Audiovisuaalsed arhiivid uue meedia ajastul ehk Pidev muutumine püsimajäämise nimel
Veidi meelevaldselt tõlgituna on artikli pealkiri Balti Audiovisuaalsete Arhiivide Nõukogu (BAAC) korraldatud seminari pealkiri. Seminari peeti Tartus 25.–27. septembrini, korraldajateks Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Rahva Muuseum, Teadusfond ja eespool nimetatud BAAC. Programmi kokkupanijaks ja kogu ürituse eestvedajaks oli Piret Noorhani. Üritust toetasid Norra, Rootsi…
3 minutit
REIN TOMINGAS 25. XI 1944 – 19. X 2008
On lahkunud Rein Tomingas, sõber ERKI üliõpilaspäevilt ja kolleeg üle 20 aasta kestnud tööperioodist EKE Projektis. Üsna hiljuti mõtisklesime koos istudes endiste EKE Projekti kolleegidega nagu tavaliselt möödunust ja tänapäevast. Tõdesime, et EKE periood meie elus on olnud kõige viljakam ja meeldejäävam. Arutlesime, kuidas tähistada tuleval aastal Reinu 65. sünnipäeva.
Hea sõber, Sa…
Hea sõber, Sa…
1 minut
KUSTAS KIKERPUU 19. X 1937 – 20. X 2008
Kurb on, et pärast rasket haigust lahkus meie seast Kustas Kikerpuu, kes oli aastaid meie eesti kergema muusika mitte ainult et raudvara tähenduses juhtfiguuri positsioonil, vaid ka meie kergemuusika muusikalise põhivara, nii komponeerimise kui arranžeerimise ja dirigeerimise mõttes üks liidritest.
Kustas Kikerpuu töötas aastaid meie eesti levimuusika kollektiivide esiridades nii orkestrijuhi kui komponistina:…
Kustas Kikerpuu töötas aastaid meie eesti levimuusika kollektiivide esiridades nii orkestrijuhi kui komponistina:…
1 minut
Dagmar Normet 13. II 1921 – 16. X 2OO8
16. oktoobril lõppes pärast rasket haigust kirjanik Dagmar Normeti elutee.
Dagmar Normet (sündinud Rubinstein) õppis Tallinna Saksa gümnaasiumis ja Anna Tõrvand-Tellmanni Inglise erakolledžis, kust sai kaasa perfektse saksa, inglise ja vene keele oskuse. Teise maailmasõja ajal tudeeris ta Uljanovski Pedagoogilises Instituudis ja hiljem Tartu Riiklikus Ülikoolis, kus omandas kehalise kasvatuse õpetaja elukutse. Sport…
Dagmar Normet (sündinud Rubinstein) õppis Tallinna Saksa gümnaasiumis ja Anna Tõrvand-Tellmanni Inglise erakolledžis, kust sai kaasa perfektse saksa, inglise ja vene keele oskuse. Teise maailmasõja ajal tudeeris ta Uljanovski Pedagoogilises Instituudis ja hiljem Tartu Riiklikus Ülikoolis, kus omandas kehalise kasvatuse õpetaja elukutse. Sport…
1 minut
Lõpulugu
6. oktoobril suri Helsingis PAAVO HAAVIKKO (s 1931),soome suurimaid luuletajaid. Juba esimese luuleraamatu ilmudes (1951) hakati Haavikkot pidama soome modernismi juhtivaks kujuks. Tänapäeval võrreldakse tema mõju kodumaisele kirjandusele Thomas Stearns Elioti mõjuga inglise kirjandusele.
4 minutit
Ohtralt haavu, vähe verd
Sõda annab Rambo elule tähenduse, on ainus suhtlusvorm, milles ta ennast kindlalt tunneb.
„rambo”: Rambo – Risto Kübar.
„rambo”: Rambo – Risto Kübar.
4 minutit
Kas müürilill prooviruumi nurgas või
Kes on dramaturg ja mis asju ta teatris ajab?
Andrew James Hartley, The Shakespearean dramaturg : a theoretical and practical guide. Palgrave Macmillan, New York 2005.
Andrew James Hartley, The Shakespearean dramaturg : a theoretical and practical guide. Palgrave Macmillan, New York 2005.
7 minutit
„Klaver’08”
24. – 28. oktoobrini
Noored eesti pianistid Estonia dirigendi Raimund Kulliga 1920. aastatel: (vasakult) Irmgard Jürvetson, Helmi Mohrfeldt (Mäevälja-Viitol), Raimund Kull, Vanda Saarmann, seisavad Vladimir Padva ja Erika Franz. Pildid festivali näituselt „Klaveriõhtu kui žanr”. ETMM
Noored eesti pianistid Estonia dirigendi Raimund Kulliga 1920. aastatel: (vasakult) Irmgard Jürvetson, Helmi Mohrfeldt (Mäevälja-Viitol), Raimund Kull, Vanda Saarmann, seisavad Vladimir Padva ja Erika Franz. Pildid festivali näituselt „Klaveriõhtu kui žanr”. ETMM
2 minutit
Eesnimed – puhas poliitika
Ernsti ja Adele populaarsuse kasv eestlaste eesnimedena mõõdab televisiooni ja filmikunsti kaalu rahvuslikus kasvatuses.
5 minutit
Kultuur ellujäämisretkel?
Katse ühitada madalaim maksukoormus ja kõrgeim kaitsekulutuste tase on ennast ammendanud.
Järgmise aasta kultuurieelarvet tutvustanud artikli pealkiri „Ellujäämise eelarve” (Sirp 17. X) tõi ehmatavalt meelde ühe kõige kurvema sündmuse meie uusimas ajaloos, mis mäletatavasti oli „ellujäämiskoolitusena” kavatsetud. Hiljutises dokfilmis nägime, kuidas algul üksteise külge köiega ühendatud noormehed hakkasid surmaohus sellest lahti laskma, et jääkülmas vees üksi…
Järgmise aasta kultuurieelarvet tutvustanud artikli pealkiri „Ellujäämise eelarve” (Sirp 17. X) tõi ehmatavalt meelde ühe kõige kurvema sündmuse meie uusimas ajaloos, mis mäletatavasti oli „ellujäämiskoolitusena” kavatsetud. Hiljutises dokfilmis nägime, kuidas algul üksteise külge köiega ühendatud noormehed hakkasid surmaohus sellest lahti laskma, et jääkülmas vees üksi…
4 minutit
Ostke! Ostke! Õiglus, hea hinnaga!
Esmaspäeval algab üleilmne õiglase kaubanduse nädal, mille jooksul reklaamitakse nii vastavaid põhimõtteid kui kaupu. Õiglase kaubanduse idees kombineeruvad tarbijavõim, hoolivus, keskkonnahoid ja paljud muud üllad seisukohad, millele arvatavasti iga vähegi arukas ja hea inimene kahe käega alla kirjutab.
3 minutit
Krugman, üleilmastumine ja geograafia
Krugmani panuse erilisust rõhutab ka see, et ta sai Nobeli preemia ainuisikuliselt.
Krugman puhkamas Prantsusmaal. netifoto
Krugman puhkamas Prantsusmaal. netifoto
6 minutit
Hiljaks jäänud mõtted Urmas Otile
Sügis ja kevad, üleminek valgusest pimedasse ja pimedusest valgusesse on alati ühe kummalise, vaikiva ärevusega seotud. Kusagil seal looduse teisenemise varjus liigutab ennast nähtamatu, miski, mis salaja katsub järele inimese jõud ja nõrkused, sest ka tugevad on vahel jõude.
Tähelepanek pole võib-olla üleliia täpne, minekud ja tulekud vältavad kogu aja, andmata põhjust nimetada mõnda…
Tähelepanek pole võib-olla üleliia täpne, minekud ja tulekud vältavad kogu aja, andmata põhjust nimetada mõnda…
4 minutit
Valgus tareaknas
Üks lugemissoovitus tõelisele avangardistile: Kiur Mölderi meenutusteraamat „Naistearst meenutab”, kus on näiteks peatükk „Prouad, pressige pärasoole peale!” ja igasugune suitsidaalse-mustalehvikulise „olen põrandal” luule loomise isu kaob igaveseks.
Erkki Luuk, Pideva ja Silmnähtava Pöögelmann. Valitud luuletused: Paberteater. Meie inseneriteaduse suurhäire. Valgus tareaknas. Kommunistlik revolutsioon Kuul. Präät ja Endil. ID Salong, 2008. 146 lk.
Erkki Luuk, Pideva ja Silmnähtava Pöögelmann. Valitud luuletused: Paberteater. Meie inseneriteaduse suurhäire. Valgus tareaknas. Kommunistlik revolutsioon Kuul. Präät ja Endil. ID Salong, 2008. 146 lk.
7 minutit
Kõnetades lendtähe radu
Eesti kirjandusloos on Aino Kallasel minu arvates teenimatult marginaalne asend ja seda eelkõige just seetõttu, et teda peetakse teise rahva kirjanikuks.
Aino Kallas austamisõhtul „Naisklubis” Tallinnas 17. XII 1935. Eesti kirjandusmuuseum
Aino Kallas austamisõhtul „Naisklubis” Tallinnas 17. XII 1935. Eesti kirjandusmuuseum
8 minutit
Aino Kallase kirjutamata suurromaanist
Aino ja Oskar Kallas Hiiumaal oma maja trepil.
Aeg-ajalt mõnel järjekordsel Aino Kallase teemalisel üritusel osaledes, ennast taas kuskil sõna otseses ja kaudses mõttes „Soomes ja saares” temast kõnelemas leides või aeg-ajalt kelleltki kas Aino Kallase Seltsi asutamise või tema mõne uue retseptsiooni kohta teavet saades – viimati stsenaristina tuntud soomlannalt Eriikka Rahikaiselt, kes…
Aeg-ajalt mõnel järjekordsel Aino Kallase teemalisel üritusel osaledes, ennast taas kuskil sõna otseses ja kaudses mõttes „Soomes ja saares” temast kõnelemas leides või aeg-ajalt kelleltki kas Aino Kallase Seltsi asutamise või tema mõne uue retseptsiooni kohta teavet saades – viimati stsenaristina tuntud soomlannalt Eriikka Rahikaiselt, kes…
4 minutit
Taevas Tallinna kohal
Tõnis Saadoja
On mõned kunstinähtused, mis mõjuvad oma nõrgematest või tugevamatest päevadest hoolimata alati kaasaegsetena: Frank Castorfi lavastused, Mati Undi tekstid või Tõnis Saadoja maalid. Viimase puhul ei ole see kunagi tähendanud (ainult) vormilist vastamist tänapäeva maalikunsti nõuetele, vaid – nagu hea kaasaegsus nõuab – ajastule iseloomuliku kriitilist, kuid empaatilist tabamist. Seepärast tundub mõistlik Saadoja kirjeldamisel valida…
On mõned kunstinähtused, mis mõjuvad oma nõrgematest või tugevamatest päevadest hoolimata alati kaasaegsetena: Frank Castorfi lavastused, Mati Undi tekstid või Tõnis Saadoja maalid. Viimase puhul ei ole see kunagi tähendanud (ainult) vormilist vastamist tänapäeva maalikunsti nõuetele, vaid – nagu hea kaasaegsus nõuab – ajastule iseloomuliku kriitilist, kuid empaatilist tabamist. Seepärast tundub mõistlik Saadoja kirjeldamisel valida…
5 minutit
Reaalsust taltsutades
Jaanus Samma, Arhitektoon kahe ordeniga. Segatehnika, 2008. Kunstnik otsib reaalsuse märke suurtest sõdadest või meie reaalsust kokku traageldavatest absurdsetest vasturääkivustest, unistust paremast ja üha keerulisemast elust.
Pariisi Balti nädalate raames saab Pariisi kunstikeskuses Cité Internationale des Arts näha läti, leedu ja eesti kunstnike ühisnäitust. Kuraatorite Aili Vahtrapuu (Eesti), Liena Bondare (Läti) ja Birutė Pankūnaitė (Leedu) hästi läbi…
Pariisi Balti nädalate raames saab Pariisi kunstikeskuses Cité Internationale des Arts näha läti, leedu ja eesti kunstnike ühisnäitust. Kuraatorite Aili Vahtrapuu (Eesti), Liena Bondare (Läti) ja Birutė Pankūnaitė (Leedu) hästi läbi…
4 minutit
Ellujäämiskursus
Koostegutsemine ja jagatud kogemus õpetab ennast tundma.
Tanel Saare foto
Tanel Saare foto
5 minutit
Armastuse valem
Alati särav Helen Lokuta tundis ennast Nina rollis nii muusikaliselt kui füüsiliselt ilmselt nagu kala vees. harri rospu
Eelmisel reedel sai tõeks meie muusikaringkonnas vaikimisi liikunud unistus – et lavale tuleks täispikk, tehniliste vahenditega koonerdamata tehtud eesti ooper. Hea küll, aines on ladina-ameerika päritolu, libreto on kirjutatud Esther Vilari romaani „Nina Glucksteini matemaatika” ainetel, samuti on koreograaf Ana…
Eelmisel reedel sai tõeks meie muusikaringkonnas vaikimisi liikunud unistus – et lavale tuleks täispikk, tehniliste vahenditega koonerdamata tehtud eesti ooper. Hea küll, aines on ladina-ameerika päritolu, libreto on kirjutatud Esther Vilari romaani „Nina Glucksteini matemaatika” ainetel, samuti on koreograaf Ana…
3 minutit
Muusika on pigem teadus kui meelelahutus
ERSO ning INDREK VAU (trompet) ja PEETER SARAPUU (fagott) Estonia kontserdisaalis NIKOLAI ALEKSEJEVI dirigeerimisel 17. X.
Loo pealkirjas toodud mõttetera on öelnud saksa helilooja, dirigent, altist, pedagoog, teoreetik ja barokk- ning varajase muusika propageerija Paul Hindemith (1895–1963). Kahekümnenda sajandi klassikud, v.a eesti ja vene klassikud, on üliharvad külalised meie kontserdielus. Võib väga kindlalt pakkuda,…
Loo pealkirjas toodud mõttetera on öelnud saksa helilooja, dirigent, altist, pedagoog, teoreetik ja barokk- ning varajase muusika propageerija Paul Hindemith (1895–1963). Kahekümnenda sajandi klassikud, v.a eesti ja vene klassikud, on üliharvad külalised meie kontserdielus. Võib väga kindlalt pakkuda,…
3 minutit
Kaameraga lauljate järel
Metropolitan Opera ooperite kinoülekannete sari: Richard Straussi „Salome” Coca-Cola Plazas 11. X.
Ooperilavastuste ülekannete näitamine kinos on kultuurisündmus, mis tekitab palju küsimusi, poolt- ja vastuargumente. Aga igal juhul on Meti projekt võimas, näitab laiemale publikule, et pole see ooperikunst ühti nii tolmunud, vaid üks ainulaadset, ja sealjuures rabavalt tugevat elamust pakkuv žanr. Niigi ooperis käivale publikule toob…
Ooperilavastuste ülekannete näitamine kinos on kultuurisündmus, mis tekitab palju küsimusi, poolt- ja vastuargumente. Aga igal juhul on Meti projekt võimas, näitab laiemale publikule, et pole see ooperikunst ühti nii tolmunud, vaid üks ainulaadset, ja sealjuures rabavalt tugevat elamust pakkuv žanr. Niigi ooperis käivale publikule toob…
4 minutit
Sündmuse võrra rikkam
Bergeni Sümfooniaorkestri ajalugu ulatub aastasse 1765, seega on kollektiiv orkestrite hulgas üks vanimaid.
Eelmise nädala kolmapäeval külastas Eestit Bergeni Sümfooniaorkester, andes kontserdi Estonia kontserdisaalis. Tegemist oli orkestri Euroopa turneega: kaks päeva varem esineti Varssavis ning päev pärast Tallinna kontserti Stockholmis. Bergeni Sümfooniaorkestri ajalugu ulatub aastasse 1765, seega kuulub kollektiiv kõige vanemate orkestrite hulka maailmas. Paljude dirigentide ja…
Eelmise nädala kolmapäeval külastas Eestit Bergeni Sümfooniaorkester, andes kontserdi Estonia kontserdisaalis. Tegemist oli orkestri Euroopa turneega: kaks päeva varem esineti Varssavis ning päev pärast Tallinna kontserti Stockholmis. Bergeni Sümfooniaorkestri ajalugu ulatub aastasse 1765, seega kuulub kollektiiv kõige vanemate orkestrite hulka maailmas. Paljude dirigentide ja…
3 minutit
Pianistide DVD-antoloogia
2DVD „Eesti improvisatsioonid / Klaver”: pianistid Jürmo Eespere, Olav Ehala, Margus Kappel, Taavi Kerikmäe, Sven Kullerkupp, Urmas Lattikas, Aldo Meristo, Tõnu Naissoo, Anto Pett, Kristjan Randalu, Rein Rannap, Peeter Saul jpt; DVD salvestusmeeskond: režissöör Jan-Erik Nõgisto, juhtoperaator Tauno Uibo, heli Andre Maaker jt, produtsendid Ain Agan ja Aleksei Saks.
Aasta tagasi, s.t eelmisel sügisel, ilmus kahe…
Aasta tagasi, s.t eelmisel sügisel, ilmus kahe…
4 minutit
Kuldaeg ei kao kuhugi
Eelmise nädala neljapäeval läbi Kadrioru pargi suundudes tekitas ees ootava kontserdi pealkiri nimetus „Kuldaeg” minus otsese paralleeli kollasevärvilise sügisõhtuga. Pähe tuli mõte, et nii, nagu XVII–XVIII sajand viitab kuldsele ajastule barokkmuusikas, viitab sügis aasta kuldseimale perioodile. Samuti on barokkmuusika, täis värviküllust ja kontraste nagu sügiski.
Ajastuomast kirkust ning eredaid karaktereid sai publik tol õhtul Kadrioru lossi saalis…
Ajastuomast kirkust ning eredaid karaktereid sai publik tol õhtul Kadrioru lossi saalis…
2 minutit
Pikuti pooleks lõigatud makaron
„Detsembrikuumus” on suur ja uhke film, millega lahatakse kitsast ja tähtsat teemat enam-vähem sisse lõigates, aga jäetakse mitmed olulised sektorid kergekäeliselt vaatluse alt välja.
Ka suurmeister vajab juhendamist: režissöör Asko Kase sätib kindral Põdderi osas hiilgavat Tõnu Karku. CHRISTIAN JOHANNES KASK
Ka suurmeister vajab juhendamist: režissöör Asko Kase sätib kindral Põdderi osas hiilgavat Tõnu Karku. CHRISTIAN JOHANNES KASK
5 minutit
Coenite filmi võib pärast vaatamist unustada
Koristaja leiab jõusaali riietusruumist salajaste andmetega CD, millest saab sündmustiku katalüsaator.
Näitlejad George Clooney ja Tilda Swinton. kaader filmist
Näitlejad George Clooney ja Tilda Swinton. kaader filmist
3 minutit
