2008-18 (3203)
RAAMATUTUTVUSTUS
Rainer Maria Rilke, (:) kivisildnik(:) JOOSEPI KAHTLUSED
Sirbi raamatututvustuse osakonna lauale sigines nädalavahetusel kummaline raamat, kus on järgmised read: „Hirmsad maduussid varjavad ennast meie rinna peal ja meie ei märka seda, kuna organid ja instantsid on minetanud ega täida funktsioone, mis laseb oletada, et on tegemist ning enamgi veel.” Ja veel:…
Sirbi raamatututvustuse osakonna lauale sigines nädalavahetusel kummaline raamat, kus on järgmised read: „Hirmsad maduussid varjavad ennast meie rinna peal ja meie ei märka seda, kuna organid ja instantsid on minetanud ega täida funktsioone, mis laseb oletada, et on tegemist ning enamgi veel.” Ja veel:…
2 minutit
Kane’i psühhoosil on Kudu nägu
Lavastus on pühendatud hiljuti lahkunud Vaino Vahingu mälestusele.
„4.48 psühhoos” kannab üliõpilasteatri loomingulise liidri Kalev Kudu kvaliteedipitserit. 2x KIWA
„4.48 psühhoos” kannab üliõpilasteatri loomingulise liidri Kalev Kudu kvaliteedipitserit. 2x KIWA
3 minutit
Vahetusüliõpilased Tallinnas piire ületamas
Teatriõpe teises ühiskonnas ja keeles paneb uue pilguga nägema oma teatri traditsioone.
Londoni teatrikooli tudengid õppisid meie lavakoolis kolm kuud, lõputööna valmis kompositsioon Brechti näidendi „Kaukaasia kriidiring” alusel.maria lee liivak
Londoni teatrikooli tudengid õppisid meie lavakoolis kolm kuud, lõputööna valmis kompositsioon Brechti näidendi „Kaukaasia kriidiring” alusel.maria lee liivak
3 minutit
Legotorni ehitamine ja lammutamine
Kui jälgitav on lugu neile, kes Shakespeare’i näidendeid just leivakõrvaseks ei loe?
„Head ööd, vend”. Keskel Richard – Lauri Lagle. MIHKEL KABEL
„Head ööd, vend”. Keskel Richard – Lauri Lagle. MIHKEL KABEL
4 minutit
Ise oled kogukond!
Aina suurem osa Eesti elanikest veedab aina pikema aja koolipingis ning kõrghariduseni jõudnud inimeste protsent ühiskonnas on maailma kõrgeimate killast. Ülikoolid, kuulukse, õpetavat inimesi kriitiliselt mõtlema ja suhtuma kriitiliselt nähtusse-kuuldusse, aga ka esitatud andmetesse. Ma ei tea, kuidas suhtub tavaline keskmine bantu või põhjakorealane omamaisesse teadlasesse või akadeemikusse, eestlaste kultuurimustrisse…
2 minutit
Hea vaim ja paha võim III
ehk See hinnaline protseduur
Eelmises kirjutises (Sirp 11. IV) väitsin, et pole mõttekas põlustada karjavaimu kui sellist, vaid kõigest selle teatavaid avaldusi. Teiseks seda, et sageli peetakse karjavastaseks mässuks midagi, mis seda ei ole, nimelt ühe ühiskonnasegmendi arvamuse lahkuminekut teise segmendi omast. See on olukord, kus puudub „rahva arvamus”, sest rahvas…
Eelmises kirjutises (Sirp 11. IV) väitsin, et pole mõttekas põlustada karjavaimu kui sellist, vaid kõigest selle teatavaid avaldusi. Teiseks seda, et sageli peetakse karjavastaseks mässuks midagi, mis seda ei ole, nimelt ühe ühiskonnasegmendi arvamuse lahkuminekut teise segmendi omast. See on olukord, kus puudub „rahva arvamus”, sest rahvas…
6 minutit
Kuidas mõjutab uus meedia kultuuri ja sotsiaalseid suhteid?
Tehnoloogiline revolutsioon on alati tähendanud ka sotsiaalset revolutsiooni. Liiklusvahendite areng tõi kaasa ühiskondlikud muutused: kasvas inimeste mobiilsus ja tootmise automatiseerimine mõjutasid tööturgu ja inimeste igapäevaelu. Tänapäeval mõjutab samalaadselt inimesi ja nende suhteid infotehnoloogia areng. Täna võib üheks ulatuslikumaks mõjutuseks nimetada web 2.0, seda osa veebikeskkonnast, mille loomine, muutmine ja mõjutamine…
5 minutit
Söök, šokk ja pessimism
Krediidikriisi, majanduslanguse, kliimamuutuse ja ähvardava näljahäda tingimustes kõlab nii meedias kui poliitikas üha kõvemini pessimistide hääl. Isegi kirglikud optimistid, nagu näiteks Eesti peaminister, võivad üleöö pessimististuda.
3 minutit
Eesti demokraatia kriisiähvarduse ootel
Otsustamises osalemine pole rünnak demokraatia ega parlamentarismi vastu
Ajalooline meetod lubab minevikuteadmiste põhjal esitada ka mõningaid tulevikuvisioone, aga kuna kaks korda ühte jõkke astuda ei ole võimalik, sest jõgi, see tähendab aeg voolab, on prognoosil mõtet ainult juhul, kui vähemalt üldkontekst on varasemaga olukordadega sarnane. Kuna 1970. aastatest peale on…
Ajalooline meetod lubab minevikuteadmiste põhjal esitada ka mõningaid tulevikuvisioone, aga kuna kaks korda ühte jõkke astuda ei ole võimalik, sest jõgi, see tähendab aeg voolab, on prognoosil mõtet ainult juhul, kui vähemalt üldkontekst on varasemaga olukordadega sarnane. Kuna 1970. aastatest peale on…
8 minutit
Mütoloogilisest mõtlemisest kantud kaasaeg
Naivistliku vaatekoha järgi kuuluvad maagia ja mütoloogia nähtuste hulka, mille pädevust on usk ratsionalismi imeväesse põhjalikult õõnestanud.
Peet Lepik, Universaalidest Juri Lotmani semiootika kontekstis. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2007. 246 lk.
Peet Lepik, Universaalidest Juri Lotmani semiootika kontekstis. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2007. 246 lk.
5 minutit
Kes kardab poeete?
Maya Lini Vietnami sõja memoriaal, Washington, 1982.1981. aastal, kui žürii oli valinud Washingtoni Vietnami sõja memoriaali rahvusvahelise konkursi võitjaks ühe tudengi kavandi, otsustati originaalprojektile lisada lipuvarras ja kolme sõduriga skulptuur. Ehkki neid muudatusi peeti olulisteks, sööbis hinge just originaalkavand: liikumine maa alla, piki langenud sõdurite nimedest moodustuvaid sambaid, kuni teeraja…
4 minutit
Armastuse võimalikkusest – nii nagu raamatutes
„Nemad kahes” on hellitlevalt esile tõstetud kohad, kus keel ise kõneleb, kus tulevad huulile, paberile sõnad, mis on kaunid ja kulunud (üks ei välista teist).
Anti Saar, Nemad kaks. Eesti Keele Sihtasutus, 2008. 144 lk.
Anti Saar, Nemad kaks. Eesti Keele Sihtasutus, 2008. 144 lk.
5 minutit
Žürii hääletustulemused: poolt 8, vastu 0, erapooletuid 1.
I preemia: võistlustöö „Art Plaza”. Autorid Taani arhitektide võistkond Sea+Effekt koosseisus Uffe Leth, Karsten Gori, Tue Hesselberg Foged, Sinus Lynge, Greta Tedje, Simon Sørensen, Lawrence Aeberhard, Lyndal Brown ja Morgan Jacobsen. 5x piia ruber
Positiivne
Positiivne
2 minutit
„Art Plaza” vastab XXI sajandi kunstikõrgkooli nõuetele
Signe Kivi, kas olete kunstiakadeemia rektori ja žürii esimehena rahul kunstiakadeemia uue hoone võidutööga? Kas see vastab ootustele? Või õigemini, milline peab olema XXI sajandi kunstikõrgkool?
1 minut
Võidutöö ja lähtetingimused
Endrik Mänd, kuidas kommenteerite nii Tallinna peaarhitekti kui ka võistluse žürii liikmena fakti, et kunstiakadeemia uue hoone arhitektuurivõistluse võidutöö „Art Plaza” ei hooli lähtetingimustest (kehtiv detailplaneering, hoone korruste arv jne). Mis juhtub, kui mõni tagapoole jäänud võistlustöö autoritest žüriiotsuse vaidlustab? Kui vaidlustatav on praegune otsus? Miks lähtetingimusi seada, kui neid…
2 minutit
„Art Plaza” oli vaieldamatult parim projekt
Taani arhitektuurivõistkonna Sea+Effekt projektis on arvestatud nii ajaloolist konteksti kui ka jätkusuutlikkust.
Ergutuspreemia: võistlustöö „Publicsection”, Hollandi arhitektuuribüroo Board koosseisus Bernd Upmeyer ja Claudia Hess. Žürii hääletustulemused: poolt 8, vastu 0, erapooletuid 1.Ergutuspreemia: võistlustöö „Sashimi”, Jaapani arhitekt François Blanciak. Žürii hääletustulemused: poolt 6, vastu 3, erapooletuid 0.
Ergutuspreemia: võistlustöö „Publicsection”, Hollandi arhitektuuribüroo Board koosseisus Bernd Upmeyer ja Claudia Hess. Žürii hääletustulemused: poolt 8, vastu 0, erapooletuid 1.Ergutuspreemia: võistlustöö „Sashimi”, Jaapani arhitekt François Blanciak. Žürii hääletustulemused: poolt 6, vastu 3, erapooletuid 0.
4 minutit
Hääletustulemused: poolt 7, vastu 2, erapooletuid 0.
II preemia: võistlustöö „TLN 247”, Hollandi arhitektuuribüroo NAT Archtekten bv koosseisus M. van Zijl, V. van der Klei, F. A. van Maren, B. de Graaf, T. M. van Dijkhulzen, S. van der Meer, D. Awe, N. Limburg ja J. Kulman.
Positiivne
Positiivne
1 minut
Hääletustulemused: poolt 6, vastu 3,
III preemia: võistlustöö „Arts Factory”, Portugali arhitektuuribüroo Neralp–Arquitectura Enhenharia e Construçōes Lda, Paulo Sėrgio Gonçalves Teixeira de Sousa.
Positiivne
Positiivne
1 minut
Vaenlase särgis
Christian Saldert. Teadmiste hierarhia. 2008, õli, lõuend. Olga Temnikova
Öises Tehumardi lahingus olevat sõdurid mütsimärki kobanud, et vaenlast ära tunda. Meedia jutuvaht märkide headuse või halbuse teemal on mäng tulega, sest praktiline välisemiootika võib osutuda halastamatult julmaks. Äratuntud vaenlasele lüüakse tääk kõhtu, olgu siis tegemist eksitusega või mitte.
Öises Tehumardi lahingus olevat sõdurid mütsimärki kobanud, et vaenlast ära tunda. Meedia jutuvaht märkide headuse või halbuse teemal on mäng tulega, sest praktiline välisemiootika võib osutuda halastamatult julmaks. Äratuntud vaenlasele lüüakse tääk kõhtu, olgu siis tegemist eksitusega või mitte.
3 minutit
Vasarely pärand
Traditsioon (perspektiiv ja abstraktsioon)
Victor Vasarely looming seondub orgaaniliselt euroopaliku perspektiivi kujutamise traditsiooniga, geomeetrilise abstraktsionismi vormikeele ja kaasaegse kunsti väljendusvormidega. Renessansist peale on uuritud, kuidas üha keerulisema ja leidlikuma joone perspektiivi kasutusega on võimalik veelgi täpsemalt reprodutseerida kahemõõtmeliselt kolmemõõtmelist loodust, see on tegelikkust. Rakendama hakati mitmeid võtteid selleks, et tajuksime nähtava…
Victor Vasarely looming seondub orgaaniliselt euroopaliku perspektiivi kujutamise traditsiooniga, geomeetrilise abstraktsionismi vormikeele ja kaasaegse kunsti väljendusvormidega. Renessansist peale on uuritud, kuidas üha keerulisema ja leidlikuma joone perspektiivi kasutusega on võimalik veelgi täpsemalt reprodutseerida kahemõõtmeliselt kolmemõõtmelist loodust, see on tegelikkust. Rakendama hakati mitmeid võtteid selleks, et tajuksime nähtava…
3 minutit
Hõbedane, kullaprooviga
Uue muusika klassikaks saamine tähendab helikunsti, mis kõnetab ilu või tunderikkusega läbi muutuva aja.
3.–10. aprillini kestnud Eesti muusika päevadele pani punkti 15. aprillil Tallinna Metodisti kirikus toimunud eesti muusika kontsert, kus esinejateks Tallinna Kammerorkester Eri Klasi juhatusel ja rida suurepäraseid instrumentaalsoliste. Kavas oli kaks uudisteost ja kolm juba tuntud nüüdismuusika…
3.–10. aprillini kestnud Eesti muusika päevadele pani punkti 15. aprillil Tallinna Metodisti kirikus toimunud eesti muusika kontsert, kus esinejateks Tallinna Kammerorkester Eri Klasi juhatusel ja rida suurepäraseid instrumentaalsoliste. Kavas oli kaks uudisteost ja kolm juba tuntud nüüdismuusika…
3 minutit
Turi Raidega Kadriorus
Pealkirjas toodu võib kindlasti ka vastupidi sõnastada: s.t Raide Turiga Kadriorus, kuigi välispidiselt on õigem pealkirjas öeldu. Ei saanud ju kunagi kuulutada kontserte näiteks järgmiselt: Kelder-Ots, Roots-Kuusik ehk Bernstein-Krumm või Lukk-Dombrovska, ikka vastupidi. Iidamast saati on teada, et lauljal on klaverisaatja ja nii see tõepoolest on, kuni mõni ilmakuulus pianist…
2 minutit
Avalöök uuele sarjale
MARI TAMPERE (viiul) ja ALEKSANDRA JUOZAPENAITĖ-EESMAA (klaver) Kadrioru lossis 11. IV, kavas Beethoveni viiulisonaadid nr 1–3 op. 12 (pühendatud Antonio Salierile).
Eesti muusika- ja teatriakadeemia õppejõud professor Mari Tampere ja professor Aleksandra Juozapenaitė-Eesmaa esitavad lähema aasta jooksul nelja kontserdiõhtu raames kõik Beethoveni kümme viiulisonaati. Staažikam kontserdikülastaja mäletab kindlasti Beethoveni sonaatide ettekandeid viiuldaja Jüri…
Eesti muusika- ja teatriakadeemia õppejõud professor Mari Tampere ja professor Aleksandra Juozapenaitė-Eesmaa esitavad lähema aasta jooksul nelja kontserdiõhtu raames kõik Beethoveni kümme viiulisonaati. Staažikam kontserdikülastaja mäletab kindlasti Beethoveni sonaatide ettekandeid viiuldaja Jüri…
2 minutit
Tulipunktis klavessiin, ja mitte ainult
Mitzi Meyerson
Arvestades tänapäeva kiirenevat elutempot, on Eesti klavessiinifestivalil selja taga pikk ajalugu. Esimene toimus aastal 1996, korraldajaks Eesti Kontsert, esinejateks Tallinna Kammerorkester ning eesti klavessinist Imbi Tarum, Huguette Dreyfus Prantsusmaalt ja Edward Parmentier USAst. Aastate lõikes võib kinnitada, et kõik festivalid on olnud rikastavalt mitmekesised, pakkunud lisaks kõrgetasemelistele kontsertidele ka…
Arvestades tänapäeva kiirenevat elutempot, on Eesti klavessiinifestivalil selja taga pikk ajalugu. Esimene toimus aastal 1996, korraldajaks Eesti Kontsert, esinejateks Tallinna Kammerorkester ning eesti klavessinist Imbi Tarum, Huguette Dreyfus Prantsusmaalt ja Edward Parmentier USAst. Aastate lõikes võib kinnitada, et kõik festivalid on olnud rikastavalt mitmekesised, pakkunud lisaks kõrgetasemelistele kontsertidele ka…
6 minutit
Rootsi jazz ja eesti proge, mis võiks olla parem?
Contus Firmus vladislav reinfeldt
2. IV oli vapustavalt hea päev (õhtu, öö) kollase ajakirjanduse fännidele. Pole ju saladus, et tollal külastas Tallinna ei keegi muu kui Paris Hilton ise. Wow, täitsa lõpp! Aga õnneks ei olnud see maailma lõpp. Sama päeva õhtul oli üks teine üritus Von Krahli baaris, kuhu eelmainitud…
2. IV oli vapustavalt hea päev (õhtu, öö) kollase ajakirjanduse fännidele. Pole ju saladus, et tollal külastas Tallinna ei keegi muu kui Paris Hilton ise. Wow, täitsa lõpp! Aga õnneks ei olnud see maailma lõpp. Sama päeva õhtul oli üks teine üritus Von Krahli baaris, kuhu eelmainitud…
4 minutit
Jazzi ja luule sümbioos
Nüüd on lood sedasi, et aprillikuu pole enam teps mitte naljakuu. „Jazzkaare” auväärt ja väsimatud eestvedajad on afišeerinud, et ka Eesti on nüüdsest liitunud ülemaailmse traditsiooniga pühendada aprillikuu jazzmuusikale. „Jazzikuu aprill” nimetuse all tehti kohale tulnud publiku tarvis – nagu tõsisele üritusele kohane – südamest räägime-ainult-asjast jazzi. Publikut oli NO99…
3 minutit
Üks sajast lahtisest otsast
Esimeste kinoteatrite sünd Eestis 1908. aastal.
Eesti esimeses kinoteatris, 360 istekohaga Illusionis müüdi 1908. aasta lõpuks 90 409 piletit. PILTPOSTKAART INDREK ILOMETSA KOGUST
Eesti esimeses kinoteatris, 360 istekohaga Illusionis müüdi 1908. aasta lõpuks 90 409 piletit. PILTPOSTKAART INDREK ILOMETSA KOGUST
5 minutit
Eesti film saab varsti saja-aastaseks
Eesti filmivaramust on restaureeritud ja digiteeritud Priit Pärna joonisfilm „Kas maakera on ümmargune” ja Kaljo Kiisa „Nipernaadi”. Pildil Tõnu Kark ja Vilma Luik. 2 x KAADER FILMIST
Johannes Pääsuke filmis 27. aprillil 1912 Tartus katselendur Utotškini õhulendu, mida näidati hiljem ka kinos. Seda sündmust peetakse Eesti filmi sünnipäevaks. Varsti tähistame…
Johannes Pääsuke filmis 27. aprillil 1912 Tartus katselendur Utotškini õhulendu, mida näidati hiljem ka kinos. Seda sündmust peetakse Eesti filmi sünnipäevaks. Varsti tähistame…
4 minutit
„Eesti film 100” rahastamispoliitika kontekstis
Eesti filmi 90. sünnipäevast, mida tähistati aastal 2002, saab varsti märkamatult Eesti filmi 100. aasta juubel. Iseenesestki mõista on 100 ilusam, suurem ja parem ning nõuab väärikamat tähistamist. Miks ja kuidas me restaureerimise suunal liigume?
Kogu maailmas on hüppeliselt suurenenud nii audiovisuaalse pärandi restaureerimise kui ka digitaliseerimise maht. Üks põhjusi on…
Kogu maailmas on hüppeliselt suurenenud nii audiovisuaalse pärandi restaureerimise kui ka digitaliseerimise maht. Üks põhjusi on…
1 minut
Eesti filmi andmebaas vajab 16 miljonit krooni
Hea tahte projekt „Eesti film 100” sai alguse 2. juunil 2005. aastal Tallinnas, kui sellele kirjutasid alla (pildil vasakult) Ivi Tomingas, Raul Altmäe, Siim Sukles, Ilmar Raag, Jaan Ruus ning kaamera serva taha jäänud Margit Vremmert ja Martin Aadamsoo.
Eesti rahvusfilmograafia koostamise mõtte algatas rühm „Eesti film 100”. Varsti ligi sada…
Eesti rahvusfilmograafia koostamise mõtte algatas rühm „Eesti film 100”. Varsti ligi sada…
2 minutit
Filmimuuseumi algus
Meil pole põhjust oma filmiminevikku alahinnata, tuleb hoopis selle eripära rõhutada.
Filmimuuseumi idee on õhus olnud juba 1980. aastate algusest. Siiski ei leidunud riiklikult ühtegi sobivamat võimalust enne 2006. aasta sügist, kui Eesti Filmimuuseum avati Eesti Ajaloomuuseumi osakonnana. Ja järgmine aasta kujuneski eesti filmile üle pika aja eriliseks aastaks nii toodetud…
Filmimuuseumi idee on õhus olnud juba 1980. aastate algusest. Siiski ei leidunud riiklikult ühtegi sobivamat võimalust enne 2006. aasta sügist, kui Eesti Filmimuuseum avati Eesti Ajaloomuuseumi osakonnana. Ja järgmine aasta kujuneski eesti filmile üle pika aja eriliseks aastaks nii toodetud…
3 minutit
Sajand ilma minevikuta
George Orwell on pillanud teravmeelselt, et kelle kontrolli all on olevik, selle kontrolli all on ka minevik, ja kelle kontrolli all on minevik, selle määrata on tulevik. Seda maksiimi aluseks võttes paistab, et eesti filmi puhul ei ole olevik kellegi kontrolli all (mis ju ehk polegi halb). Nimelt puudub eesti…
2 minutit
Filmiarhiiv kui eesti filmipärandi aarete kamber
Eesti filmipärandi suur osa on hoiul Eesti Filmiarhiivis, sest filmide riiklikku kogumist alustati juba 1930. aastatel. Tõsi küll, see puudutas vaid kroonika- ja dokumentaalfilme. Samu kogumispõhimõtteid rakendati ka nõukogude ajal, mängufilmide sattumine arhiivi oli juhuslik, nõukogude ajal hoiti ja säilitatakse ka nüüd algmaterjali Moskva lähedal Belõje Stolbõs.
3 minutit
