2009-17 (3250)
Sirp 18, regulaarselt reedene
Värske Sirbiga kaasas Diplomaatia ja Roheline Värav.
Amatööride õpetaja üliõpilasteatris – Kalev Kudu. Keeleõpetaja Ilse Lehiste, ühtlasi Widemanni keeleauhinna laureaat.
Vangis väljamõeldud maailmas, kasutajate mäss, kunstniku apellatsioon metafüüsikale ja teisi arvamusi.
Ajalugu siin ja kaugemal: Soome sünnist aastal 1809, Katõni kuritööst aastal 1940, Vene lahkumisest Rootsi tõukel aastal 1994, Moskva arhiivisaladuste jõudmine Yale’i…
Amatööride õpetaja üliõpilasteatris – Kalev Kudu. Keeleõpetaja Ilse Lehiste, ühtlasi Widemanni keeleauhinna laureaat.
Vangis väljamõeldud maailmas, kasutajate mäss, kunstniku apellatsioon metafüüsikale ja teisi arvamusi.
Ajalugu siin ja kaugemal: Soome sünnist aastal 1809, Katõni kuritööst aastal 1940, Vene lahkumisest Rootsi tõukel aastal 1994, Moskva arhiivisaladuste jõudmine Yale’i…
1 minut
Eesti kultuurinädal Ungaris, fookuses filmikunst
Teist aastat toimub Eesti Instituudi korraldamisel Eesti kultuurinädal Ungaris, seekord 6. kuni 10. maini. Põhirõhk tänavu on eesti filmil.
1 minut
Skandaalne lühifilm “Suits” jõuab teleekraanile
Sel reedel, 8. mail kell 22.05 jõuab telekanali TV6 ekraanile lühifilm „Suits”. Esimese Eesti filmina internetis esilinastunud teos on kahe kuuga kogunud Youtube’is ja kuukulgur.ee leheküljel üle 100 000 vaataja.
1 minut
TRAMMART avab elamustee Koplisse
Kevad toob Tallinna linnakultuuri uue omapärase festivali Trammar, mille esimene aktsioon toimub 16. mail Muuseumide öö raames. Eesmärgiks on tekitada huvi erinevates linnaosades toimuva vastu. Korraldajad näevad trammi kui linnakultuuri sümbolit. Festival tutvustabki just trammiliini äärde jäävaid paiku ja asutusi.
1 minut
Helen Loid-Kudu Linnagaleriis
Kolmapäeval, 6. mail kell 18 avatakse Tallinna Linnagaleriis Tartu maalija Helina Loid-Kudu näitus “Säästa mind”. Näitus on avatud 7. – 17. maini.
1 minut
Oorti uus plaat keskendub müütilistele regilauludele
Regirocki ansamblil OORT ilmub sel nädalal uus plaat. Järjekorras kolmas täispikk kauamängiv kannab nime “Suur härg” ning selle keskseks teemaks on müütilised regilaulud.
1 minut
Tuuli Taul kogus võistlusel esinemised neljal festivalil
Nädalavahetusel toimunud Nõmme Jazzi Jazzartisti konkursil, kus võistluse auhindadeks on esinemised tuntud festivalidel, sai esikoha meie noor lauljanna Tuuli Taul.
2 minutit
Peipsiveer saab oma kultuuriprogrammi
Kultuuriministeeriumis on valminud Peipsiveere kultuuriprogramm, mille eesmärgiks on sealsete rannakülade, eelkõige vene vanausuliste kultuuriruumi elujõulisuse hoidmine. Tegemist on esimese riikliku programmiga, mis toetab selle piirkonna kultuuripärandi säilitamist.
1 minut
Eestis tutvustatakse uue Ungari kultuuriajakirja Pluralica „Nüüdis-eesti” numbrit
5. ja 6. mail tutvustatakse Eestis uut, märtsis ilmunud Ungari kultuuriajakirja Pluralica. Kvartaliajakirja esimene topeltnumber kannab pealkirja „Nüüdis-eesti” ja annab võimaluse tutvuda lähemalt tänapäevase eesti kirjanduse ja kujutava kunstiga. Ajakiri ilmub neli korda aastas temaatiliste numbritena ning selle eesmärgiks on pöörata esmajärjekorras tähelepanu sellistele valdkondadele ja kultuuridele, mis paigutuvad ungari…
1 minut
Euroopa ooperipäev – Estonia perepäev
Laupäeval, 9. mail kell 12-15 toimub Rahvusooperis perepäev. Euroopa Ooperipäevade raames toimuv tasuta üritus pakub rohkelt põnevat igas eas teatrisõpradele. Laval saab näha just selleks päevaks Neeme Kuninga poolt lavastatud kontsertkava “Pajatsid ja pöialpoisid”. Esinevad Rahvusooperi solistid, koor, orkester ja balletitrupp.
1 minut
Wiedemanni keeleauhinna keelepäev Väike-Maarjas
30. aprillil oli Väike-Maarja rahvamajas igakevadine Wiedemanni keeleauhinna keelepäev, kus tegi ettekande ka tänavune keeleauhinna laureaat, Ohio ülikooli professor Ilse Lehiste. Teeneka keeleteadlase ettekande teema oli „Nimetavalisi liitumisi Wiedemannil ja tänapäeval“.
1 minut
Vanemuislane Jüri Lumiste pälvis hotelli London stipendiumi
Vanemuise teatri draamanäitleja ja lavastaja Jüri Lumiste pälvis hotelli London stipendiumi, mille toel sõidab ta õppereisile Euroopa teatri suurlinna Londonisse.
1 minut
Ingmar Jõgi Draakoni galeriis
Esmaspäeval, 04.V 2009 kell 17.00 avatakse Draakoni galeriis INGMAR JÕGI (1987) isikunäitus „Lopergune pärl“.
1 minut
Tallinna Lauluväljakul näeb Siberi maalikunstnike loomingut
2.-12. maini on Tallinna Lauluväljaku Sammassaalis avatud maalinäitus, kus esindatud kolme väga omanäolise Siberi kunstniku – Vissarioni, Nikolai Oništšenko ja Igor Gontšarovi looming. Siberi kunstnike sooviks on puudutada oma näitusega Eesti vaatajaskonda.
1 minut
Vanemuine toob Tallinnas lavale muusikali „Evita“
Vanemuise teater esietendab novembris Tallinnas Solarise Keskuses Andrew Lloyd Webberi ja Tim Rice’i maailmakuulsat muusikali „Evita“, kus nimiosas astub lavale Maarja-Liis Ilus.
1 minut
Semionaudi päevaraamat
Reedel, 8. mail, kell 18.00 esitleb Tallinna Linnagaleriis (Harju tn.13) oma raamatut “Semionaudi päevaraamat / Diary of a Semionaut” kunstikriitik Anders Härm.
1 minut
Üsna tavalised eesti inimesed
Kihnu kultuur on matriarhaalne, seal elavad lihast ja verest päris inimesed.Dokumentaalfilmid „Kihnu kosjad” (56 min) ja „Kihnu pulm” (97 min), režissöör ja stsenarist Meelis Muhu. Operaatorid Erik Norkroos, Arvo Vilu, Kullar Viimne. Produtsent Erik Norkroos, Rühm Pluss Null, 2009. Esilinastus 7. IV Kumu auditooriumis.
Varem ma ei teadnudki, et Kihnu…
Varem ma ei teadnudki, et Kihnu…
5 minutit
Naiste kuningriik
Alustan ametliku teadaandega, et ajalehe Sirp toimetus on arvatavasti kõige jesuiitlikum ajalehetoimetus Eestis. Vähemalt nende seas, kellega olen kokku puutunud. Teisiti poleks võimalik seletada nende otsust pakkuda filmid „Kihnu kosjad” ja „Kihnu pulm” arvustamiseks venelasele. Arvustuse autori seis on sel juhul üsna haavatav, sest kirjutaja mõttelennu võib hõlpsalt piirata tema…
3 minutit
Amatöörlik professionaaltöö
Tänane päev ei välista naivistidegi hulgas professionaalse haridusega tegijaid, peaasi et puht tehniliselt oleks töö individuaalselt ja kordumatult ligadi-logadi ning et domineeriks autori lihtsameelne minapilt.Dokumentaalfilm „Armastusega Abrukale ja tagasi”, autorid Eve Ester ja Tõnu Aru. Tõnu Aru stuudio, 2008, 77 minutit. Esilinastus 31. III Tallinna Kinomajas.
Vaatasin filmi Ventspilsi loomemajas.…
Vaatasin filmi Ventspilsi loomemajas.…
5 minutit
Ilu on vaataja silmades
Ikka peamiselt kõrvalteil sõitesOlen kahe aastaga ligi 80 000 kilomeetrit Eesti teid sõitnud ja pole siiani masendusse langenud, pea igasse sõitu mahub mõni eriline pärl. Alati mängib kaasa ka ilm ja inimesed, keda neil retkedel kohtan. Vastupidiselt paljude ametnike arvamusele ei ole külad inimestest tühjaks valgunud. Ja mitte igaüks ei…
5 minutit
Pealelend: Aleksei Penzin
ALEKSEI PENZIN Viitasid oma seminaris „Translocal Express. Kuldaeg” peetud ettekandes põgusalt Nõukogude Liidus aset leidnud kolonisatsioonile ning praeguse aja n-ö tagurpidisele kolonisatsioonile ehk sellele, et venekeelne elanikkond, kes liikus Nõukogude Liidus riigi ühest otsast teise, on nüüd sattunud endise NSVLi territooriumil iseseisvates rahvusriikides omamoodi tagurpidi kolonisatsiooni olukorda. Selgitaksid seda ideed…
2 minutit
Modelli tabamas
TANJA MURAVSKA JA näitus „Lucky Losers” („Õnnelikud kaotajad”) Tallinna Linnagaleriis kuni 3. V.
Mõnedes kultuurides usutakse, et kui inimesest täpne kujutis valmistada, võib hing segadusse sattuda ja originaali asemel kujutisse siseneda. Õhtumaade kunstis peetakse kõrgeks saavutuseks seda, kui kunstnik on portrees modelli olemuse tabanud. Selleks olemuseks on peetud füüsilist sarnasust,…
Mõnedes kultuurides usutakse, et kui inimesest täpne kujutis valmistada, võib hing segadusse sattuda ja originaali asemel kujutisse siseneda. Õhtumaade kunstis peetakse kõrgeks saavutuseks seda, kui kunstnik on portrees modelli olemuse tabanud. Selleks olemuseks on peetud füüsilist sarnasust,…
2 minutit
Maarit Murka kunstiteadus
MAARIT MURKA installatsioon „0,43” ArtDepoos kuni 2. V ja videod SooSoos 7. – 25. IV .
Maarit Murkat on inspireerinud Robert Rauschenbergi töö „De Kooningi kustutatud joonis”. Just nimelt töö, sest koos Willem de Kooningiga valis ta välja ühe segatehnikas pildi, nii et selle kallal andis kuu aega nokitseda, kuni paber…
Maarit Murkat on inspireerinud Robert Rauschenbergi töö „De Kooningi kustutatud joonis”. Just nimelt töö, sest koos Willem de Kooningiga valis ta välja ühe segatehnikas pildi, nii et selle kallal andis kuu aega nokitseda, kuni paber…
2 minutit
Natsionalism: positiivne või negatiivne?
27. märtsil peeti Kumus järjekordne rahvusvaheline seminar „Public Preparation’i” („Avalik ettevalmistus”) sarjast, sel korral pealkirjaga „Translocal Express. Kuldaeg”. Seminari eesmärk oli koondada mitmete regioonide arusaamu selle kohta, millist rolli mängivad ajalookirjutus ja kollektiivne mälu praegu domineerivas natsionalistlikus diskursuses ja kuidas käsitlevad seda problemaatikat oma loomingus kunstnikud. Seminari avaüritusena näitas Kamil…
6 minutit
Laip diivanil ehk Värviline pereelu
Oma rolli lavastamine on kõige keerulisem töö.Peca Ştefan, „Vääärviid”, tõlkinud Laur Lomper, lavastaja Ago Soots. Kunstnik Mihkel Ehala, kostüümikunstnik Liisa Soolepp. Mängivad Meelis Põdersoo, Tanel Saar, Margo Teder, Tarmo Tagamets (Võru Linnateater), Merle Palmiste (Eesti Draamateater) ja Tõnu Oja (Eesti Draamateater). Esietendus VAT -teatris 13. IV .
Kuidas käituksite teie,…
Kuidas käituksite teie,…
3 minutit
Vähe valu ja väge!
Majanduskriis ilma Straussi valsita „Lood Viini metsadest”Ödön von Horváth, „Lood Viini metsadest”, tõlkinud Peeter Tulviste, lavastaja ja muusikaline kujundaja Robert Annus. Kunstnik Nele Sooväli, kontsertmeister Ele Sonn, valguskunstnik Andres Sarv. Mängivad Maria Soomets, Markus Luik, Merle Jääger, Herta Elviste, Marika Barabanštšikova, Ele Sonn, Raivo Adlas, Ott Sepp, Riho Kütsar, Aivar…
3 minutit
Eelküpsetatud Kafka
Märgilist toorainet taignas jagub, iseasi, kas lavastaja on jõudnud selle piisavalt läbi sõtkuda.Franz Kafka, „Loss”. Dramatiseerija ja lavastaja Hendrik Toompere jr (Eesti Draamateater), kunstnik Ervin Õunapuu, muusikaline kujundaja Andreas W. Mängivad Hannes Kaljujärv, Ragne Pekarev, Marika Barabanštšikova, Alina Karmazina, Maarja Mitt, Kais Adlas, Külliki Saldre, Margus Jaanovits, Jüri Lumiste, Riho…
5 minutit
Maano Männi, bis!
„Violino bis!”: Maano Männi (viiul) ja Christine Bengtsson (klaver, Rootsi) 24. IV Tallinna raekojas.
Maano Männi on Eesti publikule tuntud nimi, olnud ER SO, samuti Tallinna Kammerorkestri ja aastast 2002 Vaasa Linnaorkestri kontsertmeister. Jagades oma elu Eesti ja Soome vahel, mängib siin enda asutatud Tobiase-nimelise keelpillikvarteti esimese viiuli puldis. Christine Bengtsson…
Maano Männi on Eesti publikule tuntud nimi, olnud ER SO, samuti Tallinna Kammerorkestri ja aastast 2002 Vaasa Linnaorkestri kontsertmeister. Jagades oma elu Eesti ja Soome vahel, mängib siin enda asutatud Tobiase-nimelise keelpillikvarteti esimese viiuli puldis. Christine Bengtsson…
2 minutit
XX rahvusvahelised trompetipäevad
Eesti muusika- ja teatriakadeemias toimusid 17. märtsist 5. aprillini XX rahvusvahelised trompetipäevad, mis oli eelkõige Eesti vaskpilliõpilastele suunatud koolitus- ja kontserdiprogramm. Nende raames korraldatav noorte trompetisolistide rahvusvaheline konkurss „Trompetitalendid” sai 5. aprillil teoks 15. korda. Žürii esimees oli Adan Delgado Illada, kes on rahvusvaheliselt tunnustatud hispaania trompetist ja viibis Eestis…
3 minutit
Uiguuri sõnumitoojad „Oriendil”
Iga kahe aasta järel seisame „Oriendi” programmi kokku pannes ikka ja jälle dilemma ees: milliseid esinejaid kutsuda, keda tutvustada Eesti publikule. Ehk tuleks leida veel kõrgema tasemega või kuulsamaid Aasia artiste? Vaevalt on see võimalik, kui „Oriendil” on juba üles astunud elav legend Ravi Shankar, armeenlaste „jumal” Dživan Gasparjan, Jaapani…
3 minutit
Kaks vaadet läbi jazziprisma
Mis on jazz? Selle peaaegu filosoofilise küsimuse võib ikka ja jälle uuesti asetada ning sellele filosoofiliselt reageerida. Louis Armstrong on näiteks sõnanud: „Jazz on see, mis sa oled.” Õnneks ei saa väita, nagu oleks „Jazzkaar” 20 tegutsemisaasta jooksul otsitavale olemusmääratlusele kuidagi lähemale liikunud. Kuna jääb kaheldavaks, kas nii elus asi…
3 minutit
„Tõe hetk on ikka ja jälle järgmine noot”
Jutuajamine pianisti ja helilooja Kristjan RandalugaStuttgardis, Londonis, Los Angeleses ja New Yorgis õppinud Kristjan Randalu on Manhattanilt saadud magistrikraadiga (2006) aina enam tunnustust kogunud Euroopas ja USAs nii kriitikuilt kui väga tuntud muusikutelt endilt. Baden-Württembergi 2007. aasta džässipreemia laureaadi ning Grammy nominendi rahvusvahelised võidud sündisid veel enne seda. Kristjan Randalu…
4 minutit
Kott või peegel
Leena Krohn näitab psühholoogiliselt väga täpselt, kuidas tekivad „minade” illusioonid ning kuidas nende loomise vajadus püsitut inimest hauani painab.
Leena Krohn, Matemaatilised olendid ehk jagatud unenäod. Tõlkinud Asta Põldmäe. Eesti Päevaleht, 2008. 132 lk.
Väga produktiivse, auhinnatud ja tõlgituna, üha enam küsimusi esitava ja oma teostega küsimusi tekitavana pole Leena Krohn…
Leena Krohn, Matemaatilised olendid ehk jagatud unenäod. Tõlkinud Asta Põldmäe. Eesti Päevaleht, 2008. 132 lk.
Väga produktiivse, auhinnatud ja tõlgituna, üha enam küsimusi esitava ja oma teostega küsimusi tekitavana pole Leena Krohn…
10 minutit
Paguaadliku püharaamat
Suuri sõnu suurtest asjadest sai „Väravahingedesse” muidugi palju, sest Hando Runnel on neid palju öelnud.
aadel
Hando Runnel on talust pärit, maal kasvanud, linnaski elades-töötades seda aina endale ja teistele meelde tuletanud. Sellest on sageli juttu ka raamatus, mis ilmus mullu novembris ta 70. sünnipäevaks; ent selle tähistamisõhtu Tartus Athena keskuses…
aadel
Hando Runnel on talust pärit, maal kasvanud, linnaski elades-töötades seda aina endale ja teistele meelde tuletanud. Sellest on sageli juttu ka raamatus, mis ilmus mullu novembris ta 70. sünnipäevaks; ent selle tähistamisõhtu Tartus Athena keskuses…
9 minutit
ERSP ja Rahvarinne – 20 aastat hiljem
Eve Pärnaste erakordse põhjalikkuse ja armastusega tehtud töö väärib sügavat tunnustust.
ERSP aeg. Koostaja Eve Pärnaste.Magna Memoria, 2009. 784 lk. Rahvarinne 1988 (Kakskümmend aastat hiljem). Tallinna Linnavalitsus, 2008. 326 lk.
2008. aastal möödus 20 aastat nii Eestimaa Rahvarinde (RR) kui ka Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) loomisest, kel mõlemal oli väljapaistev koht…
ERSP aeg. Koostaja Eve Pärnaste.Magna Memoria, 2009. 784 lk. Rahvarinne 1988 (Kakskümmend aastat hiljem). Tallinna Linnavalitsus, 2008. 326 lk.
2008. aastal möödus 20 aastat nii Eestimaa Rahvarinde (RR) kui ka Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) loomisest, kel mõlemal oli väljapaistev koht…
13 minutit
Massiühiskonna murenemine
Millal tekib massiühiskond? Algus on alati ebamäärane, kuid üldjoontes võib öelda, et see sünnib proletaarse linnastumise ja avaliku meedia kokkupuutepunktis. Kriitilise piiri ületamiseks peab suulise kultuuri positsioon nõrgenema, ajakirjandus (hiljem televisioon) muutuma hõlpsasti kättesaadavaks ja ühiskondliku käitumise motivatsioon tegema hüppe kollektiivsusest individualismi poole.
2 minutit
Kalevipoeg, sortsid ja EKP
Mati Graf, Kalevipoja kojutulek. Argo, 2008. 424 lk.Ajaloolane Mati Graf on kirjutanud väga hea ja vajaliku, suisa monograafilise ambitsiooniga raamatu Eesti NSV partokraatia hilisajaloost. Nagu hea raamat ikka tekitab ka Grafi oma erinevaid emotsioone ja edasimõtteid. Pealkiri „Kalevipoja kojutulek” ajab näiteks lihtsalt naerma. Kes on Kalevipoeg? Esimesel hetkel arvad, et…
6 minutit
Eesti esimesed viis aastat hiirelõksus
2001. aasta alguses omandas pikaaegne Euroopa Liidu pailaps Eesti kurva kuulsuse, sest hoolimata väikeriigi edust liitumisettevalmistuste tegemisel pidas üle poole Eesti kodanikest õigeks hääletada rahvahääletusel liitumise vastu. Eesti oli kümne Ida-Euroopa riigi seas ainukene riik, mille kodanike enamus suhtus Euroopa Liitu eitavalt. Seetõttu muutus Tallinn igat sorti Euroopa Liidu juhtide…
3 minutit
Kuidas vaim valmis saab?
Kodanikualgatus on püha asi ja seda ei ole sünnis kritiseerida. Inimesed teevad midagi vabatahtlikult, koos, tasuta, seaduste raames ja kooskõlas riigikogus heaks kiidetud kodanikuühiskonna arendamise kontseptsiooniga (EKAK, 2002). Mida veel tahta? Aga eelöeldus endas on juba vastuolu. Kui esindusdemokraatlik riigivõim endale kas või jõuga suhtluspartnerit püüab luua (minu meelest ei…
3 minutit
Daniel Reuss on toonud loovat energiat ja värskust
Esimene hooaeg Eesti Filharmoonia Kammerkooriga
Selle nädala alguses jõudis lõpule Frank Martini oratooriumi „Kolgata” salvestus, plaadi annab välja maailma juhtivaid klassikalise muusika plaadifirmasid Harmonia Mundi. Kaheksa kuud EFK peadirigendina ametis olnud Daniel Reuss on kammerkoori tegevusse toonud loovat energiat ja värskust, Eesti muusikaellu aga mitmeid meeldejäävaid tõlgendusi ning eesti heliloojate…
Selle nädala alguses jõudis lõpule Frank Martini oratooriumi „Kolgata” salvestus, plaadi annab välja maailma juhtivaid klassikalise muusika plaadifirmasid Harmonia Mundi. Kaheksa kuud EFK peadirigendina ametis olnud Daniel Reuss on kammerkoori tegevusse toonud loovat energiat ja värskust, Eesti muusikaellu aga mitmeid meeldejäävaid tõlgendusi ning eesti heliloojate…
4 minutit
