Pealelend

Pealelend

Kultuuriministeeriumi meedia- ja autoriõiguste osakonna levitalituse nõunik Toomas Seppel, praegu on menetluses autoriõiguse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Millised on eelnõu kõige tähtsamad punktid, mis muutmisele peaksid tulema?

Eelnõu eesmärk on luua õiguslik ruum mäluasutuste arhiivide Internetis kättesaadavaks tegemiseks. Eelnõuga püütakse lahendada pikalt vaieldud küsimust: kellele kuuluvad Nõukogude Eestis loodud teoste, esituste, filmide, teleja  raadiosaadete ja fonogrammide autoriõigused? Kuna seni ei ole seadusandja sellele küsimusele selget vastust andnud, siis soovime selle eelnõuga pakkuda uued normid. Kultuuriministeeriumi hinnangul peavad Nõukogude Eesti ajal loodud teoste autoriõigused kuuluma autoritele ning filmi- ja ringhäälingusalvestuste õigused Tallinnfilmile ja Rahvusringhäälingule. Eelnõu muudab ka filmitootmise õiguslikku  mudelit. Kehtivas seaduses lähevad filmi autorite õigused seadusjärgselt üle produtsendile. Eelnõu järgi läheksid õigused üle poolte kokkuleppel. Seoses sellega muutuvad ka audiovisuaalautorite hüvitised. Lisaks on eelnõus muudatus, millega kuuluksid edaspidi ka esitajate autoriõigused tööandjale. Kehtivas seaduses kuuluvad tööandjatele ainult autorite õigused. Selline muudatus teeb lihtsamaks kontsertide ja  teiste esituste salvestamise, edastamise ja Internetis kättesaadavaks tegemise. Eelnõus on püütud leida ka lahendus mäluasutuste arhiivides hoiul fotodele, filmidele jt materjalidele, mille puhul pole võimalik tuvastada, kes on autor. Kui autor ei ole teada, siis ei ole võimalik ka küsida luba selliste teoste kasutamiseks, näiteks Internetis kättesaadavaks tegemiseks.   

Mis on orbteos ja mis sellega seondub?

Orbteose mõiste on tuletatud ingliskeelsest väljendist „orphan works”, millega tähistatakse Euroopa Liidu õiguses teoseid, mille autor ei ole teada. Euroopa arhiivides on miljoneid ühikuid selliseid teoseid ning otsitakse võimalust, kuidas selline olukord paigutada  autoriõiguse süsteemi. Kultuuriministeeriumis ette valmistatud eelnõus on pakutud lahendus, et mäluasutus, kelle kogus on selline teos, saaks õiguse seda kasutada, ilma et see tooks kaasa autoriõiguse rikkumise.   

Mida on kavas muuta seoses AV-teoste tootmisega, peamiselt filmiprodutsentide ja -autorite vahelistes lepingutes?

Audiovisuaalteoste tootmise õigussuhted muutuvad samasuguseks kui kirjastamisel või muusikatööstuses: pooled lepivad kokku, kellele kuuluvad õigused ja millist tasu kasutamise eest makstakse. Kehtivas õiguses kuuluvad audiovisuaalteose autoriõigused seadusjärgselt  filmiprodutsendile ning tasu teoste kasutamise eest kogutakse lisaks teose kasutajatelt. Eesti audiovisuaalteoste kasutamine muutub sellega soodsamaks, sest isikud, kes soovivad Eesti audiovisuaalseid teoseid edastada teles, näidata kinos või Internetis, ei pea maksma lisaks tasu teose autoritele.   

Mis faasis on eelnõu praegu ja kes on teinud parandusettepanekuid?

Eelnõu on läbinud arvamuste avaldamise ja kooskõlastamise etapi.     

Palju neid ettepanekuid ja arvamusi arvesse on võetud?

Ettepanekuid tehti ligi viiskümmend ning poolt neist on ka arvestatud. Lisaks on sidusrühmadel võimalus oma seisukohti ja arvamusi esitada riigikogu kultuurikomisjonis.       

Mis üldse põhimõtteliselt seaduse vastuvõtmisega muutuks?

Kõige olulisem muudatus oleks seotud ERR i ja Tallinnfilmi arhiividega. Juhul kui eelnõu sellisel kujul ka seadusena vastu võetakse, siis saaksid need asutused teha oma arhiivid Internetis kõigile tasuta kättesaadavaks. Millal on oodata seaduse muutmise seaduse jõustumist? See on antud eelnõu puhul kõige keerulisem  küsimus. Kultuuriministeerium on juba rohkem kui aasta jooksul pakkunud mitmeid kompromisse ja lahendusi, aga seni ei ole justiitsministeerium neid kooskõlastanud.

Küsitlenud Tarmo Teder

Sirp