2008-42 (3227)

Aeg ei peatu, ajalugu kordub – kas midagi muutub?

Kui mind kümme aastat tagasi Tartu ülikooli teatriteaduse tudengina „komandeeriti” Jõhvi rahvusvahelisele ASSITEJ laste- ja noorteteatrite festivalile, et teadnud ma ei ASSITEJst, ei kohalikust ega välismaa lasteteatrist ega ka näiteks VAT-teatrist midagi. Näinud paar päeva nii kohalike kui külaliste lavastusi, mis nii kvaliteedis kui ka laiemas suhtumises oma publikusse ja…

NB-festival – viis päeva hea ja kurja maailmas

Kuni maksab arusaam, et lasteteatri tegemisega saab hakkama igaüks, olukord ei parane.
„Maria Bonita”, Batida (Taani).

Amet kohustab

Lastele ei tohi teha hinnaalandust.
„Avatud ring”, Open Circle (Leedu). 5X RAIT AVESTIK

Värske lihtsus, siirus ja liikumisrõõm

„Tantsivad sportlased”: Jaapanis koreograafiahuvilisi noori koondav ühendus keskendub keha esteetikale ja selle arendamisele igapäevaelus, muusikas, tantsus ja spordis. REIO AARE
Jaapanlaste esituses puudus Lääne-Euroopa tantsukunsti pretensioonikus, tahtmine olla kunst suure algustähega.

Kuuldemäng võib takistuseta liikuda ajas ja ruumis

Pille-Riin Purje: „Millegipärast napib alati häid, vaimukaid komöödiaid.”
Kalju Orro
„Prix Europa” aitab õhu liikuma

„Prix Europa” aitab õhu liikuma

Andres Noormets: „Raadio on mulle üks rõõmus maailm. Seal saab teha palju seesugust, milleks teatritöös lihtsalt aega ja tähelepanu ei jätku.”
Raadioteater

Metafüüsiline Keskküla

Aron Stern
Pühapäeval avatakse Tallinna Kunstihoones Ando Keskküla (1950–2008) näitus „Suur Vaikelu. Valik maali- ja videoloomingut aastaist 1970–2007”, mille idee sündis hetke ajel. Olid  kunstniku matused, peied Ku-Kus. Veel eelmisel aastal oli Tallinna Kunstihoone nõukogus läbi läinud juba haigustest ja saatuselöökidest puretud Keskküla taotlus korraldada tänavu hilissügisel oma kuraatorinäitus. Kuid saatus…

Külm sõda ja soometumise sündroom

Euroopa Liidu kõrgete esindajate Moskvas käik selle aasta 8. septembril oli halvas mõttes muljetavaldav ja võib saada samasuguseks ajalooliseks sümboliks, nagu seda on Chamberlaini Münchenis käik II maailmasõja eelõhtul. Läbirääkimiste laua tagant puudus agressiooni ohver Gruusia, mis oli Venemaale strateegiline võit. President Sarkozy žestikuleeris läbirääkimiste-järgsel pressikonverentsil hoogsalt kätega ja pööritas…

Riigi programmid ei taha käivituda

Soomes ja Rootsis eraldatakse teadus- ja arendustegevusele kaugelt üle 3% SKTst, meil aga ikka vaid 1% ümber.
Praeguse ülemaailmse finantssegaduse ajal pole lihtne ükskõik millise valdkonna rahastamisest rääkida. Eestit tabas majandusseisak juba enne maailmapankade kriisi ning meie eelarvevaidlused on samuti hästi teada. Teaduse eelarve riigi eelarve osana polnud erand. Minu käsutuses…

Majanduskriisi kiituseks

Aeg-ajalt langeb taevast maa peale üleüldine õnnistus. Otsekui kosutav vihm kastab ta metsad ja põllud, ujutab üle teed ja rajad, peseb puhtaks lojused ja sunnib veest tilkuvad inimesed kogunema kodukollete ümber. Puutumata ei jää mitte keegi, mitte keegi ei jää looduse suurest lahkusest ilma. Rõõmustab linnuke oksal, rõõmustab ussike mullas.…

Balti riikide sovetiseerimine (1940-41 ja 1945–53) uuemas Vene ajalookirjutuses

Alljärgnevad lood põhinevad 18. ja 19. oktoobril Tartus peetud konverentsi „Balti riigid Stalini valitsemise all” ettekannetel. Balti riikide elanikel oli valida kas natsi- või nõukogude kollaboratsioon.
Repro raamatust „nõukogude eesti”. eesti raamat, 1985.

Ajaloolasele pole tähtis, kas keegi on hea või halb

Intervjuu vene ajaloolase Jelena Zubkovaga
Netifoto

Stalinismist läbi läti pilgu

Alati kui Riia linn on valmis saanud, tuleb uus vallutaja ning see on uuesti rusudes.
Punaarmee sissemarss Lätisse. netifoto

Stalinistlike repressioonide põhjustest

Olgu stalinism nii julm kui tahes, etniline hävitamine ei olnud Stalinil päevakorras.
Eesti Vabariigi major Aarne Norralt vanglas. okupatsioonimuuseum

„Arvan, et välja tuleks anda sõnaraamatuid”

EKI 13.-14. novembri seminari „Soome-ugri keelte sõnaraamatud: mis neid liidab ja mis lahutab?” sissejuhatuseks.
Nõnda, nagu pealkirjas öeldud, vastas president Toomas Hendrik Ilves, kui talt viimase soome-ugri maailmakongressi muljete seas päriti, millele peaks Eesti keskenduma, et sugulasrahvaid toetada (vt Fenno-Ugria Teataja sept 2008, nr 1 (41), lk 3). Millest kõneleb tunne…

Teod

Veronika Palandi, „Eesti-rumeenia sõnaraamatu” autor
 

ÕS Lisaks mööblile, parem:

Üks õigekeelsussõnaraamatu ülesandeid on hinnata keeles laialt kasutatavaid väljendeid ja soovitada vajaduse korral nende asemele ladusamaid või täpsemaid sõnu. Paraku on sõnaraamatu maht piiratud ja seetõttu ei ole võimalik ebasoovitavate sõnade juures anda hinnangule pikemaid põhjendusi. Seda aitavad korvata ÕSi koostajate ja teiste keelenõuandjate kirjutised keelenõuandekogumikes, ajakirjas Oma Keel, ajalehtedes,…

Vadi, mängi!

Urmas Vadi on võtnud ette ikooniliste isikute ja tegelaste psühhoteraapilise vabastamise. Tema patsientide hulka kuuluvad Mati Talvik, Georg Ots, Elvis, Karl Vaino ning Tipp, Täpp ja tädi Ruth.
Urmas Vadi, Kohtumine tundmatuga. Jumalikud ilmutused, 2008. 311 lk.

Poeedi aeglus

Andrus Kasemaa „Poeedirahu” skeem on lihtne, kuid mõjuv: autori vedelev keha kui horisontaalne telg, tema selg tundmas rohtu ja silmad kompamas pilvi.
Andrus Kasemaa, Poeedirahu. Ilmamaa, 2008. 64 lk.

Chomsky ideed ei maga veel

Noam Chomsky pole kahjuks Eestis üldsusele eriti tuntud nimi. Keele ja Kirjanduse koondregistridki (1968–1977 ja 1978–1987) jätavad mulje, et Eesti keeleteadus ei pea Chomskyt kuigi tähtsaks – kahekümne aasta kohta napilt poolsada viidet.
Siiski tunneb suur osa praegusest vanemast ja keskealisest Eesti keeleteadlaskonnast Chomsky keeleteaduslikke töid, tema teooriaid ja nende muundusi…

Vaimustatud vormi edevuseta ilu

Fotol Jaan, Mari ja Ra Koort 1913. aastal, esiplaanil Jaan Koorti „Naise pea”, pukspuu, 1921. Indrek Grigor
 „Kahe nädala pärast on sügisese salongi liikme raha maksta 25 franki, praegu ei saa ma koskilt seda raha pumbata, läkkitage kõige kuradi nimel.”  „Teen tööd hoolega, loodan, et ikka ühe korra ka jalule saan…
Jalutuskäik galeriides

Jalutuskäik galeriides

Kristin Pedak
Kunst ja kirjandus

Huvitav uidang modernismiradadel

Natüürmort. Umbes 1923. Õli, lõuend. Läti Rahvuslik Kunstimuuseum. ekm
Adamson-Ericu muuseumis on eksponeeritud mitmekülgse kunstniku Niklāvs Strunke (1894–1966) loomingu läbilõige, rõhuasetusega tema modernismiperioodil. Viimast õigusega, sest see on tähtsaim lõik tema tegevuses, mis avaldus eeskätt maalis, joonistuses ning teatridekoratsioonis. Kõik nimetatud kunstiliigid, lisaks näiteid raamatugraafikast, on näitusel esil, kuid see ei…

Pühendunud abstraktsionist Lola Liivat

Kalev Reinik
Möödunud neljapäeval anti Kadrioru lossis üle Konrad Mäe medal: tänavune laureaat on Lola Liivat. Täna õhtul kell 16 algab Tartu kunstimuuseumis abstraktsionismi õhtupoolik ning sellegi ajend on Lola Liivat ja tema laureaadistaatus.

„Savoy ball” kui Aivar Tomminga benefit

Alan ProosaPaul ábrahámi operett „SAVOY BALL”: lavastaja GEORG MALVIUS (Rootsi), muusikaline juht ja dirigent LAURI SIRP, kunstnik Ellen Cairns (Šotimaa), koreograaf Antton Laine (Soome), osades URMAS PÕLDMA, MARGIT SAULEP, AIVAR TOMMINGAS, MERLE JALAKAS, AO PEEP jpt, esietendus Vanemuise suures majas 1. XI.
Huvitav on jälgida, kuidas on käinud mõne lavatüki käsi meie…

KÕLAKODA – muusika tundeline vägi

Kui tõmbame sõrmega kitarrikeelt või vajutame klaveriklahvi, siis vallandame loodusesse ühe kindla sagedusega heli. Täpsemini sisaldab see heli ka teisi sagedusi, kuid meie kõrv tabab selgelt ära selle ühe noodi, mis valdab. Üks noot ei pruugi veel mõjuda meile traagiliselt või koomiliselt, kurvalt või lõbusalt. Kuid nootide järgnevus, saati veel…

Keskpunktis on klaver

Paul Lewise mängulaadi võib kõrvutada András Schiffi, Murray Perahia või Radu Lupu omaga.
Unustamatu elamuse pakkus Paul Lewis, kelle kava oli üles ehitatud, võiks koguni öelda geniaalselt. pressifoto

Säh, sulane, tee meile kähku üks kena seriaal!

Lavastaja Ain Prosa (keskel) näitlejate Mirtel Pohla ja Rasmus Kaljuärvega „Tuulepealse maa” võtetel. SCANPIX/MIHKEL MARIPUU
Eesti on läbi sajandite olnud tuultele avatud maa nii otseses kui kaudses mõttes, aga igasuguste rist- ja tõmbetuulte küüsis oleme seni õnneks ellu jäänud. Mets on küll varju ja vastupanu võimaldanud, kuid ega üksi metsaeesti mentaliteet…

Filmimaailm

Vincent Cassel (Jacques Mesrine) legendaarse lindpriina.
 

Esivanemate unustatud varjud

„Voliniku” võtteplatsil. Vasakult kevadkülvivolinik Mait Kukemeri, Suure isamaasõja veteran Kits, lavastaja Peeter Simm, kärumees Heino Lahthein ja peaoperaator Arvo Iho. MIKK RAUDE
22. oktoobril Sõpruse kinos taaslinastunud Peeter Simmi „Ideaalmaastik” tunnistati digitaalse värskenduskuuri järel vaata et paremakski pildiks, kui see esiotsa olevat olnud. Nii väitis telesaates vähemalt filmi peaoperaator Arvo Iho.…

Enn säde silmast ja meelest

Kohustuslikud filmivõtte atribuudid sellel 1995. aastast pärit pildil on paigas, kuid Saaremaa kevadisel rannaheinamaal põlvitab hoopis raadiomees Toomas Jüriado. Teeme filmi „Tuulealused” talumehe ja looduskaitse kõveratest suhetest. Hea sõnaseadja ja väga omaenda häälevärviga Toomas on kaasautor ja reporter. Lõdiseme Hollandi tuulisel Lääne-Friisi saarel Texelil, kus talvituvad lagled. Jääme tormihätta Kumari…
Sirp