Uno Laht 30. IV 1924 – 24. IX 2008
Pärast pikka ja rasket haigust suri kirjanik Uno Laht. Luuletaja, novellist, dramaturg, aga ennekõike muidugi satiirik, üks kõige vastuolulisema saatuse ja heitlikuma loominguga kirjanikke oma põlvkonnas.
Uno Laht sündis 30. aprillil 1924. aastale Valgas tolliametniku perekonnas, hiljem elas perekonnaga Loksal ja õppis Tallinnas. 1940. aastal, kui Eesti kaotas iseseisvuse, tegi kuueteistkümneaastane nooruk oma valiku,…
Uno Laht sündis 30. aprillil 1924. aastale Valgas tolliametniku perekonnas, hiljem elas perekonnaga Loksal ja õppis Tallinnas. 1940. aastal, kui Eesti kaotas iseseisvuse, tegi kuueteistkümneaastane nooruk oma valiku,…
2 minutit
Olev Viitma 12. III 1945 – 19. IX 2008
Mäletan, et kui ma esimest korda stuudio Noorfilm uksest sisse astusin, 1997. aasta varakevadel, oli seal mingi kahtlane seltskond koos: lõikavad laua taga mingeid kujundeid paberist välja, kleebivad neid teise paberi peale ja siis värvivad pliiatsitega. Kuradi lasteaia kunstirühm!? Olev üritas ka meile, uutele (Raxile ja mulle) kääre pihku suruda, mille peale…
1 minut
Kolme õe unistus täiuslikust elust kaob, asemele trügib jõhker maailm
Dekoratsioonid on langenud, jäänud vaid kõle ratsionaalsuse skelett.
„Kolm õde”: Irina – Kadri Lepp, Olga – Liina Olmaru, Maša – Triinu Meriste.
„Kolm õde”: Irina – Kadri Lepp, Olga – Liina Olmaru, Maša – Triinu Meriste.
5 minutit
Rahaga meelitada oleks ohtlik – keegi võib alati rohkem pakkuda
Piret Rauk: „Meil on kogu aeg säästuaeg.”
Piret Rauk: „Imestama paneb see suhtumine, et „oi, näed siin saarel, aga ikkagi inimene”. Nagu meil siin peaksid karud ja hülged töötama.” TRIIN RAHNU
Piret Rauk: „Imestama paneb see suhtumine, et „oi, näed siin saarel, aga ikkagi inimene”. Nagu meil siin peaksid karud ja hülged töötama.” TRIIN RAHNU
3 minutit
Vanemuine otsib teed head teatrit hindava vaatajani
Sven Karja: „Me pole ühestki uuslavastusest loobunud ega pidanud inimesi koondama.”
Sven Karja: „Vanemuise draamarepertuaar on oma 139. tegevusaastal muutunud nooruslikumaks kui iial varem.” ALAN PROOSA
Sven Karja: „Vanemuise draamarepertuaar on oma 139. tegevusaastal muutunud nooruslikumaks kui iial varem.” ALAN PROOSA
3 minutit
Sündmused leiavad aset ikka inimese peas, mitte rahakotis
Tiit Palu: „Veel ei ole märke publiku vähenemisest, kuid see võib juhtuda.”
Tiit Palu: „Järgmiseks hooajaks kavatsen panna tiksuma ühe võimsa pommi, millest praegu rääkida on veel vara.” ERAKOGU
Tiit Palu: „Järgmiseks hooajaks kavatsen panna tiksuma ühe võimsa pommi, millest praegu rääkida on veel vara.” ERAKOGU
4 minutit
Teatripiletite käibemaksu tõstmine toob kurje mõtteid
Üllar Saaremäe: „Ei mingit allahindlust. Kõik lood, mida räägime, peavad meile endale korda minema.”
Üllar Saaremäe: „Kui väljasõidud suurde miinusesse jäävad, muutuvad need teatri eksistentsi kontekstis mõttetuks.” RAKVERE TEATER
Üllar Saaremäe: „Kui väljasõidud suurde miinusesse jäävad, muutuvad need teatri eksistentsi kontekstis mõttetuks.” RAKVERE TEATER
2 minutit
Kas on elu pärast kapitalismi?
Mis meist saab? Kas me julgeme mõelda tulevikust? Mis paneb meid tegutsema? Kas me vajame edasi elamiseks uut juhtideed? Mis saab armastusest, surmast, üksindusest? Miks me teeme seda, mida teeme? Kas me teeme seda, mida me arvame, et me teeme?
1 minut
Rikkuse kasv jäi kinni
Kuidas kavatseb riik järgmisel aastal kultuurielu rahastada?
* Riigieelarve koos aastasiseste muudatuste ja lisaeelarvega.** 2009. aasta riigieelarve võrreldes 2008. aasta riigieelarvega.
* Riigieelarve koos aastasiseste muudatuste ja lisaeelarvega.** 2009. aasta riigieelarve võrreldes 2008. aasta riigieelarvega.
5 minutit
Castro ja Laar – vennad revolutsionäärid
Mart Laar, Andres Herkel, Kuuba südames. Varrak, 2008.
Mart Laar on võimekas mees. Ta jõuab kõikjale ja on kõikjal. Laar teab absoluutse ja igavese õnne valemit. Tema teab, mis on õige ja mis on väär, kuidas peaksid maailmas asjad käima ja kuidas nad mitte ei pea käima. Tema teab, millal tuleb maailmale…
Mart Laar on võimekas mees. Ta jõuab kõikjale ja on kõikjal. Laar teab absoluutse ja igavese õnne valemit. Tema teab, mis on õige ja mis on väär, kuidas peaksid maailmas asjad käima ja kuidas nad mitte ei pea käima. Tema teab, millal tuleb maailmale…
5 minutit
Utoopia enne ajalugu
Utoopia mõiste omandas möödunud sajandiga kaksipidise maine. Ühest küljest on utoopia hädavajalik, et hoida käigus pideva arengu ideed: kui poleks kujutelma, et senine ajalookäik võib lõpuks viia täiuslikuma elukorralduseni, oleks väga raske õigustada „progressi” nimel tehtud eksitusi, kuritegusid ja hullusi. Teisest küljest sunnib just see õigustusfunktsioon üksteise järel kõrvale heitma äratarvitatud utoopiaid, mis muidu uutele jalgu…
3 minutit
Maksukoormuse tõstmine hüppeliselt Põhjamaade tasemele ei ole mõeldav
Intervjuu Eesti tuleviku-uuringute instituudi juhi Erik Tergiga
Scanpix
Scanpix
9 minutit
Eesti jaoks keelatud
Ado Vabbe. Kompositsioon (natüürmordilik). 1956. Akvarell, kaaliumpermanganaat. Tartu Kunstimuuseum. (Teose kinkis Ado Vabbe kunagi oma õpilasele Valve Janovile.) MALEV TOOM
Kandev ja avangardne osa meie sõjajärgses abstraktses kunstis on kõrgemas kunstikoolis Pallas õppinud ja Tartus koondunud mitteametlikku, 1960. aasta rühmitisse kuulunud kunstnike loomingul. Näituse koostamisel on huvi pakkunud just ajajärk, mil tinglikku kunsti ei olnud võimalik Eestis…
Kandev ja avangardne osa meie sõjajärgses abstraktses kunstis on kõrgemas kunstikoolis Pallas õppinud ja Tartus koondunud mitteametlikku, 1960. aasta rühmitisse kuulunud kunstnike loomingul. Näituse koostamisel on huvi pakkunud just ajajärk, mil tinglikku kunsti ei olnud võimalik Eestis…
5 minutit
Elusa raamatu varjus
Kuigi postmodernism segab terasid ning sõklaid, ei kao terad kuhugi. Terade leidmine on muidugi raskem, kuid just terade leidmise raskuse tõttu võib leidmine olla seda väärtuslikum. Ning sellest protsessist Carlos Ruiz Zafón jutustabki.
Carlos Ruiz Zafón, Tuule vari. Hispaania keelest tõlkinud Kai Aareleid. Varrak, 2008. 518 lk.
Carlos Ruiz Zafón, Tuule vari. Hispaania keelest tõlkinud Kai Aareleid. Varrak, 2008. 518 lk.
8 minutit
Ärge kartke kujutlusvõimet!
Kahtlemata on Haruki Murakami „Kafka mererannas” kirjandus, mis meeldib paljudele. Seejuures peab olema ettevaatlik, et mitte lasta „Kafkal mererannas” endale meeldida valedel põhjustel.
Haruki Murakami, Kafka mererannas. Tõlkinud Kati Lindström. Varrak, 2008. 588 lk.
Haruki Murakami, Kafka mererannas. Tõlkinud Kati Lindström. Varrak, 2008. 588 lk.
6 minutit
Sujata Bhatt
Sujata Bhatt on sündinud Indias Ahmedabadis. Ta kasvas üles Punes (Indias) ja Ameerika Ühendriikides, magistrikraadi sai Iowa ülikooli kirjanike koolituselt. Sellest ajast peale on ta avaldanud seitse luulekogu, mis on ilmunud Suurbritannias Carcanet Pressi kirjastuses. Ta on pälvinud Aasia Commonwealth’i luuleauhinna ja Alice Hunt Bartletti auhinna oma esimese kogumikuga „Brunizem” (1988). Ülejäänud luulekogud kannavad pealkirju „Monkey Shadows” („Ahvide…
3 minutit
Kunst saab teoreetilise toe
Acta Semiotica Estica V. Koostanud ja toimetanud Elin Sütiste ja Silvi Salupere. Tartu 2008.
Viimase kümne-viieteistkümne aasta kestel on semiootikakirjanduses üha teravamalt olnud esil teadusfilosoofilised arutlused semiootika olemuse üle. Millistelt alustelt moodustub semiootika distsiplinaarne ühtsus? Mis on semiootika uurimisobjekt ja kas selle objekti piiritlemine aitab defineerida ka semiootika metodoloogilist ühtsust? Milline on semiootika roll teiste humanitaar-…
Viimase kümne-viieteistkümne aasta kestel on semiootikakirjanduses üha teravamalt olnud esil teadusfilosoofilised arutlused semiootika olemuse üle. Millistelt alustelt moodustub semiootika distsiplinaarne ühtsus? Mis on semiootika uurimisobjekt ja kas selle objekti piiritlemine aitab defineerida ka semiootika metodoloogilist ühtsust? Milline on semiootika roll teiste humanitaar-…
3 minutit
Arhitektuuribiennaalil arhitektuurile mõeldes
Kobas Laksa fotokollaaž „Pärast arhitektuuri” parimaks tunnistatud Poola paviljoni näituselt.
Eesti kollast toru on juba jõutud kõigi aegade parimaks paviljoniks (?) tituleerida. Idee oli tõesti huvitav (Ralf Lõoke, Maarja Kask, Neeme Külm), kuid selle teostus üllatas oma tõsimeelsusega. Veetigi terasest torutükid Eestist kohale ja keevitati 63 meetrit kokku, pärast seisab ees sama…
Eesti kollast toru on juba jõutud kõigi aegade parimaks paviljoniks (?) tituleerida. Idee oli tõesti huvitav (Ralf Lõoke, Maarja Kask, Neeme Külm), kuid selle teostus üllatas oma tõsimeelsusega. Veetigi terasest torutükid Eestist kohale ja keevitati 63 meetrit kokku, pärast seisab ees sama…
5 minutit
Festival „Plektrum”, mäng ja eksperiment
Anne Roquigny juhatas web jockey seminari Von Krahli saalis, kus peeti „Plektrumi” haridusprogrammi enamik üritusi. Plektrum
Vahetasin mõned päevad tagasi kaks pudelit head veini 1994. aasta Macintoshi arvuti vastu. Ise teadmata, mida juba muuseumi varade hulka kuuluva isendiga peale hakata, kas ta muutunud tehnilistes oludes üldse töötab või miskitpidi kasulik on, tundus…
Vahetasin mõned päevad tagasi kaks pudelit head veini 1994. aasta Macintoshi arvuti vastu. Ise teadmata, mida juba muuseumi varade hulka kuuluva isendiga peale hakata, kas ta muutunud tehnilistes oludes üldse töötab või miskitpidi kasulik on, tundus…
3 minutit
EMTA X Sügisfestival pearõhuga belglastel
Tänavuse EMTA Sügisfestivali peakülaliseks oli belgia helilooja Wim Henderickx.
Samal aastal, kui muusika- ja teatriakadeemia sai uue õppehoone (1999), toimus esmakordselt sündmus eesti muusika festival, keskpunktis olid uued teosed kohaliku heliloomingu vallast, loojate ja esitajate seas esiplaanil aga üliõpilased. Aasta pärast sai sellest Sügisfestival ning sellest peale on üha enam püüeldud rahvusvahelise avatuse…
Samal aastal, kui muusika- ja teatriakadeemia sai uue õppehoone (1999), toimus esmakordselt sündmus eesti muusika festival, keskpunktis olid uued teosed kohaliku heliloomingu vallast, loojate ja esitajate seas esiplaanil aga üliõpilased. Aasta pärast sai sellest Sügisfestival ning sellest peale on üha enam püüeldud rahvusvahelise avatuse…
3 minutit
Tantsu vaba vool ehk Kas Hartšenko mängud jõudsid kohale?
Tantsuetendus „Hoffmann-Promenade”: koreograafia ja kujundus Dmitri Hartšenko, valgus Triin Hook (VAT-teater), tants Dmitri Hartšenko, Jane Raidma, Endro Roosimäe, Stella Suitso, Raido Bergstein, laul Silva Valdt. Kasutatud muusika: Händel, Tšaikovski, Schnittke, Knaifel, Leao, The Residents. Kumus 27. IX.
Kui XX sajandil andis huvitavaid tulemusi luulet ja kunsti mõjutanud filosoofiline paradigma, mille…
Kui XX sajandil andis huvitavaid tulemusi luulet ja kunsti mõjutanud filosoofiline paradigma, mille…
3 minutit
Barokist Buenos Airesesse ehk Ring läbi aasta
Jaakko Kuusisto ja Tallinna Kammerorkestri kontserdil sai kuulda aastaaegade vaheldumist läbi kolme helilooja teose.
Pean veidi piinlikkust tundes tunnistama, et enne 25. septembrit oli Jaakko Kuusisto minu jaoks lihtsalt nimi. Teadsin küll, et tegu on soome muusikataeva noorema põlvkonna tähega, viiuldaja, dirigendi ja heliloojaga, kuid senini ei olnud ma käinud ühelgi tema…
Pean veidi piinlikkust tundes tunnistama, et enne 25. septembrit oli Jaakko Kuusisto minu jaoks lihtsalt nimi. Teadsin küll, et tegu on soome muusikataeva noorema põlvkonna tähega, viiuldaja, dirigendi ja heliloojaga, kuid senini ei olnud ma käinud ühelgi tema…
2 minutit
David Oistrahh – rohkem kui suurepärane viiuldaja
Muusikadokumentaal „David Oistrahh – rahvakunstnik?” („David Oistrakh, Artist of the People?”, Prantsusmaa 1994), režissöör Bruno Monsaingeon, tootja Ideale Audience, pikkus 1 tund 15 minutit. ETVs 25. IX.
4 minutit
Cardiffis inspiratsiooni otsimas
Muusika infokeskuste aastakonverentsi tähtsaim teema oli tehnoloogia areng ja muusika(info) levitamise uued võimalused.
8. – 13. septembrini toimus Walesi pealinnas Cardiffis, värske meretuule ja sõbralike inimeste linnas, muusika infokeskuste üleilmse ühenduse IAMIC (International Association of Music Information Centres) järjekordne aastakonverents. Ürituse pesapaigaks oli Cardiffi lahe kaldal paiknev modernne kultuurikeskus Millennium Centre, kus on ka konverentsi…
8. – 13. septembrini toimus Walesi pealinnas Cardiffis, värske meretuule ja sõbralike inimeste linnas, muusika infokeskuste üleilmse ühenduse IAMIC (International Association of Music Information Centres) järjekordne aastakonverents. Ürituse pesapaigaks oli Cardiffi lahe kaldal paiknev modernne kultuurikeskus Millennium Centre, kus on ka konverentsi…
4 minutit
„Lotmani maailm” – katse haarata haaramatut
Tükati tundub, et Lotmani filmi tegijad on ehk eneselegi märkamatult valinud huumori abimeheks just sellepärast, et korvata kindluse puudumist.
Juba mitmes arvustuses on rõhutatud, et „Lotmani maailmas” võetakse asja huumoriga ja mänguliselt. KAADER FILMIST
Juba mitmes arvustuses on rõhutatud, et „Lotmani maailmas” võetakse asja huumoriga ja mänguliselt. KAADER FILMIST
6 minutit
Esivanemate unustatud varjud
1988. aasta kevadel määrati kinoliidu sekretär Jaan Ruus Eesti filmiajaloo töörühma lepinguliste uurimistööde töökomisjoni juhiks. SIRBI ARHIIV
Laenasin pealkirja kaks algussõna Aarne Ahi nukufilmikatsetuselt, mis valmis 1977. aastal, ja täiendasin kahe oma sõnaga. Tänan Aarnet ja – ka vabandust! Liikumine (liikumatuse foonil) on filminduse elujõud – too ammune film on lugu mootori leiutamisest. Mootoritel on ju…
Laenasin pealkirja kaks algussõna Aarne Ahi nukufilmikatsetuselt, mis valmis 1977. aastal, ja täiendasin kahe oma sõnaga. Tänan Aarnet ja – ka vabandust! Liikumine (liikumatuse foonil) on filminduse elujõud – too ammune film on lugu mootori leiutamisest. Mootoritel on ju…
5 minutit
