastani. Raja tänav 11 A – aadress, kus nüüd asub ka EKA skulptuurikateeder ning kus 1970ndate lõpul…
4 minutit
Ülo Õuna aeg
Oye, hijo mío, el silencio.
Es un silencio ondulado,
un silencio
Federico García Lorca
Seda näitust võib vaadata nagu eesti kultuuri vaikelu ühest ajast, mil ellu astuvad noored lugesid Jüri Üdi luulet, eesti keelde tõlgiti Salingeri „Üheksa juttu” ja Loomingu Raamatukogus oli ilmunud Uku Masingu eestistatud Tagore „Aednik”. 1960ndate lõpul ja 1970ndate alguses juhtus tõepoolest hämmastavaid asju. Kunstialmanahhi leheküljed muutusid valgusküllaselt avaraks,…
Es un silencio ondulado,
un silencio
Federico García Lorca
Seda näitust võib vaadata nagu eesti kultuuri vaikelu ühest ajast, mil ellu astuvad noored lugesid Jüri Üdi luulet, eesti keelde tõlgiti Salingeri „Üheksa juttu” ja Loomingu Raamatukogus oli ilmunud Uku Masingu eestistatud Tagore „Aednik”. 1960ndate lõpul ja 1970ndate alguses juhtus tõepoolest hämmastavaid asju. Kunstialmanahhi leheküljed muutusid valgusküllaselt avaraks,…
5 minutit
Esimene Siugja Sulepea auhind Holger Kaintsile
Neli tuntud kirjameest Peeter Helme, Asko Künnap, Jürgen Rooste ja Karl Martin Sinijärv on saanud hakkama uue kirjandusauhinna väljamõtlemisega ja nüüd ka esmakordse väljaandmisega. Auhind pole küll rahaline, kuid idee poolest vajalik. Sirp esitas asjaosalistele lihtsa küsimuse: milline on Siugja Sulesepa auhinna eripära ja millega paistis silma esimene laureaat?
6 minutit
Vastuoluline Ferguson
Populariseerivale laadile vaatamata on Ferguson mõtleja, keda pole võimalik süüvimiseta kõrvale heita.
Fergusoni suurteos „Maailmasõda” on Sirbi veergudel läitnud terava diskussiooni Teise maailmasõjaga seotud moraalsete küsimuste üle, kuid raamatu põhiteesid on kahjuks jäänud tähelepanu alt välja. Keskendungi siinkohal just viimastele, kuid pean siiski vajalikuks lisada ka paar kommentaari Jaak Valget ja Märt Väljataga köitnud moraaliprobleemidele. Ajaloolane Jaak…
Fergusoni suurteos „Maailmasõda” on Sirbi veergudel läitnud terava diskussiooni Teise maailmasõjaga seotud moraalsete küsimuste üle, kuid raamatu põhiteesid on kahjuks jäänud tähelepanu alt välja. Keskendungi siinkohal just viimastele, kuid pean siiski vajalikuks lisada ka paar kommentaari Jaak Valget ja Märt Väljataga köitnud moraaliprobleemidele. Ajaloolane Jaak…
6 minutit
Ennustaja kimbatus ehk Tulevikku vaatamise asjaolud
Parim, mida majandusteadus saab teha, on empiiriliste regulaarsuste tuvastamine. Majanduskriisi alguse ja selle ennustamise kohta on sümboolse tähenduse omandanud lugu sellest, kuidas Tema Kõrgus Inglismaa Kuninganna Elizabeth II esitas eelmise aasta novembris Londoni majanduskooli külastades muu hulgas küsimuse, miks keegi ei näinud majanduskriisi ette. Küsimus tekitas enesestmõistetavusele vaatamata elevust. Sellele…
6 minutit
Baltisaksa kirjakultuuri poliitiline pale
Sissejuhatuseks 19. – 21. septembrini Tartus toimuvale viiendale rahvusvahelisele baltisaksa kirjakultuuri sümpoosionile
Sakslased ei vallutanud Liivimaad mitte üksnes mõõgaga. Sulge tarvitati vähemasti sama ohtliku relvana kohalike rahvaste vastu . . . .
Hermann Samson von Himmelstiern (1878)
Kirjakultuur tänase Eesti ja Läti alal sai alguse enam-vähem sõjaseisukorras ning kandis algusest peale ideoloogilise võitluse märke. Siinne esimene kirjanduslik mälestis,…
Sakslased ei vallutanud Liivimaad mitte üksnes mõõgaga. Sulge tarvitati vähemasti sama ohtliku relvana kohalike rahvaste vastu . . . .
Hermann Samson von Himmelstiern (1878)
Kirjakultuur tänase Eesti ja Läti alal sai alguse enam-vähem sõjaseisukorras ning kandis algusest peale ideoloogilise võitluse märke. Siinne esimene kirjanduslik mälestis,…
3 minutit
Kunst, mitte dekoreerimine
Kaarel Tarand („Kunsti päästmise protsent” – Sirp 11. IX) arutleb protsendiseaduse üle „õiguslikult õnneks vähe reguleeritud kultuurielu” taustal. Retsept – vähem regulatsioone, rohkem võimalusi – protsendiseaduse puhul kehtibki. See seadus ei reguleeri kultuurielu, vaid loob eelkõige uusi võimalusi oma keskkonna inimsõbralikumaks muutmiseks.
4 minutit
Ehituspalavik
Unistus oma majast ning jõupingutused oma kodu rajamiseks on meie rahvuskultuuri igas harus olnud institutsiooni arenguloo lahutamatu osa. Ja mitte ainult, kultuurilugu tunneb ka juhtumeid, kui riigilt maja saamise vääriliseks on peetud üksikisikuid. Hea õnne korral on organisatsiooni sünnist oma majani jõutud ühe kuni pooleteise inimpõlve pingutuste tagajärjel, halvema saatuse korral seistakse oma realiseerumata unistusega silmitsi ka 100.…
2 minutit
Meie mees Washingtonis
Hellar Grabbi: “”Pagulaskirjandus” on eelkõige poliitiline, mitte kirjandusteaduslik mõiste”
President Konstantin Pätsi käsundusohvitseri kolonel Herbert Grabbi poeg Hellar Grabbi ei vaja õigupoolest tutvustamist. Välismaisele eesti lugejale sai ta tuntuks kõigepealt kui…
President Konstantin Pätsi käsundusohvitseri kolonel Herbert Grabbi poeg Hellar Grabbi ei vaja õigupoolest tutvustamist. Välismaisele eesti lugejale sai ta tuntuks kõigepealt kui…
8 minutit
