2009-33 (3266)
Homne Sirp, kolmekümne neljas.
Värskes Sirbis erileheküljed Eesti Muusikaakadeemia sünnipäeva puhul.Millised on akadeemia võimalused ellu jääda, areneda, olla rahvusvaheline tõmbekeskus? Rektor Peep Lassmannil on viis põhilist sünnipäevasoovi: et Eestis tekiks muusikahariduse ühtne süsteem; et iga anne pääseks end täiendama välismaale; et meil õpetavad õppejõud oleksid rahvusvahelised tipud; et koostöö tulevaste tööandjatega oleks sujuv; et…
1 minut
“Ruhnu kunstis” Kuressaares
17.septembril kell 17.00 avatakse Kuressaare Raegaleriis kunstiklassika näitus “Ruhnu kunstis” ning esitletakse samanimelist kataloogi, mille koostaja on Reet Rast ja kujundaja Boris Šestakov.
1 minut
Baltisaksa aadlikultuuri sära Kadrioru kunstimuuseumis!
Reedel. 18. septembril avatakse Kadrioru kunstimuuseumis 19. sajandi esimese poole baltisaksa kunstikultuuri hiilgeaega tutvustav näitus „Balti biidermeier”.
2 minutit
Setomaa koguteos kaante vahel
15. septembril esitles Eesti Rahva Muuseum koostatava Setomaa Koguteose esimest raamatut „Setomaa 2. Vanem ajalugu muinasajast kuni 1920. aastani“. Koguteose esimene raamat tutvustab Setomaa vanemat ajalugu alates „aegade algusest” kuni Vene tsaaririigi kokkuvarisemiseni ning Eesti Vabariigi sünnini.
1 minut
Vanemuise uusi metsasarvi esitletakse hooaja avakontserdil
Vanemuise sümfooniaorkester sai endale viis uut tipptasemel metsasarve, mille kõla saab publik esmakordselt nautida reedel orkestri hooaja avakontserdil.
1 minut
Uku Masing 100
Tartu Ülikooli Raamatukogu 3. korruse galeriis on avatud näitus „Uku Masing 100“, mis on ühtlasi lüliks U. Masingu 100. sünniaastapäevale pühendatud ürituste ketis.
1 minut
Piletisaju kestel osteti ligi 17 000 teatripiletit
Vanemuise teatri piletite soodusmüügi kestel osteti nelja päevaga 16 971 piletit kokku rohkem kui 2,2 miljoni krooni eest.
1 minut
“Balti kirjakultuuri poliitiline pale” Tartus
19.-21.septembril toimub Tartus 5. baltisaksa kirjakultuuri sümpoosion pealkirja all „Balti kirjakultuuri poliitiline pale“. Ajaloolased ja kirjandusteadlased Eestist, Lätist ja Saksamaalt arutlevad baltisaksa kirjakultuuri poliitiliste dimensioonide üle mõiste avaras tähenduses ning laias ajalises ja žanrilises lõikes. Et eesti- ja lätikeelne kirjasõna oli kuni rahvusliku ärkamiseni baltisaksa kirjakultuuri osa, siis on erilise…
1 minut
Kultuuriministeeriumi esindajana Ida-Virumaal asub tööle Artjom Tepljuk
Konkursikomisjon valis 11 kandidaadi seast ministeeriumi esindajaks Ida-Virumaal Artjom Tepljuki. Tepljuk on töötanud varem rahvastikuministri büroos, tegeledes seal integratsiooniküsimustega. Ta on olnud ka eesti keele kui võõrkeele õpetaja ja töötanud Tallinna Ülikooli koosseisuvälise õppejõuna.
1 minut
Teater.Muusika.Kino uus number
Koos Teater. Muusika. Kino august-septembri topeltnumbriga saab lugeja DVD kujul kaasa ka esimese osa kogumikusarjast „Unustatud Eesti lühimängufilmid”. Sarja raames on plaanis TMK lugejani tuua valik Eesti lühimängufilme, mida on viimastel aastakümnetel eri põhjustel kas vähe näidatud või mis on sootuks riiulile jäänud. Ajakirjanumbris on plaadile ka saateartikkel Sulev Teinemaalt.…
1 minut
“Helisev maja” 15. septembril
Teisipäeval, 15. septembril avab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia EMTA Rävala pst 16 maja uksed kõigile huvilistele ning pakub tasuta erinevaid kontserte koondnimetuse all “Helisev maja”, et tutvustada akadeemiat ja 90. juubeliaasta programmi. Erakordselt saavad kõik huvilised tutvuda EMTA õppestuudiote ja tööruumidega. Huvilistele on avatud elektronmuusika stuudio, raamatukogu, jazziklass, ooperistuudio, koolimuusika…
1 minut
Kõlakoda – tervisliku ja vähem tervisliku muusika dialektika
Kui Franz Joseph Haydn 1772. aastal solidaarsusest oma muusikutega, kelle pereliikmeid vürst Esterhazy oma suvisesse maalossi elama ei lubanud, kirjutas sümfoonia fis-moll, lõpetas ta selle lisaks tavalisele neljale osale veel ühe lisapalaga. Aeglases tempos kulgenud muusika vältel kustutasid muusikud üksteise järel oma küünla ja lahkusid lavalt. Jäi vaid kaks kurba…
4 minutit
Pealelend
Kultuuriministeeriumi meedia- ja autoriõiguste osakonna levitalituse nõunik Toomas Seppel, praegu on menetluses autoriõiguse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Millised on eelnõu kõige tähtsamad punktid, mis muutmisele peaksid tulema?
Eelnõu eesmärk on luua õiguslik ruum mäluasutuste arhiivide Internetis kättesaadavaks tegemiseks. Eelnõuga püütakse lahendada pikalt vaieldud küsimust: kellele kuuluvad Nõukogude Eestis loodud teoste, esituste,…
Eelnõu eesmärk on luua õiguslik ruum mäluasutuste arhiivide Internetis kättesaadavaks tegemiseks. Eelnõuga püütakse lahendada pikalt vaieldud küsimust: kellele kuuluvad Nõukogude Eestis loodud teoste, esituste,…
1 minut
Briti kaasagese kunsti klassik Stuart Brisley Linnagaleriis
Stuart Brisley (UK) näituse “Ristumised / Crossings” avamine toimub Tallinna Linnagaleriis (Harju tn. 13, avatud K-E 12-18) kolmapäeval, 16. septembril kell 18.00. Näitus jääb avatuks17.IX – 04.X. NELJAPÄEVAL, 17. septembril kell 16.00 Rüütelkonna hoone saalis (ruum 201) vestleb Stuart Brisleyga Anders Härm. NB!! Et vestlust oleks kergem jälgida, oleks soovitav ära vaadata …
2 minutit
Maakonnamuuseumidel on eeldused saada kohalikeks kompetentsikeskusteks
Muuseuminõukogu kiitis eileõhtusel korralisel koosolekul heaks ettepaneku alustada liitmuuseumi kavandamist, mis moodustuks 15 maakonnamuuseumi baasil. Uue võimaliku struktuuri loomist hakkab lähiajal arutama muuseumide ja ministeeriumi esindajaist koosnev ekspertkomisjon.
1 minut
Ansambel U: “New Yorks’s School”
Ansambel U: (http://uuu.ee) alustab oma hooaega omapärase kontserdiga Ameerika 1950-60. aastate eksmeperimentaalmuusikast, pealkitrjaga “New York’s School”. Kontsert toimub Kanuti Gildi saalis laupäeval, 19.09.09 kell 19.30. Kavas John Cage’i, Christian Wolffi, Earl Browni muusika. Instrumentideks on kasutusel kivid, olmeesemed, theremin, taimsed materjalid.
1 minut
Kultuuriministeeriumi muusikanõunikuks saab Eero Raun
Kultuuriministeeriumi konkursikomisjon otsustas valida uueks muusikanõunikuks Eero Rauna. Eero Raun on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli orkestrandi ja koorijuhina ning Eesti Muusikaakadeemia koolimuusika erialal, õppides dirigeerimist professor Venno Laulu käe all. Raun on lõpetanud Eesti Diplomaatide Kooli diplomaatia ja rahvusvaheliste suhete erialal ning omandanud sotsiaalteaduste magistrikraadi Tallinna Ülikoolis juhtimise sotsiaalsete strateegiate erialal.
1 minut
Kõik lapsed naeratavad samas keeles
Eesti ja Gruusia on ühendanud Avatud Eesti Fondi Ida-ida piiriülese koostöö programmi toel jõud, et luua puuetega lastele paremad võimalused ühiskonnaelus osalemiseks. Algatus „Kõik lapsed naeratavad samas keeles“ tõi Gruusia spetsialistid nädalaks Eestisse, et tutvuda siinse puuetega laste hoolekandesüsteemiga ja reformida Eesti kogemuse najal erivajadustega lapsi mõjutavaid poliitikaid Gruusias.
1 minut
AKADEEMIA nr 9
Sõjateemelise numbri avalöök on lõik Thukydidese Peloponnesose sõja ajaloost, mida peetakse üheks antiikhistoriograafia tähtteoseks. Valitud katkendis põhjendab kreeklaste sõjakas delegatsioon meloslastele, miks nood kreeklastele alistuma peaksid. Klassikalisele tekstile on saatesõna kirjutanud Mait Kõiv.
1 minut
Väljumine kapist või siis riiulist
Septembrikuu TMK vahel antakse kaasa DVD-kogumik „Unustatud Eesti lühimängufilmid I”. Esimeses tsüklis on plaanitud vaatajani tuua üle kolmekümne lühifilmi, esimesed seitse ongi praeguseks plaadil.„ÕHTUST HOMMIKUNI” (36 min, Tallinnfilm, 1962), lavastaja Leida Laius, stsenarist Valdo Pant (Mart Kalda samanimelise jutustuse motiividel), operaator Mihhail Dorovatovski, kunstnik Rein Raamat, helilooja Arvo Pärt. Osades…
9 minutit
Kalevipoeg lõpetab alati halvasti
Loomad on lahti.
Peavad teile jahti,
vaja metsavahti!
Järgnev kangelaste kolmik peaks Sirbi veergudel küll ainulaadne olema. Endine poksija, võitmatu Jegor Golovin, kes tuntud hüüdnime Kivipea all; endine poksija Mike Tyson, omal ajal noorim raskekaalu profipoksi maailmameister; wrestling’u-maadleja Randy Robinson „Rammija”, kes olnud 1980. aastatel oma ala tipptegija. Kuidagi kogemata…
Peavad teile jahti,
vaja metsavahti!
Järgnev kangelaste kolmik peaks Sirbi veergudel küll ainulaadne olema. Endine poksija, võitmatu Jegor Golovin, kes tuntud hüüdnime Kivipea all; endine poksija Mike Tyson, omal ajal noorim raskekaalu profipoksi maailmameister; wrestling’u-maadleja Randy Robinson „Rammija”, kes olnud 1980. aastatel oma ala tipptegija. Kuidagi kogemata…
3 minutit
Barutot võib vaadata Talviku rändkinos
Artur Talvik , filmiprodutsent ja MTÜ Külakino juhataja. Rändkino ehk Kass Arturi Külakino uus üksus hakkas mööda Eesti rahva- ja kultuurimaju näitama „poolenisti keelatud dokfilmi „Baruto – tõlkes kaduma läinud”, mille nägemine on võimalik ainult Külakino vahendusel”, nagu väidab teie pressiteade. Palun selgita Sirbi lugejale, mida tähendab „poolenisti keelatud”?
See…
See…
3 minutit
Valupunktidest ja vanamuusika jõujoontest Innsbrucki rakursi alt
Eesti muusikamaastiku irratsionaalsuse taustal iseloomustab muusikaelu Kesk-Euroopas tsiviliseeritum juhtimine, ehkki võimuiha ja väiklus ametnike tasandil panevad ka siinmail aeg-ajalt püsti suuri intriige. Suurimateks skandaalideks on praegusaja ühe andekaima dirigendi Christian Thielemanni võitlus bürokraatidega Müncheni Filharmoonikute kunstilise juhi lepingu pikendamisel (ametnikud tahavad häbematult suurt otsustusõigust sisulistes küsimustes – tuttav paralleel meiegi…
4 minutit
Ain Anger Bayreuthis
Bayreuthi ooperipidustused on suvefestivalide hulgas erilise tähendusega. Kuigi selles väikeses Saksa linnas oli juba 1748. aastal avatud imeilus barokkteater, nn Markgräfliches Opernhaus, mis on tänaseni alles ja kus olevat filmitud paljud „Farinelli” episoodid, suutis Richard Wagner kõikide takistuste kiuste ehitada veel spetsiaalse ooperimaja, kus kantakse ette ainult tema oopereid. Avaetenduseks…
3 minutit
Kontsert kui preemia, ka publikule
Heino Elleri nimelise viiuldajate konkursi preemiakontsert: Mari ja Mihkel Poll 4. IX Mederi saalis. Mulle meeldib kontsertidel käia – näed ja kuuled palju huvitavat. On ju põnev jälgida, kuidas loominguline protsess toimib ja miks. Iga saal kõlab ja reageerib muusikale omamoodi, mulje sünnib kohapeal ja tekitab kava ülesehituse, esituse pingestatuse…
2 minutit
Eri Klasi meistrikursuslased Tartus
Läinud reedel täitus Tartu Jaani kirik suurejoonelise sümfoonilise muusikaga: toimus maestro Eri Klasi meistrikursuste lõppkontsert. On sümpaatne, kui ühe õppeprotsessi lõpptulemus antakse laiemale üldsusele teada sisuka kontserdi näol. Kindlasti on selletaoliste kursuste korraldamine nii Tartule kui Eestile oluline ettevõtmine, seda nii rahvusvaheliste kontaktide avardamisel kui Tartu laiemal teadvustamisel muusikakeskusena. Seda…
2 minutit
Pealelend
EK produtsent Neeme Punder, kuidas ja millise sihiga on Eesti Kontsert (EK) taas jõudnud hästi unustatud vana ehk abonementkontsertideni?
Tõsi ta on, midagi uut siin maa peal pole, kõik parimad asjad on avastatud ammu, nii ka abonementkontserdid, milleta varasemat n-ö nõukaaegset muusikaelu ei kujutanud nagu ettegi. Tegelikult on kerge surve…
Tõsi ta on, midagi uut siin maa peal pole, kõik parimad asjad on avastatud ammu, nii ka abonementkontserdid, milleta varasemat n-ö nõukaaegset muusikaelu ei kujutanud nagu ettegi. Tegelikult on kerge surve…
2 minutit
Pealelend
Eesti Filharmoonia Kammerkoori (EFK) direktor Anneli Unt, kuidas mõjutab keeruline majandusolukord EFK tegemisi algaval hooajal?
Ega EFKga ei ole läinud teisiti kui teiste riiklike kultuuriasutustega, ka meie eelarvet on tuntavalt kärbitud. Siiski tuleb öelda, et tänases Eesti muusikaelus teevad inimestevahelised tülid, huvide konfliktid ja võimuvõitlus võib-olla veel rohkem halba kui …
Ega EFKga ei ole läinud teisiti kui teiste riiklike kultuuriasutustega, ka meie eelarvet on tuntavalt kärbitud. Siiski tuleb öelda, et tänases Eesti muusikaelus teevad inimestevahelised tülid, huvide konfliktid ja võimuvõitlus võib-olla veel rohkem halba kui …
2 minutit
Interpreet – sild helilooja ja kuulaja vahel
Muusika ei ela mitte nootides, vaid muusikutes.
Charles Ives
Minu teismeeas tütar küsis, miks esitavad muusikud kontsertidel peaaegu eranditult ainult teiste loomingut. Miks ei mängi nad oma teoseid, mis oleks ju elav looming? Kui omakorda küsisin, kuidas kuuleksime siis Bachi, Mozarti ja teiste suurte, juba siitilmast lahkunud heliloojate teoseid, vastas ta, et…
Charles Ives
Minu teismeeas tütar küsis, miks esitavad muusikud kontsertidel peaaegu eranditult ainult teiste loomingut. Miks ei mängi nad oma teoseid, mis oleks ju elav looming? Kui omakorda küsisin, kuidas kuuleksime siis Bachi, Mozarti ja teiste suurte, juba siitilmast lahkunud heliloojate teoseid, vastas ta, et…
3 minutit
Näidendivõistlus 2009
2009. aasta näidendiv õistluse võitjad :I koht (40 000 krooni) – Martin Algus, „Postmodernsed leibkonnad”.II koht (25 000 krooni) – Siim Nurklik, „Kas ma olen nüüd elus”.III koht (20 000 krooni) – Loone Ots , „Libuhunt”.Eripreemiad: Raivo Kütt, „Brüsseli hull”; Andri Luup, „Piloot”; Lauri Vahtre, „See toru seal laes”.Äramärgitud: Jaan…
2 minutit
Palun tantsule!
Aitäh Augusti tantsufestivalile, suvi lõppes hästi!Augusti tantsufestival tähistas oma kümnendat tegevusaastat. Paneme nüüd oma tantsukingad jalga ja libiseme sellest tantsust veel kord läbi, ennastunustavalt hõljudes ja pööreldes, lastes end liikumisel kaasa viia, enne kui asjalik sügis kõik mõtted ja sammud taas argiradadele asetab.
8 minutit
Üks aiapidu, kaks lugu, näidendit ja lavastust
Võitis see vaataja, kes eelistas aia-lavastusele mõisamaja-lavastust.
Alan Ayckbourn , „Aiapidu”. Lavastaja Roman Baskin, kunstnik Ann Lumiste. Mängivad Roman Baskin, Liina Vahtrik, Hendrik Toompere jr, Harriet Toompere, Ülle Kaljuste, Raivo Rüütel, Eduard Salmistu, Carmen Mikiver, Epp Eespäev, Pirjo Levandi, Marta Laan, Kaili Närep, Hendrik Toompere jr jr ja Mihkel Smeljanski. Esietendus…
Alan Ayckbourn , „Aiapidu”. Lavastaja Roman Baskin, kunstnik Ann Lumiste. Mängivad Roman Baskin, Liina Vahtrik, Hendrik Toompere jr, Harriet Toompere, Ülle Kaljuste, Raivo Rüütel, Eduard Salmistu, Carmen Mikiver, Epp Eespäev, Pirjo Levandi, Marta Laan, Kaili Närep, Hendrik Toompere jr jr ja Mihkel Smeljanski. Esietendus…
5 minutit
Väike luulekaleidoskoop IV. Varblane vägistab valguse närtsinud neitsinahka
Hannes Varblase luule teeb põnevaks kontekstiotsing, ajastuvaimu tabamine, luuleline idealism. Kuidas arvustada 40 aastat tagasi olemata jäänud luuledebüüti? Seda enam, et autor on praegu tunnustatud luuletaja, oma käekirjaga, mullegi sümpaatne kirjutaja. Kuidas teda arvustada, kui ta veel mokaotsast raamatu lõpul, remargi korras vabandavalt puistab: Eelneva tekstiga tahan ma väita, et…
6 minutit
Pluralica ei ole mõiste ega ajakiri, vaid vaimsus
Selle aasta mais vilksas kultuurikülgedelt ja -minutitest läbi uudis uuest ungarikeelsest kultuuriajakirjast Pluralica ning selle kaasaegsele eesti kirjandusele ja kunstile keskendunud erinumbrist „Nüüdis-Eesti”. Kui pidada silmas, et kõnealune üllitis meenutab ainuüksi vormilistelt kabariitidelt pigem almanahhi või eraldi raamatut (428 lk), siis Sirbi arvates võiks pöörata sellisele erandlikule kultuurivahenduse aktile sügavamat…
12 minutit
Puu otsast kukkunud õunad
Ülo Õuna näitus Kumus on hoolikalt ette valmistatud ja igati õnnestunud. Mulle jäi meelde üks seinalt loetud kommentaar, et vaatamata portreede modernistlikule deformatsioonile ning portreede sarnasuse küsimärgi alla seadmisele päevakajalise kunstikriitika poolt on Ülo Õuna kujutatud inimesed selgelt äratuntavad ka tagantjärele. Ülo Õun mitte ainult ei deformeerinud, ta tegi seda…
4 minutit
Ahti Seppeti Lenini lehmad
AHTI SEPPETI näitus „Verekutse” Tartu Kunstimajas kuni 13. IX.Kui André Bretoni tuntud sõnade kohaselt oli Max Ernstil oma aja kõige suurejoonelisem kummituste käes vaevlev peaaju, siis midagi sellesarnast võiks mõelda ka Ahti Seppetist. Meie mõõtkavas ning mööndusega, sest amüsantselt hõljuvate kummituste asemel tuleks rääkida psüühe sügavikest kerkivatest luupainajatest. Seppet on…
2 minutit
Globaalne konteiner, järjekorranumbriga 8
„Global Container” on ürituste sari, „mis ületab hea maitse piirid. Tegevuskunst + heli + tants + kino+ kaunid kunstid + kohtumispaik”1. Kõlab hästi ja paljutõotavalt. GC toimumise regulaarsus teeb kohalikus kunstielus sellest juba olulise sündmuse, mis juurutab üheõhtuürituse formaati (mis on meil kahjuks vähe kasutusel) ning annab tegevuskunstnikele regulaarse väljundivõimaluse.…
3 minutit
Juubelitervitused karmi stiili meistrile Nikolai Kormašovile
NIKOLAI KORMAŠOVI 80. sünnipäeva näitus Tallinna Kunstihoone galeriis kuni 13. IX ja näitus „Alguses oli etüüd” Hausi galeriis kuni 5. X.
Elu teisel poolel purjetava Nikolai Kormašovi isikunäitus Tallinna Kunstihoone galeriis on nostalgiline sissevaade suvisele Setumaale. Kunstniku lõuendile kantud muljed ei anna aga enam sugugi aimu nn karmist stiilist, mida Kormašov…
Elu teisel poolel purjetava Nikolai Kormašovi isikunäitus Tallinna Kunstihoone galeriis on nostalgiline sissevaade suvisele Setumaale. Kunstniku lõuendile kantud muljed ei anna aga enam sugugi aimu nn karmist stiilist, mida Kormašov…
3 minutit
Kohatundlik biennaal Volga kallastel
Širjajevo biennaal „Euroopa ja Aasia vahel” 1. – 25.VIII .Širjajevo biennaal ei sarnane tavapärase ettekujutusega biennaalidest. Toimub see küll igal teisel aastal, kuid esinduslike näitusesaalide asemel on siin maaliline vene külaolustik ja biennaalikunsti asemel kohaspetsiifiline sekkumine keskkonda. Tegemist on artists-run biennaaliga, mis sai alguse mõnede Vene ja Saksa kunstnike soovist…
2 minutit
Suvelõpu performance Karepal
Nüüd juba ligi kuu aega tagasi, 15. augustil peeti Karepal Richard Sagritsa talumuuseumis kunstihäppening „Vana riist”. Meenutagem! Silmud söövad talu taga jões püünistes roiskund riistu, vanad valetavad taluõuel. Selja jõe kohal kangastub augustiõhtus tõde või hoopis ta okaastraattõde. Kangastub, haljastub või hoopiski kalmistub. Performance’i-üritust palendas tõesti pealkiri „Vana riist”. Päältvaatajaid…
4 minutit
Kunstihoone – kogude küsimus
Punktiirseid märkmeidTuleval teisipäeval avamise 75. aastapäeva tähistav Tallinna Kunstihoone on taasiseseisvunud vabariigis toiminud riigi esindusgaleriina – kõige olulisema, kesksema ja suurema kaasaegse kunsti eksponeerimise paigana. See roll kinnistus Kunstihoone institutsionaalse identiteedi põhitunnusena peagi pärast avamist 1930. aastatel, kuid pärast II maailmasõda nõukogude kunstipoliitilistel ja ideoloogilistel kaalutlustel senine olukord muutus: kunstitöid …
2 minutit
Kes teise nime analüüsib, see ise on
Meetodite ja järelduste teaduslikkuse pretensioon teeb semiootikast silmatorkavalt sageli totalitaristliku distsipliini.
Nimetamise strateegiatest Eesti kultuuris. Toimetanud Ülle Pärli ja Eva Lepik. TÜ kirjastus, 2008. 290 lk.
Tartu ülikooli semiootika osakonnas on juba aastaid dotsent Ülle Pärli juhtimisel muu hulgas uuritud (päris)nimedega seonduvaid teoreetilisi ning praktilisi küsimusi. Parim osa selle tegevuse viljadest sai…
Nimetamise strateegiatest Eesti kultuuris. Toimetanud Ülle Pärli ja Eva Lepik. TÜ kirjastus, 2008. 290 lk.
Tartu ülikooli semiootika osakonnas on juba aastaid dotsent Ülle Pärli juhtimisel muu hulgas uuritud (päris)nimedega seonduvaid teoreetilisi ning praktilisi küsimusi. Parim osa selle tegevuse viljadest sai…
5 minutit
Salaraamatud ja riiklik kirjastamine
Vähestegi riigielu ja poliitikat käsitlevate trükiste mõju saab võrrelda kotti kisamisega.Ajakiri Riigikogu Toimetised on mitmekesine. Praeguseks on kujunenud 7 rubriiki: 1) essee (19. numbris näiteks Jaak Jõerüüdi „Läti ja tema kihid”); 2) poliitiline foorum, kus on tavaliselt ühe toimetuses toimunud pikema vestlusringi tekst ja poliitikute artikleid poliitika-valdkondade kohta; 3) põhiseaduslikud…
7 minutit
Paljas, läbipaistev ja lame
Paljas, läbipaistev ja lame Alateadlikult kiputakse loovkultuuri ikka käsitlema autonoomse ja isearenevana. Läbi aegade on selle olemuslikke muutusi siiski põhjustanud avaramate ühiskondlike mõttevoolude ja praktika muutumine. Mõeldes elulooraamatute ja tõsielu-show’de levikule, tundub, et majandusliku efektiivsuse kõrval („toote” odavus) tähistavad need kultuurinähtust, mida võiks nimetada metafoorsuse hülgamiseks – „alasti tõeluse”, eheduse,…
2 minutit
MRP juubel jätkuvalt kolmekesi
Kuue riigi esindajate kokkutulek pole meelt mööda Moskvale ja nii mõnigi valitsus loodab karu ärritamata jätmisest enda jaoks paremaid suhteid.
20 aastat tagasi tuli Kremlil just Eesti, Läti ja Leedu saadikute pealekäimisel tunnistada Molotovi-Ribbentropi pakti salaprotokollide olemasolu ja need kehtetuks ja hukka mõista. Kindlasti oli oma osa tõe ülestunnistamises MR P…
20 aastat tagasi tuli Kremlil just Eesti, Läti ja Leedu saadikute pealekäimisel tunnistada Molotovi-Ribbentropi pakti salaprotokollide olemasolu ja need kehtetuks ja hukka mõista. Kindlasti oli oma osa tõe ülestunnistamises MR P…
5 minutit
Repliik: Omaniku vastutus
Üllatusega märkab tänase Sirbi lugeja, et Eesti muusikaelu viimaste nädalate kuumimas küsimuses, Tallinna Kammerorkestri tuleviku asjus, ei leia ühtki käsitlust. Põhjus on lihtne: olukorra eest vastutajad pole uusi otsuseid langetanud, uusi fakte pole välja ilmunud. Laiatarbemeedia, mis muidu kultuurielu kajastamisel kitsimast kitsim, on saanud kondi hambusse ja närib seda liigsegi…
1 minut
Kunsti päästmise protsent
Juba peaaegu kaks aastat elab Eestis oma elu „protsendipõhimõtte rakendamise üldkontseptsioon”. Tänavu kevadeks selgus kultuuri- ja rahandusministeeriumi mõttevahetuse tulemusena, et mängureeglistiku avaliku võimu kunstitellimusteks saab kõige paremini kirja panna riigihangete seadusesse. Möödunud reedel teatas kultuuriministeerium, et on saatnud eelnõu ministeeriumide-vahelisele esimesele kooskõlastusringile. Asi liigub ja ehk saab 2007. aastal antud…
4 minutit
Tallinna Kunstihoone 75
Koguja või koguta
15. septembril 1934. aastal ehk siis 75 aastat tagasi avati pidulikult Tallinna Kunstihoone, seda nii institutsiooni kui ka hoone tähenduses. Et peamiselt tollase moodsa kunstiga tegelev galeriihoone rajati pealinna esindusväljaku äärde, on kindel märk sellest, et kunst oli 1930ndate Eestis hinnas ka riiklikul tasandil. Või oli see ka…
15. septembril 1934. aastal ehk siis 75 aastat tagasi avati pidulikult Tallinna Kunstihoone, seda nii institutsiooni kui ka hoone tähenduses. Et peamiselt tollase moodsa kunstiga tegelev galeriihoone rajati pealinna esindusväljaku äärde, on kindel märk sellest, et kunst oli 1930ndate Eestis hinnas ka riiklikul tasandil. Või oli see ka…
6 minutit
