Teater, nagu sekski, erineb kultuurinüansse pidi
Maria Lee LiivakJaanuari lõpus saabus EMTA lavakooli kaks üliõpilast Ankarast, Hacettepe ülikooli konservatooriumi teatriosakonnast, Deniz Evin ja Niyazi Özgün Coban (pildil). Koos briti vahetusõpilastega osalesid nad Brechti „Kaukaasia kriidiringis”, mille lavastasid Ingo Normet ja Kärt Tomingas. Meeldejäävad kõrvalrollid tegid nad ka Uku Uusbergi lavastuses…
Lahkus plakatist, šaržist, raamatuillustraator ja teatrikunstnik Alfred Saldre. Tema sihipärane pürgimus saada kunstnikuks avaldus noorelt, neljateistkümne-aastasena astus ta Riigi Kunsttööstuskooli ning lõpetas 1942. aastal Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti Kooli dekoratsioonimaali alal. Töö teatrikunstnikuna Väiketeatris (1942-43) ja Noorsooteatris (1944‑48) jäi suhteliselt lühiajaliseks ning keeruliste aegade tõttu ka vähenähtavaks.
Uue lehekülje loomingus keeras…
Tulevane lavanoorus näitas ennast ja võttis üksteiselt mõõtu.
TÜ Viljandi kultuuriakadeemia esimese kursuse näitekunsti-tudengid etüüdikavas „See kõik on jazz” (juhendaja Hellar Bergmann). Jana JUUR
Lihtsad ja leidlikud lavastused avardavad nukuteatri-pilti.
Teatrifestivalil „Tallinn treff “ nähtud kuuest lavastusest jäi enim silma kaks, mõlemad põhiprogrammist, mõlemad väliskülalised, ühed Itaaliast, teised Soomest. Kuigi, huvitav oli ka Rauf Avšari nukuteater oma lõunamaise nukuetendusega ja omapärane Läti Riikliku Nukuteatri suurejooneline rebase ja hundi lugu(de) põiming, tundusid kõige köitvamad– „Heli” ja…
Oslo ooperiteatri pimestavatele marmorväljakutele tullakse nagu randa. 2x KARIN HALLAS-MURULA
Avalikust linnaruumist räägitakse meil juba igal sammul. Sellest on saanud samasugune lööksõnapaar, nagu oli omal ajal „säästev areng”, mida igaüks tõlgendas omamoodi ja mille varjus sai segamatult demagoogiat harrastada. Ilus jutt avalikust ruumist saadab juba iga majaesise platsi või tänavakorrusele…
1970. aastatel alustas arhitektidest sõprade ja kolleegide rühm, kes sai hiljem tuntuks Tallinna kooli nime all, arhitektuuri ümbermõtestamist. Nende eksperimentaalse tegevuse, mis ulatus jalutuskäikudest ja happening’idest linna mahajäetud tühermaadel filmide, joonistuste ja slaidiprogrammideni, peamiseks lähtekohaks oli küsimusepüstitus: mis on arhitektuur, milline on selle sotsiaalne roll ja kes on arhitekt?
Raske on maailmast Eesti kõrvale leida riike, kes küll on sõjaga endale vabaduse võtnud või võitnud, kuid kelle suurim lahing on ainult tilluke miniatuur heroilise teksti kaunistamiseks, tõeline taskuformaadis lahing. Ja just sellisena armas ning meile sobilik ka tänapäeval. Ega me ilmtingimata ei pea ju oma võidu ja vabaduse saabumise…
Kuidagi välistavahõnguliselt kõlas läinud talve sambaskismas hüüd „Kui kuulen sõna „revolver”, siis haaran kultuuri järele”. Ometi, vahest polegi relv ja kultuur ilmtingimata teineteist välistavad või on need mõnel juhul koguni ühe oheliku kaks otsa?
Heidi Hautala, Venäjä-teesit. Vakaus vai vapaus? Tammi, 2008. 168 lk.
Sel kevadel lugesid eestlastest Vene- ja muidu välispoliitikahuvilised innuga Economisti kauaaegse Ida-Euroopa korrespondendi Edward Lucase raamatut „Uus külm sõda”, mis ahvikiirusel tõlgitud muude kõrval ka eesti keelde. Raamat vääribki igati lugemist. Selles on loogiliselt ja selgelt kirjeldatud Putini režiimi anatoomia ja…
Vaikiv ajastu on tulemas, ütlevad ühed. Vaikiv ajastu on jama, ütlevad teised. Mis see vaikiv ajastu siis oli? Kuidas Päts seda tegi? Pani vastalised lehed kinni. Kes saab panna tänapäeval lehti kinni, kui nende omanikud on välismaised kontsernid? Ega saagi. Pani paika reeglid, mida tohib ja mida mitte. Üks selline…
Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves meenutab viimases Diplomaatias laulvat revolutsiooni ja märgib selles kontekstis üllatavalt mitu korda Saksamaa poliitikat. Näiteks Peter Lange oli Ilvesele ütelnud, et „baltlased peavad ära lõpetama oma idiootlikud iseseisvuspüüdlused” ja et Saksamaa huvides on nende riikide jäämine Nõukogude Liidu koosseisu. Veel aastaid hiljem, 1994, oli…
Edward Lucas, Uus külm sõda. Kremli sünge vari Venemaa ja Lääne kohal. Tõlkinud Marek Laane. Varrak, 2008. 247 lk.
Kiiduväärse kiirusega on eestikeelse väljaandeni jõudnud raamat, mis samuti on kirjutatud imekiiresti – autori kinnitusel ainult kolme kuuga. Kiire töötempo tagajärjed aga ei ole nähtavad millegi muu kui käsitletud poliitikasündmuste tavatu aktuaalsuse…
Rein Raua vestlus Yale’i ülikooli professori Immanuel Wallersteiniga
Professor Wallerstein Tallinna ülikoolis 8. märtsil 2008. aastal. TALLINNA ÜLIKOOL
Saskia Edens (Basel, Šveits) Pärnu Kunstnike Majas. Yrr Jonasdottir / Non Grata
Festivali „Diverse Universe” tähenduse ja tähtsuse mõtestas suurepäraselt lahti 23. V Polymeri Kultuuritehase performance’i-üritus. Programmi koostades ei lähtutud ühtsest ideest ega võimalikult sarnastest ja ühe stiiliga kunstnikest. Vastupidi. Ideede paljusus oli tuntav, eri rahvusest ja kultuurist loojad kandsid oma…
Performance „Explosion. Part 6. Alma Mater” („Plahvatus. Osa 6. Alma mater”). Yrr Jonasdottir / Non Grata
26. mail peeti „Diverse Universe’i” ühe üritusena Pärnus Academia Non Grata majas performance’i-konverents. Festivalil esinevad kunstnikud, kes tihti on seotud alternatiivsete kogukondadega, mille liikmete üks ühendavaid tegureid on kunst, said igaüks rääkimiseks aega viis minutit.…
23. mail peeti Tartus Eesti-Soome ühiskonverents „Mis on õnn?” Konverentsi korraldasid TÜ eetikakeskus ja Soome Instituut, üritus toimus haridus- ja teadusministeeriumi toetusel. Õnnest rääkisid filosoofid, psühholoogid ja majandusteadlased.
Kuivõrd isikliku rahulolu saavutamist peetakse tänapäeva inimese ülimaks eesmärgiks, on sellealased uurimused väljunud puhtalt isiksusekeskselt tasandilt ühiskonna, majanduse ja ka poliitika sfääri. Mis võiks erutada majandusteadlasi rohkem kui võimalus rakendada kõrgeima efektiivsuse saavutamise huvides inimlik õnn – on ju teada, et rahulolev inimene on parem töötaja. Või riigi tasandil: missugune…
Õnneuurijate konverentsi ettekandjad. Tampere ülikooli psühholoogiaprofessor Markku Ojanen ja majandusdoktor Esa Mangeloja Jyväskylä ülikoolist, Tallinna ülikooli filosoofiaprofessor Tõnu Viik ja psühholoogiadoktor Anu Realo Tartu ülikoolist. Tartu ülikool
Lähtume Aristotelese õnne määratlusest, vastavalt millele õnn on see, mida kõik inimesed endale soovivad ja mille poole nad püüdlevad. Teiste sõnadega, õnn on meie…
Õnnelikkuse majandusteadus on kiiresti kasvav ja leviv teadusala, praegu tõenäoliselt kõige huvitavam majandusteaduse haru.
Õnnelikkuse majandusteadus proovib laiendada ja täiendada traditsioonilist majandusteaduslikku analüüsi, kus seni on paljude meelest liigselt keskendutud materialistlikule, käegakatsutavale ja arvuliselt mõõdetavale. Mõistetakse, et traditsiooniline majandusteadus ei suuda piisavalt hästi seletada inimeste käitumist ega mõista nende tegutsemismotiive majanduses…
Miks siis on õnne uurimisteema viimastel aastakümnetel sedavõrd oluline ja populaarne? Sellele küsimusele on konkreetne ja lihtne vastus olemas ning selle leiab artiklist, mis ilmus 2005. aastal ühes kõige mõjukamas ja tuntumas psühholoogia ajakirjas Psychological Bulletin. Selles artiklis analüüsivad Ameerika psühholoogid Sonja Lyubomirsky, Ed Diener ja Laura King mitmete kestus-…
Miks õnnelikkusest räägitakse?
Miks on õnnelikkust hakatud uurima alles viimasel kahekümnel aastal? Õnne üle on küll arutletud, kuid negatiivsete tunnete ja probleemide uurimise kõrval on positiivseid tundeid uuritud väga vähe.
Vene õigeusu semiootikaga mängiv Borjana Rossa ja Oleg Mavromatti ühistöö oli täiesti mõistetamatu Ameerikas. PRESS
Näitus „Obscurum per obscurius” ehk „Tõlgendada ebaselget veelgi ebaselgemaga” käsitleb religioonide konflikti ehk õigemini selle tekkimise ja ärahoidmise võimalusi. Ka näitusega kaasnenud seminaril olid kõne all samad probleemid, seekord läbi visuaalse kunsti filtri ehk siis konkreetsete…
Pean tunnistama, et Pierrot’ tüpaaž on tema kaaslastega võrreldes minu silmis alati varju jäänud. Usalduslikkus, alandlikkus ja õnnetu armastus ei kõla väga põneva seltskondliku kombinatsioonina. Kas või ETV lastesaates „Buratino tegutseb jälle” olid Artemon, Malviina ja isegi macho-Buratino tunduvalt dünaamilisemad tegelased kui Pierrot, kelle oleks tahtnud lihtsalt vaikselt teise tuppa…
Ernest Truely (New York) & Joseph Sledgianowski performance „Hawk or Dove?”. Non Grata
Tänavusele performance’i-kunsti festivalile „Diverse Universe IV” olid kutsutud kunstnikud Tšiilist, Inglismaalt, Eestist, Soomest, Prantsusmaalt, Saksamaalt, Šveitsist, Lõuna-Koreast, Poolast ja Ameerika Ühendriikidest. Festival oli märkimisväärne, sest paljud osalevad kunstnikud töötavad ja elavad oma kodumaal kommuunides.
Risto Joost Tõnu tormis
Ülemöödunud nädala neljapäeval sai Tallinna Metodisti kirikus kuulda kodumaist muusikat ühisnimetaja all „Eesti eleegiad”. Tallinna Kammerorkester ühes viiulisolistide Arvo Leiburi ning Harry Traksmanniga tõi Risto Joosti dirigeerimisel kuuldavale kava Heino Elleri, Arvo Pärdi ja Tõnu Kõrvitsa muusikaga. Siinses muusikaringkonnas valdavalt kiidusõnade objekt Risto Joost omab TKOga juba…
Eesti muusikud maailmalavadel: „Eesti Vabariik 90”
12. VI tuli Viini pidunädalail esiettekandele Arvo Pärdi „Stabat Mater” segakoori- ja keelpilliorkestriversioonis, mille esitasid Musikvereinis Tonkünstler-Orchester ja Singvereini koor Kristjan Järvi juhatusel (autor kohal). Viini konservatooriumis avati näitus „Arvo Pärt – tuntud ja tundmatu”. 31. V ja 1. VI esines Viini festivalil Ensemble Moderniga ka bariton…
Johannes Brahms REPRO
Eelmisel laupäeval toimus Kadrioru lossis „Akadeemilise kammermuusika” kontserdisarjas täiesti erakordne sündmus, mida ei mäleta ammu juhtunud olevat. Või kui tõesti on juhtunud, siis on jäänud mulle märkamatuks, mis oleks üsna võimatu. Sigrid Kuulmann ja Marko Martin esitasid kava, mis koosnes kolmest Johannes Brahmsi sonaadist klaverile ja viiulile ehk…
Järjest tihemini seisavad potentsiaalsed kammermuusika austajad Tallinnas keerulise valiku ees: ühel ja samal ajal toimub kaks erineva ning köitva kavaga kontserti. Saatuse tahtel sattusin kuulama muusikaõhtut Mederi saalis, kus esinesid Meelis Orgse viiulil, Tõnu Jõesaar tšellol ning Lembit Orgse haamerklaveril. Kontsert kandis pealkirja „Valgustusaja kammermuusika” ning kava fookuses oli muusika…
Alina Sakalovskaja kui mandoliinimängija, ja veel eriti tema tellimusena Saksamaal valmistatud ainulaadse barokkmandoliini liitumine eesti muusikapilti on andnud täiesti uue kõlaga kontserte. Mis on iseenesest täielik ime, sest palju siis on selliseid pille, mida saab tõsiseltvõetavana kontserdilavale tuua ning mis meil juba ei mängiks. Vahest saaks seda uuesti kogeda, kui…
Bullfrog Browni kitarristist käilakuju Andres Roots ning lauljast frontman Alar Kriisa on hakkama saanud järjekordse EPga „Mother River Delta”, mille esmaesitlus toimus Tartus Tampere majas 22. V. Tallinnas oli plaadi tutvustamisüritus 13. VI klubis Clazz ning seetõttu paras aeg Tartu bluusi lipulaeva tegemistele pilk heita.
XVI Rapla kirikumuusika festival 20. VII – 9. VIII.
Rapla on Eesti maakonnalinnade hulgas tuntud eeskätt tänu kirikumuusika festivalidele. Tänavune festival, juba kuueteistkümnes, käivitub taas selle asutaja ja peakorraldaja Raimo Kivistiku käe all 20. VII – 9. VIII ning pakub kuulajaile 16 kontserti 12 kirikus Rapla-, Järva-, Viljandi- ja Läänemaal.
„Kristallpealuu kuningriik” näitab meile tulnukaid, kelle hulgas isiksus ei mängi mingit rolli.
Indiana Jones (Harrison Ford) seikleb edasi Kristallpealuude kuningriigis. KAADER FILMIST
Mida kaugemale jääb 1971. aasta kuum suvi Jaltas, kui sai „Metskaptenit” tehtud, seda värvilisemaks muutuvad mälestused. Aeg on oma töö teinud, kurjade kriitikute maha materdatud film hiilib ise üha romantilisemalt silme ette ja siin-seal on tunne, nagu oleksidki olnud üks metskapteni madrustest. Näe, Mann (Luule Paljasmaa) lohutab laevajänest Lõõtspilli (Heino…
Kaitseväe kalmistule on maetud Punaarmee ligi 500 sõduri säilmed meie vabadussõdurite põrmu peale.
Valitsuse lubadusele vaatamata pole Edgar Johan Kuusiku loodud Vabadussõja monumenti kaitseväe kalmistul siiani taastatud. KAADER FILMIST
Messaoud, Yassir, Saïd ja Abdelkader on sunnitud pärast sõja lõppu tõdema, et tõeline võitlus alles algab. KAADER FILMIST
Prantsusmaa diskrimineeriv suhtumine viimases ilmasõjas riigi eest võidelnud põhja-aafriklastesse hakkas muutuma alles pärast Rachid Boucharebi eepilist sõjafilmi „Kuulsuse päevad”. Loomulikult ei puudu selles 14,4 miljoni eurose eelarvega valminud rahvusvahelises suurprojektis ränkrasked lahingud ja…
Kogu filmilugu keerleb asjaolu ümber, et mingil seletamatul põhjusel hakkavad inimesed ühtäkki massiliselt iseennast hävitama.
Filmis „Aeg on käes” põgenevad inimesed taimede genereeritud enesetapusunni eest. KAADER FILMIST
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.