2007-25 (3165)
Temira Pachmuss 24. XII 1927 – 1. V 2007
1. mail suri Illinois’ osariigis Urbanas oma kodus emeriitprofessor Temira Pachmuss. Ta sündis Ida-Virumaal Vasknarvas endise tsaariarmee baltisakslasest ohvitseri perekonnas. 1939. aastal lahkus perekond Saksamaale, gümnaasiumi lõpetas ta Maini-äärses Frankfurdis. Aastatel 1945–1949 töötas ta kohtutõlgina USA sõjaväekohtutes Saksamaal, siirdus seejärel Austraaliasse. 1954. aastal lõpetas ta Melbourne’i ülikooli vene ja saksa…
2 minutit
VELLO JÜRNA 1. XII 1959 – 12. VI 2007
Rahvusooper Estonia teatab sügava kurbusega, et 12. juunil lahkus meie seast Vello Jürna. Tema tundlik ja lüüriline tenorihääl on vaikinud ootamatult ja igaveseks ülekohtuselt noores eas, kui veel palju plaane ootas teokstegemist.
Vello Jürna sündis Väike-Maarjas 1. detsembril 1959. aastal kooliõpetaja perekonnas. Väike-Maarja keskkoolis alanud koolitee jätkus G. Otsa nimelises Tallinna muusikakoolis,…
Vello Jürna sündis Väike-Maarjas 1. detsembril 1959. aastal kooliõpetaja perekonnas. Väike-Maarja keskkoolis alanud koolitee jätkus G. Otsa nimelises Tallinna muusikakoolis,…
1 minut
Pretensioonitu teatrisuvi. Või siiski mitte?
Suveteatri hooaeg juba tuuritab mühinal, on toimunud mõned selle suve esietendused, mängitakse vanu tükke, aga uusi tuleb aina juurde. Minu esimene ja katartiline suveteatrielamus jääb nõukaaega, kui Dominiiklaste kloostri õuel mängiti Merle Karusoo kuue tunni pikkust lavastust, O’Neilli “Elektra saatus on lein” (kohv termosega ja võileivad olid kaasas, kes siis…
2 minutit
Leigo Suvi – Kümnes ja Kirglik
Kümme aastat on sumedate suveõhtute siht olnud Leigo. Kuplite vahel ja kuplite üle tiirutav teelint viib maale, kus pilguvad järvesilmad ja loidavad lõkked. Nüüd juba kümnendat suve.
1 minut
Sirp rukkis
Poliitilises slängis tähendab kellegi rukkisviibimine vaikimist seal, kus peaks midagi ütlema. “Vait nagu kult rukkis!” tavatses Villu Reiljan iseloomustada oma konkurente, kes ülearust rahvalikku loba ei ajanud. Muuseas, eesti vana rahvakeele andmebaasid sellist väljendit ei tunnista. Ja ega üks õige kult viljapõllus (kui sovhoosipõld välja arvata) väga vait pole ka,…
1 minut
Eliit ja identiteet
Kas ja milleks Eesti üldse vajab eliiti? Kas eliit on Eesti maha mänginud või vastupidi, hoopis edule viinud? Kas eesti rahval on ettekujutus sellest, kes on kuulunud Eestis eliiti XX sajandil? Kas ta tunneb ära oma ajaloo tegelased, või teab ainult ajalehtede kõmukülgede kangelasi?
Eliidist on sotsiaalteadlased kirjutanud palju, määratletud on…
Eliidist on sotsiaalteadlased kirjutanud palju, määratletud on…
6 minutit
Traagiline ja ülev september 1944
Mart Laar on 1944. aasta kohta varem avaldanud kaks mahukat käsitlust, kus peatähelepanu all on lahingutegevus vastavalt Kirde-Eestis ehk Narva ning Sinimägede rindel ja Kagu-Eestis ehk esmajoones Emajõe lahingutel. Otsapidi ulatub mõlemas raamatus kirjeldatu ka septembrikuusse. Varasemat siiski ei korrata. Tollest kuust ja kogu tollest rängast saatuseaastast võimalikult ammendava pildi…
5 minutit
Keskkonna põhjakiht?
Iseenda ning kodus ootavate tibude toitmiseks on Vaikset ookeani pidi kurseerivad majesteetlike tiibadega albatrossid 50 miljonit aastat noppinud osa oma toidust ookeani pinnal hõljuva kraami hulgast. Nad on eksisteerinud kogu selle aja ülirasketes tingimustes ja ellu jäänud. Ent korraga seisavad nad silmitsi ühe neist sada korda lühema elueaga liigiga, kelle…
3 minutit
Tundmatuid teisi on tänases Eestis ohtralt, erinegu need meist siis edu või etnose poolest
Intervjuu antropoloog Aet Annistiga
7 minutit
SULIKO LIIV, TLÜ filoloogiateaduskonna dekaan
Struktuurimuudatusi viiakse ülikoolides ikka läbi ja sellel ma detailsemalt ei peatuks.
1 minut
Pealelend
Aili Künstler: Võiks arvata, et kui Tallinna pedagoogikaülikoolist on saanud Tallinna ülikool, tõuseb rohkem esile ka soome-ugri keeleteadus, mis võiks ju olla eesti teadlastele rahvusvahelise väljundiga valdkond. Seda enam, et Tartu ülikooli õppeprorektori Birute Klaasi sõnade kohaselt (Sirp 25. V, lk 24) napib Tartu ülikoolis kaugemate sugulaskeelte õpetuse osas nii…
1 minut
Äriga on kaasnenud tubli tükk kultuuri
“Jalutuskäigu kaugusel” on tervitatav, huvitav ning valdavalt ka õnnestunud ettevõtmine. Sõnapaari, mis mõõdutult parasiteerib kinnisvarabisnise reklaamivahus, on sedapuhku rakendatud õilsamatel eesmärkidel. Äriga on kaasnenud tõepoolest tubli tükk kultuuri ja püüd suurendada vastastikust sotsiaalset hoolivust. Ettevõtmine nagu ärikataloogi jumestamine kvaliteetkirjandusega on kahtlemata tunnustust väärt, peaasi et ei hakataks spekuleerima, et kultuur…
4 minutit
Kunstikonteiner on avatud kõigile headele ideedele
Poolteist kuud tegutseb Tallinnas uus näitusepaik: Polymeri kultuuritehasesse (Ülase 16 / Madara 22) on ennast sisse seadnud Academia Non Grata filiaal ja selle sõltumatu alternatiivgalerii Kunstikonteiner. Mis on ajendanud Non Gratat oma tegevust Tallinna laiendama? Kas selleks, et Eesti kunstimaastikul nähtav olla, tuleb pealinnas tegutseda?
3 minutit
Jäämäe veepealne osa
Kivisildnik on nimi, mis on teada ilmselt igale inimesele, kes eesti tänapäevasest luulest kuulnud. Paraku ei tähenda see, et tema luule oleks samavõrd tuntud – Kivisildnik on hea näide autorist, kelle kohta arvatakse midagi ilmselt ka siis, kui inimene tema loomingut üldsegi lugenud pole. Eks analooge leiaks nii pikemas kui…
4 minutit
Tähesadu Cardiffis
Meie põhjamaises looduses on üks maagilisemaid nähtusi augustikuine tähistaevas – iga täht on oma tausta ja tähendusega. BBC Cardiffi maailma lauljate konkursi logol on kuusirbi kombinatsioonis 25 eri värvi tähte, igaüks neist tähistamas noori lauljaid kõikidelt kontinentidelt. Žürii valik oli meeletult ränk: läbi tuli kuulata 1000 pretendendi kassetti. Ja 25…
3 minutit
Klišee-rock, rock ja mitte-rock
Mida lähemale nähtusele liikuda, seda hoomamatuks muutub olemuslik. Veetnud paar päeva tiheda programmiga rock-festivalil, hakkavad viimaks hajuma ka mugavad ettekujutused rock-muusikast kui sellisest. Olemuslik võib hajuda kahel eri juhul ja tähenduses. Esiteks siis, kui vaadeldav nähtus koosneb lõpuks vaid ülevõetud kanoonilistest stampidest, millest edasi ei mõelda. Sellisel juhul on asja…
3 minutit
Kas asjatu näitus?
Näituse pealkirja ja tööjuhise “Asjade seis” üle ja ümber võiks mõnusalt kalambuuritseda või siis praktilise keelekasutuse võimalusi avada – vaadake, kui palju vasteid pakub tõlkeks eesti-inglise sõnaraamat –, aga jääme kahe kõige olulisema variandi juurde. Niisiis – mis ja kuidas?
Välja võideldi võimalus teha ülevaatenäitus Kunstihoones. Õiglust nõudvaks põhjenduseks asjaolu, et…
Välja võideldi võimalus teha ülevaatenäitus Kunstihoones. Õiglust nõudvaks põhjenduseks asjaolu, et…
3 minutit
Eesti muusika dessant Venemaale pärast aprillisündmusi
2006. aasta Birgitta festivalil sündinud kontaktidest vene ooperikriitiku ja Peterburi konservatooriumi teatrijuhi Julia Broidoga tuli märtsikuus ootamatult ühele eesti koorile kutse Peterburi – esimesele rahvusvahelisele koorifestivalile. Vahepealsed sündmused panid ettevõtmise aga kahtluse alla.
Ent soov vaatamata raskustele ja hirmudele asi teoks teha oli mõlemapoolne. Nii et ajal, kui Eesti välisministeeriumi kodulehele…
Ent soov vaatamata raskustele ja hirmudele asi teoks teha oli mõlemapoolne. Nii et ajal, kui Eesti välisministeeriumi kodulehele…
2 minutit
Taevas pole ainult tähesõdade paik
Teist korda peetud põlisrahvaste kultuurifestival annab traditsiooni tekkimise lootust.
4 minutit
Kaks pluss kaks võib võrduda ka viiega
Järjekordne “Akadeemiline kammermuusika” Kadriorus näitas kuulajatele tõeliselt akadeemilist palet. Lossi saalis tuli meie staažikaim kammermuusika koosseis Tallinna Keelpillikvartett välja omamoodi unistuste kavaga: Heino Elleri Kvartetiga nr 2 (1930-31) ja Béla Bartóki Kvartetiga nr 2 (1915–17). Selliseid kavu esineb haruharva ja ega neid õnnestunud kombinatsioone, kui nii võib nimetada, pole üldse võimalik palju…
2 minutit
Margus Tiitsmaa maagiline anarhism
Margus Tiitsmaa on üldiselt tuntud Sorge nime all. Tema kunstnikutee on olnud pikk ja värvikas. Nõukaajal õppis ta peda kunstiosakonnas, töötas kaubamaja akende kujundajana ja tegi Saue tammikus salaja performance’eid. ERKIsse teda ei võetud, kuna Sorge mõttemaailm väljub igas mõttes standarditest ega mahu traditsioonilise kunstihariduse raamesse.
2 minutit
Jüri Alperten – omadele oma
Kolmkümmend aastat on dirigent ja pianist Jüri Alperten suutnud läbi lüüa eesti muusikaelus suuremate skandaalideta ja nüüd on see käes – 16. VI sai noormees 50aastaseks! Jüri Alpertenist armastatakse kirjutada kui ideaalse kasvatuse saanud muusikust ning see on tõsi. Isa Moissei Alperten oli suurepärane viiuldaja, kes töötas ERSOs 1953. aastast,…
2 minutit
Kunst on oskus rõõmsalt vanaks elada
Parameetritesse sätitud ilu muutub kähku igavaks ja tüütab; tavaline inimene on kaasaegses fotos või filmikunstis funktsionaalsem kui sile ja sire 20aastane.
4 minutit
Võidupüha paraad
Võidupüha peetakse küll toredal päeval – jaanilaupäeval. On räägitud sellest, et see on nagu otsitud suvine riiklik püha vastukaaluks veebruarituiskudes Eesti Vabariigi aastapäevale. Sest tõesti, juba 1919. aasta 30. mail raporteeris ülemjuhataja Johan Laidoner Asutavas Kogus, et Eestimaa on vaenlasest vaba.
1 minut
Millest räägivad sõjafilmid?
Poliitilisest korrektsusest hoolimata on vaid vähesed filmid otseselt sõjavastased.
6 minutit
Paradiis või põrgu ehk Seksuaalsuse paradigmad
Manusega mõtteid jätkub kauemaks, kui kestab etendus.
3 minutit
Miks peab lõhkuma hägustunud piire?
Ühisosa on tantsul ja teatril, eriti uuel tantsul ja teatril.
3 minutit
Juurte rootsud – spiraali mööda. Ei alla, ei üles. Ringis
Miks ei võiks etendusi oksendamiseni tarbida, kui muusika puhul selline leierdamise süsteem toimib?
6 minutit
