2007-42 (3182)

Raamatututvustus

Vaapo VaherIMELAPS, KELLEST EI SAANUD GEENIUSTEsseistlik monograafia Ardi Liivesest, kellega autorit seob pikaajaline sõprus ja lauakaaslus. Kirglik hiidlane Vaher kirjutab: „Kirjanduslugu on saatuste kaos, ajastute ilu ja ilgus, juhuste põrkumine, õnnemäng, mis ei vaja analüüsi, vaid deskriptsiooni.” Jah, tõesti ei allu see lugu arengule, seaduspärale, Marxile, Darwinile, Kristusele, Kristevale ega…

Tingimuseta armastus

Kas suudame armastada ja vajame armastust pärast suurt pettumist oma kaaslases, ka iseendas?
„Tunnete tektoonika”: Diane Pommeray – Carmen Mikiver. ANTS LIIGUS

Kõik valima!

Ärilise ettevõtte kultuurilist tegevust – sellist, mis ei luba ärilisele ettevõttele vahetut kasumit – võib vaid tervitada. Teist aastat korraldab Apollo Raamatumaja oma lugejate seas küsitlust, et selgitada aasta jooksul ilmunud raamatumassi seast välja nende lemmikud. Ajavahemik ei kattu siin päris täpselt kalendriaastaga, kuna detsembri keskpaigaks on võitjad teada, kuid…

Ebavõrdse kohtlemise eeskiri

MTV teleauhinna pälvinud Pärnu poiste kangelastegu ei seisne niivõrd muusikalises saavutuses, vaid hoopis tõekuulutuses, et kuningas on alasti. Avalik arutelu, kas valitsus peaks poisse ka rahaga premeerima, sundis kultuuriministrit ilmutama õigust loovat initsiatiivi. Tore, kui vaid ministri arusaam asjast nii jalustrabav poleks. Nimelt kavatseb ta koostada õigusakti, mille alusel riigivõim…

„Põlevkivisõda” alles algab

Kas mõni lugejatest mäletab 2006. aasta juunis sotsiaaldemokraatide algatatud ja tollasele keskkonnaministrile saadetud 83 tegelase avalikku kirja uute põlevkivikaevanduste avamise vastu? Mina mäletan, olen üks allakirjutanuid. Mul on täpselt meeles tollane mure, mis sai kirja ka pöördumisse: „On kahetsusväärne, kui põlevkivi kasutamise arengukava kujuneb üksnes kattevarjuks ärihuvidele”. Sama mure on…

Külma sõja lihtsustatud konspekt

Mis põhjuslikku seost peaksime nägema näiteks Lõuna-Aafrika Vabariigi apartheidi ja USA ning NSVLi sõjalis-poliitilise vastasseisu vahel?
Kristjan Luts, Eesti ja külm sõda. Eesti Sõjamuuseumi – Kindral Laidoneri Muuseumi toimetised 2. Tallinn 2007. 301 lk.

Vikerkaarevärvita kirjandus

Kolm nädalat tagasi sattus mu kätte Soome radikaalraamatute kirjastuse Like raamat „Sateenkaari-Suomi”, sissevaateid soome homode, lesbide, transvestiitide jms ajalukku, milles muuseas ka lugusid soome homoseksuaalsetest kultuuriinimestest, alates Ristikivi armastatud Uno Kailasest kuni kogu eesti rahva armastatud Tove Janssonini.

Rüütelkond hääbus, sest ei osanud PRi

Iseseisvus on andnud eestlastele võimaluse kogeda kunagiste baltisakslaste otsustus- ja vastutuskoorma kogu raskust omal nahal. Aeg on sellest ka ajalookirjutuses järeldusi teha.
Ea Jansen, Eestlane muutuvas ajas. Eesti Ajalooarhiiv, 2007. Lauri Vahtre, Ajaloo pööripäevad I ja II. Tammerraamat, 2006 ja 2007.

Ja mida me sellest õppida võiksime?

miks pakub Venemaa-suunaline välispoliitika meile nii vähe võite ja rõõmu.
Mart Helme, Pronksiöö proloog. Kunst, 2007.

Riik ja arhitektuur

Riik peab tagama, et avalikku ruumi saavad planeerida ainult arhitektid.Klient siseneb kontorisse, kus kindlasti linnaplaneerimiseks uued head mõtted sünnivad. piia ruber
Riik, arhitektuur ja ruumiline planeerimine oli kultuuriministeeriumi ja arhitektide liidu korraldatud konverentsi peateema. Kultuuriministeeriumi tegemistest rääkis arhitektuurinõunik Laila Põdra. Siinjuures võib rõõmu tunda ministrite kohalolust ja huvist teema vastu. Ministrite…

Juhan Peegel eitas oma kurja sajandit

Juhan Peegel oli 26aastane Kuressaares gümnaasiumihariduse saanud noor mees, kui ta 1945. aasta lõpus pärast kuueaastast kroonuteenistust sõdurisaapad jälle jalast ära võttis.

Suure algustähega Peegel ja ilma sulgudeta

Ma ei tea, mis ajast, kuid Juhan Peeglil oli tihtipeale kombeks oma kirju allkirjastada järgmiselt: Juhan (peegel). Ei oska öelda, mis puhul ta seda tegi ja kellele kirjutades ta nõnda pöördus. Aga see detail paistab olevat päris iseloomulik. Tema saadetud kirjades (ka igasuguste sedelite, teadete saatmises) valitses lühidus, huumor, tõsidus,…

Juhan Peegli soojust, mõistmist, hingesuurust ja tarkust vajab iga ühiskond

Juhan Peegli 60. sünnipäev, aasta 1979. Peegli esimene ja viimane päris oma kursus on kinkinud talle tema enda näolise mõnusa mehikese. Kui Peegli koduõuel juubilari õhkuloopimiseks läks, oli noor Peegel kohe käepärast võtta. 2x arhiiv
Juhan Peegel ei olnud veel kirjutanud oma „Ma langesin esimesel sõjasuvel”, kui  ta tuli ükskord meie…

Mida head oled sa teinud?

Mida head oled sa teinud?
Juhan Peegli lahkumine sundis iseendasse vaatama ja vastama küsimusele, mida ta ikka ja alati armastas küsida: mida head oled sa teinud?

Nelja mehega Kagu-Eestis

Teet Kallas Võrumaa keskraamatukogu suitsunurgas.
Sügisene kirjandusdessant „Eesti kirjanikud Eesti raamatukogudes” on muutumas päris harjunud asjaks. Kui see veel pole üks meie uuema kirjanduselu juurde kuuluv traditsioon, siis on ta selleks kohe saamas. Tegemist oli juba neljanda omasugusega. Minul on kogemus sügisest 2005, mil sai tiirutatud Tartu- ja Jõgevamaal koos Kalev…

Pisut ka „Tallinn Transfer”

„Manhattan Transferi” üks kesksemaid tegelasi on raha.
John Dos Passos, Manhattan Transfer. Inglise keelest tõlkinud Olavi Teppan. Tänapäev, 2007. 440 lk.

Kohalikud keeled Prantsusmaa koolis

Kui vaadata Prantsusmaa lingvistilist kaarti, on kohe näha, et tegemist on mitmekeelse territooriumiga. Lisaks Pariisi ümbruses ja Põhja-Prantsusmaal kõneldavatele prantsuse keele murretele jäävad silma riigi äärealade keeled: baski, bretooni, flaami, elsassi, franko-provansaali, oksitaani, katalaani ja korsika keel. Kohalike keelte kasutamine peredes on vähenenud radikaalselt pärast II maailmasõda, praegu ohustab paljusid…

Pealelend

Sulev Iva, Võru Instituudi teadur
Euroopa Komisjoni aastateks 2004–2006 mõeldud tegevuskava „Keeleõppe ja keelelise mitmekesisuse edendamine” rakendumisega on Euroopa avalikkus mõistnud regionaal- ja vähemuskeelte toetamise meetmete tähtsust. Võrus 2.–4. novembrini peetud konverentsil „Haridus kultuuri ja keele omapära hoidjana” keskenduti esmakordselt väikekeeltele ja kohalikule omapärale hariduses. Milline on seis Euroopa ja Eesti…

{kreembrülee}

Üks õigekeelsussõnaraamatu ülesandeid on hinnata keeles laialt kasutatavaid väljendeid ja soovitada vajaduse korral nende asemele ladusamaid või täpsemaid sõnu.  
Toidukohtades, kokaraamatutes ja ajakirjanduseski võib märgata prantsuse crème brûlée eeskujul loodud sõna kreembrülee. Eesti keeles pole see aga sugugi loogilise moodustusega liitsõna. Esmalt on vaja teada, et brülee on pruunistatud suhkur,…

Naised Šveitsi disainiime taga

Šveitsi Konföderatsiooni kultuuriamet Bernis. Disainiosakond. Patrizia Crivelli ja Mirjam Fischer vaatavad värskelt trükist tulnud 2007. aasta Šveitsi disainiauhindade kataloogi. Rõõmsa näoga, mitte nagu Eesti tellijad. indrek Sirkel
29. X – 13.  XI Eesti Kunstiakadeemias läbi viidud šveitsi graafilise disaini päevade oluline koostisosa oli 2006. aasta kaunimate Šveitsi raamatute konkursi võidutööde väljapanek.…

Graafiline disain on kohal!

Dokumentaalfilm „Helvetica” Eesti esilinas

EKA graafilise disaini tudengid Šveitsi disainist

Maailmas on Šveitsi disain tuntud eelkõige piinliku tüpograafilise täpsusega teostatud plakatikunsti ja mitmete  II maailmasõja järel loodud kirjatüüpide kaudu. Šveitsi disainiesteetika, internatsionaalne stiil kujunes välja Bauhausi ja De Stijli konstruktivistlike eeskujude järgi peamiselt Zürichis ja Baselis II maailmasõja ajal ja sellele järgnenud perioodil. Internatsionaalne stiil oli mõjutatud meetersüsteemist ja Adrian…

Meele repliik

Kirjutatud suuliseks ettekandeks rahvusvahelise konverentsi „Impact” arutlusringis „Poliitiline/Poeetiline”.*

Rigoletto versus Rigoletto

Rigoletto – Hannu Niemelä ja Gilda – Irina Dubrovskaja. harri rospu
 

Akadeemiline „bella Napoli”

Kontserdisarjas „Akadeemiline kammermuusika” AARE SAAL (bariton) ja PIIA PAEMURRU (klaver) Kadrioru lossis 10. XI, kavas Napoli laulud.
Pealkirjas toodu puhul tuleks vist kaaluda, milline sõna asetada jutumärkidesse kontserdisarja nimetuses, või siis ehk juba mõlemad. Sõnapaaril „akadeemiline kammermuusika” pole kindlasti rangeid reegleid, mis sätestaksid ühe või teise teose või esituse kuuluvuse selle mõiste…

Elts ratsapiitsaga Napoleoni järel

Dirigent Olari Elts kohtles ERSO ja Eesti Filharmoonia Kammerkoori viimatises kavas (9. XI) Viini klassikuid Beethovenit ja Haydnit eht napoleonlikult ratsahobuse seljast ja piitsaga. Temaatika ju seda võimaldas – Beethoveni III sümfoonia, mille autor algul Napoleonile pühendas ja siis hiljem tiitellehe puruks rebis, ning Niiluse lahingus Napoleoni alistanud admiral Nelsoni nimeline…

JUKEBOX – KUUEKÜMNENDAD – THE hollies

 
Kui „The British Invasion’i” rock’n’roll’i raamat on lõplikult suletud – mis ei juhtu vist enne, kui Mick Jagger ja Keith Richards lahkuvad kontserdilavalt ratastoolis –, võiks keegi teha tagasivaate omaaegsetele nimekatele briti bändidele, kes USAs ei saavutanudki erilist kuulsust. Ning ta võiks tähelepanu pöörata ühele mainekale briti invasioonis osalejale, ansamblile…

Juubel kuubis

Stuudio Nukufilm tähistab oma 50. sünnipäeva.
Rao Heidmetsa “Papa Carlo teater”. nukufilmi arhiiv

Pakendi küsimus

„Musta lage” võib võtta marginaliseerumisega silmitsi seisva autorianimatsioonitootmise õnnestunud PR-avantüürina.
„Must lagi” („Black ceiling„, animeeritud luule), Eesti Joonisfilm, 2007.

Esimene mängufilm Eesti NSVs

Mängufilmi „Elu tsitadellis” võtteplats Lenfilmi paviljonis 1947. aasta suvel. Miilaste kodus (keskmises reas vasakult) Aino Talvi, Ande Rahe, Hugo Laur, Betty Kuuskemaa, taga keskel kaadri sügavuses seisab prillidega lavastaja Herbert Rappaport. TALLINNA LINNAMUUSEUM, TEATRI- JA MUUSIKAMUUSEUM
1947. aastas 7. novembrist kandis Tallinna vanalinnas asunud, nüüd juba 1995. aasta detsembrist tühjana seisev…
Sirp