Pärast pikka ja rasket haigust suri kirjanik Uno Laht. Luuletaja, novellist, dramaturg, aga ennekõike muidugi satiirik, üks kõige vastuolulisema saatuse ja heitlikuma loominguga kirjanikke oma põlvkonnas.
Uno Laht sündis 30. aprillil 1924. aastale Valgas tolliametniku perekonnas, hiljem elas perekonnaga Loksal ja õppis Tallinnas. 1940. aastal, kui Eesti kaotas iseseisvuse, tegi kuueteistkümneaastane…
Mäletan, et kui ma esimest korda stuudio Noorfilm uksest sisse astusin, 1997. aasta varakevadel, oli seal mingi kahtlane seltskond koos: lõikavad laua taga mingeid kujundeid paberist välja, kleebivad neid teise paberi peale ja siis värvivad pliiatsitega. Kuradi lasteaia kunstirühm!? Olev üritas ka meile, uutele (Raxile ja mulle) kääre pihku suruda,…
Dekoratsioonid on langenud, jäänud vaid kõle ratsionaalsuse skelett.
„Kolm õde”: Irina – Kadri Lepp, Olga – Liina Olmaru, Maša – Triinu Meriste.
Piret Rauk: „Meil on kogu aeg säästuaeg.”
Piret Rauk: „Imestama paneb see suhtumine, et „oi, näed siin saarel, aga ikkagi inimene”. Nagu meil siin peaksid karud ja hülged töötama.” TRIIN RAHNU
Sven Karja: „Me pole ühestki uuslavastusest loobunud ega pidanud inimesi koondama.”
Sven Karja: „Vanemuise draamarepertuaar on oma 139. tegevusaastal muutunud nooruslikumaks kui iial varem.” ALAN PROOSA
Tiit Palu: „Veel ei ole märke publiku vähenemisest, kuid see võib juhtuda.”
Tiit Palu: „Järgmiseks hooajaks kavatsen panna tiksuma ühe võimsa pommi, millest praegu rääkida on veel vara.” ERAKOGU
Üllar Saaremäe: „Ei mingit allahindlust. Kõik lood, mida räägime, peavad meile endale korda minema.”
Üllar Saaremäe: „Kui väljasõidud suurde miinusesse jäävad, muutuvad need teatri eksistentsi kontekstis mõttetuks.” RAKVERE TEATER
Mis meist saab? Kas me julgeme mõelda tulevikust? Mis paneb meid tegutsema? Kas me vajame edasi elamiseks uut juhtideed? Mis saab armastusest, surmast, üksindusest? Miks me teeme seda, mida teeme? Kas me teeme seda, mida me arvame, et me teeme?
Kuidas kavatseb riik järgmisel aastal kultuurielu rahastada?
* Riigieelarve koos aastasiseste muudatuste ja lisaeelarvega.** 2009. aasta riigieelarve võrreldes 2008. aasta riigieelarvega.
Mart Laar, Andres Herkel, Kuuba südames. Varrak, 2008.
Mart Laar on võimekas mees. Ta jõuab kõikjale ja on kõikjal. Laar teab absoluutse ja igavese õnne valemit. Tema teab, mis on õige ja mis on väär, kuidas peaksid maailmas asjad käima ja kuidas nad mitte ei pea käima. Tema teab, millal…
Utoopia mõiste omandas möödunud sajandiga kaksipidise maine. Ühest küljest on utoopia hädavajalik, et hoida käigus pideva arengu ideed: kui poleks kujutelma, et senine ajalookäik võib lõpuks viia täiuslikuma elukorralduseni, oleks väga raske õigustada „progressi” nimel tehtud eksitusi, kuritegusid ja hullusi. Teisest küljest sunnib just see õigustusfunktsioon üksteise järel kõrvale heitma…
Intervjuu Eesti tuleviku-uuringute instituudi juhi Erik Tergiga
Scanpix
Ado Vabbe. Kompositsioon (natüürmordilik). 1956. Akvarell, kaaliumpermanganaat. Tartu Kunstimuuseum. (Teose kinkis Ado Vabbe kunagi oma õpilasele Valve Janovile.) MALEV TOOM
Kandev ja avangardne osa meie sõjajärgses abstraktses kunstis on kõrgemas kunstikoolis Pallas õppinud ja Tartus koondunud mitteametlikku, 1960. aasta rühmitisse kuulunud kunstnike loomingul. Näituse koostamisel on huvi pakkunud just ajajärk, mil…
Kuigi postmodernism segab terasid ning sõklaid, ei kao terad kuhugi. Terade leidmine on muidugi raskem, kuid just terade leidmise raskuse tõttu võib leidmine olla seda väärtuslikum. Ning sellest protsessist Carlos Ruiz Zafón jutustabki.
Carlos Ruiz Zafón, Tuule vari. Hispaania keelest tõlkinud Kai Aareleid. Varrak, 2008. 518 lk.
Kahtlemata on Haruki Murakami „Kafka mererannas” kirjandus, mis meeldib paljudele. Seejuures peab olema ettevaatlik, et mitte lasta „Kafkal mererannas” endale meeldida valedel põhjustel.
Haruki Murakami, Kafka mererannas. Tõlkinud Kati Lindström. Varrak, 2008. 588 lk.
Sujata Bhatt on sündinud Indias Ahmedabadis. Ta kasvas üles Punes (Indias) ja Ameerika Ühendriikides, magistrikraadi sai Iowa ülikooli kirjanike koolituselt. Sellest ajast peale on ta avaldanud seitse luulekogu, mis on ilmunud Suurbritannias Carcanet Pressi kirjastuses. Ta on pälvinud Aasia Commonwealth’i luuleauhinna ja Alice Hunt Bartletti auhinna oma esimese kogumikuga „Brunizem”…
Acta Semiotica Estica V. Koostanud ja toimetanud Elin Sütiste ja Silvi Salupere. Tartu 2008.
Viimase kümne-viieteistkümne aasta kestel on semiootikakirjanduses üha teravamalt olnud esil teadusfilosoofilised arutlused semiootika olemuse üle. Millistelt alustelt moodustub semiootika distsiplinaarne ühtsus? Mis on semiootika uurimisobjekt ja kas selle objekti piiritlemine aitab defineerida ka semiootika metodoloogilist ühtsust? Milline…
Kobas Laksa fotokollaaž „Pärast arhitektuuri” parimaks tunnistatud Poola paviljoni näituselt.
Eesti kollast toru on juba jõutud kõigi aegade parimaks paviljoniks (?) tituleerida. Idee oli tõesti huvitav (Ralf Lõoke, Maarja Kask, Neeme Külm), kuid selle teostus üllatas oma tõsimeelsusega. Veetigi terasest torutükid Eestist kohale ja keevitati 63 meetrit kokku, pärast seisab ees…
Anne Roquigny juhatas web jockey seminari Von Krahli saalis, kus peeti „Plektrumi” haridusprogrammi enamik üritusi. Plektrum
Vahetasin mõned päevad tagasi kaks pudelit head veini 1994. aasta Macintoshi arvuti vastu. Ise teadmata, mida juba muuseumi varade hulka kuuluva isendiga peale hakata, kas ta muutunud tehnilistes oludes üldse töötab või miskitpidi kasulik on,…
Tänavuse EMTA Sügisfestivali peakülaliseks oli belgia helilooja Wim Henderickx.
Samal aastal, kui muusika- ja teatriakadeemia sai uue õppehoone (1999), toimus esmakordselt sündmus eesti muusika festival, keskpunktis olid uued teosed kohaliku heliloomingu vallast, loojate ja esitajate seas esiplaanil aga üliõpilased. Aasta pärast sai sellest Sügisfestival ning sellest peale on üha enam püüeldud…
Tantsuetendus „Hoffmann-Promenade”: koreograafia ja kujundus Dmitri Hartšenko, valgus Triin Hook (VAT-teater), tants Dmitri Hartšenko, Jane Raidma, Endro Roosimäe, Stella Suitso, Raido Bergstein, laul Silva Valdt. Kasutatud muusika: Händel, Tšaikovski, Schnittke, Knaifel, Leao, The Residents. Kumus 27. IX.
Kui XX sajandil andis huvitavaid tulemusi luulet ja kunsti mõjutanud filosoofiline paradigma, mille võib kokku…
Jaakko Kuusisto ja Tallinna Kammerorkestri kontserdil sai kuulda aastaaegade vaheldumist läbi kolme helilooja teose.
Pean veidi piinlikkust tundes tunnistama, et enne 25. septembrit oli Jaakko Kuusisto minu jaoks lihtsalt nimi. Teadsin küll, et tegu on soome muusikataeva noorema põlvkonna tähega, viiuldaja, dirigendi ja heliloojaga, kuid senini ei olnud ma käinud ühelgi…
Muusikadokumentaal „David Oistrahh – rahvakunstnik?” („David Oistrakh, Artist of the People?”, Prantsusmaa 1994), režissöör Bruno Monsaingeon, tootja Ideale Audience, pikkus 1 tund 15 minutit. ETVs 25. IX.
Muusika infokeskuste aastakonverentsi tähtsaim teema oli tehnoloogia areng ja muusika(info) levitamise uued võimalused.
8. – 13. septembrini toimus Walesi pealinnas Cardiffis, värske meretuule ja sõbralike inimeste linnas, muusika infokeskuste üleilmse ühenduse IAMIC (International Association of Music Information Centres) järjekordne aastakonverents. Ürituse pesapaigaks oli Cardiffi lahe kaldal paiknev modernne kultuurikeskus Millennium Centre,…
Henning Kraggerud pressifoto
Tükati tundub, et Lotmani filmi tegijad on ehk eneselegi märkamatult valinud huumori abimeheks just sellepärast, et korvata kindluse puudumist.
Juba mitmes arvustuses on rõhutatud, et „Lotmani maailmas” võetakse asja huumoriga ja mänguliselt. KAADER FILMIST
1988. aasta kevadel määrati kinoliidu sekretär Jaan Ruus Eesti filmiajaloo töörühma lepinguliste uurimistööde töökomisjoni juhiks. SIRBI ARHIIV
Laenasin pealkirja kaks algussõna Aarne Ahi nukufilmikatsetuselt, mis valmis 1977. aastal, ja täiendasin kahe oma sõnaga. Tänan Aarnet ja – ka vabandust! Liikumine (liikumatuse foonil) on filminduse elujõud – too ammune film on lugu…