KÕLAKODA – STRADIVARI SALADUST UURIVAD KEEMIKUD, FÜÜSIKUD JA MATEMAATIKUD
Vahel tulevad pähe küsimused, mida oleks vist parem mitte esitada. Jalutades aasta esimesel päeval lummavast valgusest puudutatud mere ääres ja kuulates kajakaid, luiki ning merd ennast, tuli äkki pähe, et kust on inimene üldse tulnud selle peale, et ehitada endale keelpill. Kas looduses on mõni…
3 minutit
Baudrillard ja sürrealism
Olen juba aastaid arvanud, et Jean Baudrillard’i “Simulaakrumid ja simulatsioon” on oma teoreetilise kaalu ja kasulikkuse poolest kõige olulisem kaasaega kirjeldav raamat, et meediateoorias on ta enam-vähem A ja O ning et sellest on võimalik tuletada kõik, mida meedia ja kogu maailma funktsioneerimise kohta üleüldse mõtet ja võimalik on teada. Selline seisukoht kõlab kahtlemata absurdse,…
5 minutit
Raamatututvustus
Reet Piiri
RAHVARÕIVAID EESTI RAHVA MUUSEUMISTArmas ja ülevaatlik kakskeelne raamat (lisaks eestile ka inglise, passib hästi kingituseks kultuurihuvilisele välismaalasele) Eesti suurimast rahvariidekogust; muidugi mahub raamatusse vaid väike valimik kõigist kogusse kuuluvatest komplektidest/esemetest. Toimetanud ja kujundanud Jana Reidla, tõlkinud Tiina Mällo, korrektuuri lugenud Maris Jaagosild, Astra Teetlok. Schenkenberg OÜ, 2006. 128 lk.
RAHVARÕIVAID EESTI RAHVA MUUSEUMISTArmas ja ülevaatlik kakskeelne raamat (lisaks eestile ka inglise, passib hästi kingituseks kultuurihuvilisele välismaalasele) Eesti suurimast rahvariidekogust; muidugi mahub raamatusse vaid väike valimik kõigist kogusse kuuluvatest komplektidest/esemetest. Toimetanud ja kujundanud Jana Reidla, tõlkinud Tiina Mällo, korrektuuri lugenud Maris Jaagosild, Astra Teetlok. Schenkenberg OÜ, 2006. 128 lk.
1 minut
Kui linnast saab elutu kest
On arvatud, et inimeste sotsiaalne ühiselu kulgebki, peab kulgema visionääride, arvamusliidrite, eliidi taktikepi all. Teisisõnu, valitseb kujutluspilt inimühiskonnast kui suhteliselt arutust indiviidide massist, mida organiseerib korrastatud hulgaks, valitseb ja juhib õnnemaale eesmärgiteadliku vähemuse ehk eliidi, arvamusliidrite visionaarne vaimujõud. Siit johtuvalt kinnitatakse, et nimelt elitaarsed juhid ongi kutsutud ja seatud kujundama avalikku arvamust või looma ühiskonnaelu…
4 minutit
Ilse Leetaru 27. X 1915 – 9. XII 2006
New Yorgis lahkus 9. detsembril eesti kunstnik ja kunstikoguja, Eesti Kunstimuuseumi ja Tartu Kunstimuuseumi toetaja Ilse Leetaru. Kõrges eas kunstnik viibis viimati sünnimaal 2004. aasta suvel, kui Tartu Kivisilla galeriis toimus tema poolt muuseumidele annetatud teoste näitus “Kingitud kunst”. Ilse Leetarust sai enne kunstikoguja ning alles küpses eas tunnustatud graafik. Suure missioonitundega kandis…
2 minutit
Marx ja Engels eksisid jälle
Hegelilt saadud mõttega mängides jõudsid ühiskonnaõpetuse klassikud Karl Marx ja Friedrich Engels, kelle õpetuse või vähemasti selle leninlike tõlgendustega enam kui pool Eesti praegusest elanikkonnast endistviisi hästi kursis peaks olema, järeldusele, et nagu looduses nii ka inimühiskonnas peab kvantiteet varem või hiljem paratamatult kvaliteediks üle minema. Tähendab, uuemad ja hiljem tekkinud asjad-nähtused on justkui paremad…
3 minutit
Autoriõigus pärast autorit: autori õiguste pärimisest
Ka autorid lahkuvad ühel hetkel sellest ilmast. Eestis nagu teistelgi Euroopa Liidu (EL) liikmesmaadel, kehtib autoriõigus üldreegli kohaselt autori eluajal ja 70 aastat pärast tema surma. Seda tähtaega arvestatakse autori surma-aastale järgneva aasta 1. jaanuarist. Miks just elu + 70 post mortem auctoris ja mitte elu + 50, nagu…
5 minutit
Kaksikkirves: Lähme merda pühkima
Meie vanade laulude seas on üks, kus laulik kutsub teisi endaga kaasa, et koos minna luudadega merd pühkima. Mõned sellised laulud on pikemad, mõned lühemad. Kõige napim võib koosneda paarist lausest:
3 minutit
Vene faktor ehk poloonium 210
Gorbatšovist alates on Vene võimu saatnud üks kustumatu müüt: Vene võimuga peab leppima, sest olukord on plahvatusohtlik ja uus, mis tuleb, on kindlasti hullem.
7 minutit
NÄITEKUNSTI SIHTKAPITAL
Aaliste, Agnes Õppereis Londoni (Rose Bruford College, lennupiletid ja majutuskulud) 13 465
23 minutit
Algaja luuletaja võtab sõna
Jürgen Rooste kurdab eelmise aasta 21. detsembri Sirbis laisa kirjanduse (luule) rohkuse üle. Kirjutavad, avaldavad, aga miks, see jääb mõistatuseks. Tekstid sageli settimata, kogud toimetamata. Debüüte on aga rohkem kui kunagi varem. Palju müra. Ülevast žanrist on saamas subkultuur.
3 minutit
Eestlase segatud veri
Teise peeglis. Saksa-eesti kirjandusdialoog. Toimetanud Janika Kronberg, Liina Lukas, Odila Triebel. TÜ kirjastus, 2006. 351 lk.
3 minutit
Pooluste vahel on maa(ilm)
Autorirepliik romaani “Sõnajalg kivis” nelja arvustuse peale (Sirp 10. XI 2006)
3 minutit
Pealelend: JUTA KIVIMÄE
Praegu kirjutatakse eesti kunsti ajaloo teist väljaannet, kuid siiani puuduvad meil paljude meie kunstis (ajaloos) oluliste kunstnike monograafilised käsitlused. Miks võtsid ette Peeter Singi monograafia kirjutamise? Milline koht on tal meie kultuuriloos?
2 minutit
Kunstiraamatute rohkus ei taga taset
Kunstiinstitutsioonide läbimõeldud kirjastustegevus hakkab lõpuks vilja kandma.
3 minutit
Püsiväärtuste prohvet
Olev Subbi monograafia puhul võib rääkida nii mahu kui kvaliteedi mõttes perfektsionismist.
4 minutit
80 aastat noor ERSO
Kontsert “ERSO 80”: ERSO ja AKIKO SUWANAI (viiul, Jaapan) PAAVO JÄRVI dirigeerimisel Estonia kontserdisaalis 20. XII.
3 minutit
KÕLAKODA – STRADIVARI SALADUST UURIVAD KEEMIKUD, FÜÜSIKUD JA MATEMAATIKUD
Vahel tulevad pähe küsimused, mida oleks vist parem mitte esitada. Jalutades aasta esimesel päeval lummavast valgusest puudutatud mere ääres ja kuulates kajakaid, luiki ning merd ennast, tuli äkki pähe, et kust on inimene üldse tulnud selle peale, et ehitada endale keelpill. Kas looduses on mõni…
3 minutit
Baudrillard ja sürrealism
Olen juba aastaid arvanud, et Jean Baudrillard’i “Simulaakrumid ja simulatsioon” on oma teoreetilise kaalu ja kasulikkuse poolest kõige olulisem kaasaega kirjeldav raamat, et meediateoorias on ta enam-vähem A ja O ning et sellest on võimalik tuletada kõik, mida meedia ja kogu maailma funktsioneerimise kohta üleüldse mõtet ja võimalik on teada. Selline seisukoht kõlab kahtlemata absurdse,…
5 minutit
Raamatututvustus
Reet Piiri
RAHVARÕIVAID EESTI RAHVA MUUSEUMISTArmas ja ülevaatlik kakskeelne raamat (lisaks eestile ka inglise, passib hästi kingituseks kultuurihuvilisele välismaalasele) Eesti suurimast rahvariidekogust; muidugi mahub raamatusse vaid väike valimik kõigist kogusse kuuluvatest komplektidest/esemetest. Toimetanud ja kujundanud Jana Reidla, tõlkinud Tiina Mällo, korrektuuri lugenud Maris Jaagosild, Astra Teetlok. Schenkenberg OÜ, 2006. 128 lk.
RAHVARÕIVAID EESTI RAHVA MUUSEUMISTArmas ja ülevaatlik kakskeelne raamat (lisaks eestile ka inglise, passib hästi kingituseks kultuurihuvilisele välismaalasele) Eesti suurimast rahvariidekogust; muidugi mahub raamatusse vaid väike valimik kõigist kogusse kuuluvatest komplektidest/esemetest. Toimetanud ja kujundanud Jana Reidla, tõlkinud Tiina Mällo, korrektuuri lugenud Maris Jaagosild, Astra Teetlok. Schenkenberg OÜ, 2006. 128 lk.
1 minut
Kui linnast saab elutu kest
On arvatud, et inimeste sotsiaalne ühiselu kulgebki, peab kulgema visionääride, arvamusliidrite, eliidi taktikepi all. Teisisõnu, valitseb kujutluspilt inimühiskonnast kui suhteliselt arutust indiviidide massist, mida organiseerib korrastatud hulgaks, valitseb ja juhib õnnemaale eesmärgiteadliku vähemuse ehk eliidi, arvamusliidrite visionaarne vaimujõud. Siit johtuvalt kinnitatakse, et nimelt elitaarsed juhid ongi kutsutud ja seatud kujundama avalikku arvamust või looma ühiskonnaelu…
4 minutit
Ilse Leetaru 27. X 1915 – 9. XII 2006
New Yorgis lahkus 9. detsembril eesti kunstnik ja kunstikoguja, Eesti Kunstimuuseumi ja Tartu Kunstimuuseumi toetaja Ilse Leetaru. Kõrges eas kunstnik viibis viimati sünnimaal 2004. aasta suvel, kui Tartu Kivisilla galeriis toimus tema poolt muuseumidele annetatud teoste näitus “Kingitud kunst”. Ilse Leetarust sai enne kunstikoguja ning alles küpses eas tunnustatud graafik. Suure missioonitundega kandis…
2 minutit
Autoriõigus pärast autorit: autori õiguste pärimisest
Ka autorid lahkuvad ühel hetkel sellest ilmast. Eestis nagu teistelgi Euroopa Liidu (EL) liikmesmaadel, kehtib autoriõigus üldreegli kohaselt autori eluajal ja 70 aastat pärast tema surma. Seda tähtaega arvestatakse autori surma-aastale järgneva aasta 1. jaanuarist. Miks just elu + 70 post mortem auctoris ja mitte elu + 50, nagu…
5 minutit
Marx ja Engels eksisid jälle
Hegelilt saadud mõttega mängides jõudsid ühiskonnaõpetuse klassikud Karl Marx ja Friedrich Engels, kelle õpetuse või vähemasti selle leninlike tõlgendustega enam kui pool Eesti praegusest elanikkonnast endistviisi hästi kursis peaks olema, järeldusele, et nagu looduses nii ka inimühiskonnas peab kvantiteet varem või hiljem paratamatult kvaliteediks üle minema. Tähendab, uuemad ja hiljem tekkinud asjad-nähtused on justkui paremad…
3 minutit
Kaksikkirves: Lähme merda pühkima
Meie vanade laulude seas on üks, kus laulik kutsub teisi endaga kaasa, et koos minna luudadega merd pühkima. Mõned sellised laulud on pikemad, mõned lühemad. Kõige napim võib koosneda paarist lausest:
3 minutit
Vene faktor ehk poloonium 210
Gorbatšovist alates on Vene võimu saatnud üks kustumatu müüt: Vene võimuga peab leppima, sest olukord on plahvatusohtlik ja uus, mis tuleb, on kindlasti hullem.
7 minutit
NÄITEKUNSTI SIHTKAPITAL
Aaliste, Agnes Õppereis Londoni (Rose Bruford College, lennupiletid ja majutuskulud) 13 465
23 minutit
Algaja luuletaja võtab sõna
Jürgen Rooste kurdab eelmise aasta 21. detsembri Sirbis laisa kirjanduse (luule) rohkuse üle. Kirjutavad, avaldavad, aga miks, see jääb mõistatuseks. Tekstid sageli settimata, kogud toimetamata. Debüüte on aga rohkem kui kunagi varem. Palju müra. Ülevast žanrist on saamas subkultuur.
3 minutit
Eestlase segatud veri
Teise peeglis. Saksa-eesti kirjandusdialoog. Toimetanud Janika Kronberg, Liina Lukas, Odila Triebel. TÜ kirjastus, 2006. 351 lk.
3 minutit
