KALLE MUULI, ajakirjanik
Eelmises Sirbis ilmunud kultuurkapitali teemal avaldatud kirjutisi Raadio 2 saates „Olukorrast riigis” (10. VIII) kritiseerides kommenteerisid muu hulgas ka Sirbi viimasel küljel ilmunud väljavõtet Ants Eskola mälestusteraamatust „Näitleja on ajastu lühikroonika”. Tsiteerin sind: „Ja siis, kõige viimase lehekülje peal, oli näitleja Ants Eskola mälestused sellest, kuidas ta 1938.…
„Vahepeatuse” nappide karikeeritud isikulugude sisse on põimitud kõnekad osutused moodsa aja eluhoiakutega kaasnevatele veidrustele ja valule.
„Vahepeatus”: Jaanus – Alo Kõrve, Jaan – Argo Aadli, Jaana – Indrek Ojari. ASKO TALU
Lastefestivalil võimenduvad kultuurilised erinevused, sest lapsed pole veel õppinud poliitiliselt korrektselt käituma.
Moskva trupi muusikalilaadne maraton „Moskva ajalugu 1205”.
AFP / Scanpix
Kaukaasiale
Mul on raske mõista neid, kes väidavad, justkui oleks Gruusia ja eriti president Saakašvili poliitika läbikukkunud, sõja väiksema poole sammud olnud süüdimatud ja läbimõtlematud. Nii palju liitlasi kui praegu pole iseseisval Gruusial vist küll kunagi ajaloos olnud. Ja nii kiiresti ja nii häbistatult pole vist küll keegi maailma ajaloos suutnud…
Peldikuseinaga kriitika vastu
Muidugi on tore tunne, et kole veresaun lõppes küll Gruusia sõjalise kaotusega, ent selge poliitilise võiduga Venemaa alt äratuleku mõttes. Antud protsess algas juba aastatel 1918–1921, kuid katkes siis kauaks, milles pearolli etendasid naaberriigile sünnitatud diktaator ja sellega kaasnenud privileegid NSVL raames. Ometi pöörasid grusiinid Moskva vastu kohe pärast Stalini…
Maju on mitmesuguseid. Majamaailma üks ots on klassitsism, mille igast aknast paistab kuulutus: riik, see olen mina. Kõik on täpselt ette paigale pandud ja sajandeiks ära määratud. Fassaadi mõõdud, akende paigutus, ruumide suurus, suhted tänava laiuse ja väljaku suurusega. Kui muutuvad elanike vajadused, siis lõhutakse kas või kogu sisemus maha,…
Ajalugu on igal juhul allutatud poliitilistele, eeskätt julgeolekuga seotud vajadustele, nagu näiteks demokraatia arendamine ning rahu püsimine ja kindlustamine.
Eero Medijainen, Ajaloo ja poliitika piiridel. Mõisteid ja mõtisklusi. Koolibri, 2008. 232 lk.
Solvangut, mis Prantsuse kuningakojale osaks saanud, ei jäta meelde mitte Jumal, vaid Ajalugu!
Edmund Burke, Mõtisklusi Prantsuse revolutsioonist. Tõlkinud Triinu Pakk. Varrak, 2008. 424 lk.
Leena imetleb missikrooni.
Elame ahnitsemisühiskonnas, kus igamees kraabib, küüned jõhkralt kõveras, kõik, mis saab, endale ning pälvib sel moel kaaskodanike austuse. Muudkui võetakse, võetakse ja võetakse. Olen siin resoluutselt parteiline ja kiidan ette heaks selle, mis räägib andmisest. Loomulikult esteetikalatti alla laskmata.
Hando Runnel autogramme jagamas.
Selle kuu alguses, 5.–7. augustini, korraldas Eesti Emakeeleõpetajate Selts traditsioonilise suvekooli Alu mõisas Raplamaal, sedapuhku esmakordselt koostöös Eesti Kirjanike Liiduga. Seminari teemaks oli „Kirjanduse sisu ja ümbrispaber” ning põhiliseks teemaks eesti kirjanikkonna suhted kirjandusõpetusega ja koolidega. Muidugi käsitleti kõnealust teemat eri lähenemisnurkade alt, kirjanikud rääkisid oma õpetamiskogemustest…
Kuigi meil on harjutud riskigrupiks pidama nn asotsiaalsetest ja vaestest peredest pärit lapsi, on ka üliandekas laps üsnagi avatud riskidele: kergesti haavatavana võib ta elule jalgu jääda ja nii ennast kui teisi meelemürkidega nuhtlema hakata.
Leelo Tungal
Andres Ehin 3x sirje nootre
Esimesed luuletused kirjutasin üliõpilaspõlves Tartus 50 aastat tagasi. „Punased ained” – marksism-leninism, NLKP ajalugu jt – tundusid võimatult igavad ja mõttetud. Igavuse peletamiseks hakkasin luuletama.
Mälestuste kirjutamine on riskantne ettevõte – võib eksida ajaloolise tõe vastu –, mälu ei ole kuigi usaldatav järjehoidja, sündmuste aeg võib olla paigast nihkunud. Täiesti sobimatu on teha endast lõpliku tõe väljaütleja või tundja.
Kunagi suve alguses kohtasin Vabaduse väljakul Andres Langemetsa. Teadsin, et Areeni toimetaja Kalev Kesküla on talt tellinud arvustuse minu kogumikule „Võõrad lood”. Küsisin, kuidas edeneb. Langemets mõtles hetke, vangutas pead ja porises, et pidin ma seal Postimehe intervjuus end ideoloogiks nimetama…, nüüd ei saa sellest mööda ega ümber. Ülo Mattheus…
Eesti Kultuuriministeerium tellis sel suvel uue logo disainifirmalt Identity OÜ. Kas uus logo tähistab meie praegust kultuurilist identiteeti, nagu on kirjas kultuuriministeeriumi koduleheküljel?
Kõneleb Erden Kosova. Flo Kasearu
Juuli keskel peeti Pärnus järjekordne rahvusvaheline üritus „Public Preparation’i” sarjast. Ühepäevase seminari keskmes olid natsionalismi ilmingud ja kriitika kaasaegses kunstis ning ühiskonnas, sellele järgnes viiepäevane mõttelaager, kus arendati edasi seminaril käsitletut. Kuna projekti teostamiseks kasutati osaliselt ka Eesti riigi raha ning natsionalismi teemaga tegelemine jätkub…
Raul Rajangu alias Luminoso surma, tabu ja sugutungi tõlgendus jääb ühiskonna kriitika varju, kuid ei ole sugugi vähem tähtis.
Vaade „Bedroom’s show’le”. Jaanus Heinla
TOOMAS VOLKMANNI näitus „Jeunesse Fatale” galeriis 008 (Rävala 7) kuni 19. VIII.
Toomas Volkmann kirjeldab nullväärtusega fotohetke kui olevikuviivu, kus minevik veel kestab ja tulevik juba algab. Olevik on punkt, mille kohta ei oska öelda, kas see on alatasa tekkimas või pidevalt hääbumas. Ometi osutavad niihästi „alatasa” kui ka „pidevalt” igavikule.
Theodor Gehlhaar. Kadrioru loss ehk Lustschloss Catharinenthal, rõdul keisritütred, 13. VI 1832. Eesti Kunstimuuseum
Sel aastal möödus 290 aastat Kadrioru lossi ja pargi rajamisest, kuna selle Eesti ainsa tõelise barokklossi asutamisdaatumiks loetakse 1718. aasta 22. juulit päeva, mil Vene keiser Peeter I ja Roomast kutsutud itaallasest arhitekt Niccoló Michetti mõõtsid maad…
Lembit Orgse ja Teet järvi Haapsalus Okase muuseumis. lembi mets
Eesti Päevalehes Leigo festivali puhul ilmunud ülevaade Järvide suurest suguvõsast võtab silme ees kirjuks muusikulgi, saati siis muusikakaugemal inimesel. Laiem üldsus teab hästi Neeme Järvit ja tema poegi-dirigente, aga et Järvisid-muusikuid on kokku paarikümne kanti, on enamikule tõenäoliselt üllatuseks.
Eelmisel reedel sai raekojas kuulata kahe noore muusiku, metsosopran Monika-Evelin Liivi ja pianist Dmitri Pavlovi esituses Manuel de Falla (1876–1946), Richard Straussi (1864–1949) ja Dmitri Šostakovitši (1906–1975) vokaalmuusikat, teoseid, mis kuuluvad kahtlemata maailma vokaalloomingu paremikku.
Manuel de Falla „Suur võlur armastus” on vahest ka ainult kuulamiseks täisväärtuslik koostöös orkestriga – on…
MAIL SILDOS, barokkansambli Corelli Consort ja kontserdisarja „Eesti mõisad” kunstiline juht
Orelifestivali muusikalooline diapasoon oli avar, ulatudes vanade kultuuride ühehäälsest vaimulikust laulust Arvo Pärdi uudisteose esiettekandeni Eestis.
Daniel Zaretski
Kui ma märkama hakkasin, siis kõik juba toimus. Nii on see voolava tegelikkusega ikka. Tuli minna kadunut kalmistule saatma, inimesed kogunesid. See oli Varstu-Ritsiku kiriku kõrval, kase all kalmistu väravate juures. Läksin, ning möödusin millegipärast veel avatud kirstust, kus lamas tõmmu, selge seto näoga, kortsuline, kuid mitte vana naine. Kas…
„Taarka” lugu ei veennud: kogu film tundus kuidagi ühepaksune, miski ei haaranud ega ehmatanud, ekraanil napib traagikat.
Mängufilm ”Taarka” (Exitfilm OÜ, 2008, 94 min), režissöör Ain Mäeots. Osades Inga Salurand, Siiri Sisask, Marje Metsur, Riina Maidre, Mikko Nousiainen, Tõnu Oja, Kaarel Oja, Helena Merzin, Liina Tennossaar, Peeter Oja jt. Stsenaristid Mart…
8. augusti Sirbis kurdab Tumm Tünnis alias Jaak Lõhmus, et keegi tema artikleid Sirbis ei loe, ei reageeri, ei tegutse. Filmiraamatute kirjutamise alal midagi ei toimu, ei tehta, ei kirjutata ega kirjastata. Tehtagu ja algatatagu, ütleb.
Filmis on Kadrioru loss konna kombel prepareeritud ja tükid uude matemaatilisse skeemi seatud. Tulemuseks veel üks säilitusühik arhiivi andmiseks.
Kadrioru loss linnulennult 1929. aasta juunis enne Rootsi kuninga Gustav V visiiti. TALLINNA LINNAMUUSEUMI FOTOMUUSEUM
„Tagasi Bridesheadi”: Charles (Matthew Goode), Sebastian (Ben Whishaw, paremal) ja Sebastiani õde Julia (Hayley Atwell), kellest saab Charlesi naine.
Uus „Tagasi Bridesheadi”