-
Kui vana hea kullassepp Johann Gutenberg leiutas umbes 1450. aastal oma liikuva tähestikuga trükipressi, levis see kui ilmutus ning muutis meie tsivilisatsiooni palet. Raamatust sai üldkättesaadav ese. Sealtpeale oli see ka palju kergem ning pisem, selle lugemiseks polnud enam vaja ekstra lugemispulti kusagil kabinetisügavuses. Seda sai hakata taskuski kaasas kandma ja mis tahes paigas lugeda. Ning sealhulgas sai üldkättesaadavaks ka muusikaliteratuur, ehkki nootide trükkimise õppimine võttis veel veidi aega.
-
“Mul mõlgub meeles arendusplaan, mis teeks raadiost samasuguse “majapidamise tarbeasja” nagu klaver, idee on tuua muusika traadita side kaudu kodudesse. Vastuvõtja saab luua lihtsa “raadio muusikakasti” kujul ja häälestada eri lainepikkustele, mida saab muuta ühe nupuvajutusega. Kui ka ainult miljon peret peaksid seda ideed heaks, tooks see märgatava kasumi.” Nii kirjutas endine telefonioperaator David Sarnoff 1915. aastal Marconi Traadita Telegraafikompanii asepresidendile Edward J. Nallyle. Tema kirja eirati. Kümmekonna aasta pärast müüs…
-
Umbes 2500 aasta eest uurisid Kreekas pütagoorlased lüürakeele võnkumisi ja avastasid muusika ning harmoonia taga rea matemaatilisi tõsiasju. See avaldas neile nõnda suurt muljet, et nad hakkasid eeldama, et kõiksust, kogu universumit ennast saab seletada muusikalise harmoonia matemaatika abil.
-
Maailma astronoomid on mures: üha vähem leidub paiku, kuhu saab ehitada teleskoope, sest üha suurem osa Maa pinnast on valgusest saastatud. Näiteks Lõuna-Soomes pole enam paikagi, kus näeks Linnuteed. Valguse müra on vallutamas Maad – nõnda ütleksid füüsikud oma keeles.
Kummalisel kombel nurisevad helimürade üle vaid tavakodanikud, kui nende kodu lähedale ehitatakse mõni kiirtee või metalliladu.
