Selle asemel, et lasta poliitikutel rääkida 20 000 palkadest, tuleks neilt viimaks ometi nõuda läbimõeldud regionaalpoliitikat.
“Mul mõlgub meeles arendusplaan, mis teeks raadiost samasuguse “majapidamise tarbeasja” nagu klaver, idee on tuua muusika traadita side kaudu kodudesse. Vastuvõtja saab luua lihtsa “raadio muusikakasti” kujul ja häälestada eri lainepikkustele, mida saab muuta ühe nupuvajutusega. Kui ka ainult miljon peret peaksid seda ideed heaks, tooks see märgatava kasumi.” Nii…
Kunagi lapsena matkasin isa-emaga Hiiumaal. Oli suvi ja me olime suurest teest eemal. Taevas oli pilvine ja ma ei mäletagi, millal kuskilt õhust hakkas kostma imelikku hala ja huilgamist. Üleval tiirutas päris palju kajakaid, aga nende kiljumise mattis üks teine heli, mida ma varem polnud kuulnud – nagu oleks üks…
Otsid popmuusika üle mõeldes paralleele esteetilise ja sotsioloogilise mõtte kihistustest, viitad aeg-ajalt Nietzschele, Adornole, Žižekile. Enamasti popmuusikakirjutistes sellistesse kihistustesse ei kaevuta?
Sarjas “Akadeemiline kammermuusika”: PEETER SARAPUU (fagott), REINUT TEPP (klaver, klavessiin) ja JOHANNES SARAPUU (tšello) Kadrioru lossis 27. I.
Miks Marju Kuut Rein Rannapi lugu lauldes on Kahule erutav nagu Žižeki visioon armastusest?
Olev Remsu 2007. aasta 19. jaanuari Sirbis ilmunud artiklit, mis puudutab Edvard Oja dokumentaalfilmi “Vaade mäelt”, iseloomustab minu meelest lausa mitu mõõdet. Ühelt poolt objektiivne kriitika, mis oleks lausa sümpaatne, kui ei oleks tegu Remsuga. Teiselt poolt lubab ta endale mitmeid faktivigu. Asutatakse turismiobjekt Pandivere Paeriik, kirjutab autor. Tegelikult tulid…
Vikerkaar 20. Valik esseesid 1986 – 2006. Koostanud Märt Väljataga. Sihtasutus Kultuurileht, 2006. 542 lk.
Kui mingi nähtus või otsus on “poliitiline”, siis tavatseme sellest välja lugeda, justkui oleks tegemist asjatundmatu, korruptiivse või muidu ebaobjektiivse teoga. Kahju, et ilusale sõnale selline kõrvalmaik on tulnud. Sest küsimust teisest otsast vaadates paistab, et “poliitiline” võib olla vägagi positiivne. Selles mõttes, et sõnum, mida otsus kannab, on enam…
Kaur Kender oli petekas. Kirjandus ei ole määratud muutuma heakodanliseks meelahutusproduktiks, ka tema puhul oli see vaid õrritav-hanitav pealispind. Art is meant to disturb. Või siis Aleksandr Dugini sõnul (Looming 2000, nr 8): “Kirjandus on vandenõu. Vandenõu traditsiooni, sakraalsuse ja müüdi vastu” (lk 1212) ja “Kõik siin on läbi imbunud…
Seoses Arvo Kruusemendi mängufilmi “Kevade” taastamisega mullu tuli siin-seal põgusalt jutuks, et rahvakirjanik Luts kirjutas 1926. aastal ka ise sama teose ainetel ühe mängufilmistsenaariumi. Arvo Kruusement oli oma lavastuse ettevalmistamise käigus tutvunud ka selle käsikirjaga Tartu kirjandusmuuseumis, nii et küllap mingil kaudsel moel aitas omaaegse “algteksti” lugemine kaasa ka tema…
Alati jääb see aususeküsimus
“Pilvealused kuukoerad” ei ole teatrivõidujooksulavastus.
Balletiteater ei ole lõbuasutus, kus iga hinna eest uus ja omamoodi on kõige parem.
Paraku tunnen jälle sisemist sundi reageerida teatri, kriitika ja ajalehe(toimetaja) teemal ja suunas. Pole mingi uudis, et teatriarvustuste pähe või asemel on ikka ja jälle avaldatud pehmelt öeldes jama, tehtud nii kirjutajale (kui ta ise on suuteline sellest aru saama), väljaandele, teatritööle kui ka lugejale (publikule) karuteene. Piisavalt laisa ja…
Selleaastane kunstikuu on positiivne ja lootustandev: rohkem räägitakse asjast ja vähem on tunda poliitilist särtsu.
“Kas siis president tõepoolest nii väga häbeneb oma külalisi, et ei malda riigi esiüritusele kutsutuid kaasmaalastele näidata? Või häbeneb ta oma rahvast, kes harjunult sel õhtul mõnusalt televiisori ees oma riigi auks klaase kokku löövad ning silmanurgast väärikamaid paare kiikavad?” Niisuguseid etteheitvas toonis küsimusi esitas (vist presidendile) Postimehe vanemtoimetaja Andri…
Noored kunstnikud pakuvad küllaldaselt teavet, kuid kõlama jääb emotsioon.
Venelased tegid meile ära. Loomulikult ei tunnista me seda. Ajalooline õigus on meie poolel igal juhul. Nii selles, et meie väike riik siin Läänemere idakaldal hävitati eriti alatul ning julmal viisil, kui ka selles, et tõusime kõige kiuste tuhast. Nüüd on Eesti iseseisvus ja sõltumatus võõrandamatud ja kellegi asi pole…
GRIEGI TRIO (Norra) koosseisus Vebjørn Anvik (klaver), Sølve Sigerland (viiul) ja Ellen Margarete Flesjø (tšello) Estonia kontserdisaalis 24. I, kavas Grieg, Haydn, Tšaikovski.