Räägib Raudam
Jan Kaus loeb ja kirjutab palju, seetõttu on ka loomulik, et ta mõnikord loeb (ja kirjutab) ka pisut mööda. Viimati ilmus temalt kirjutis “Lugemine: diskursus, kuid mitte kord?” (Sirp 3. II 2006), mis käsitles lugemist ja kirjutamist, aga ka kahe kirjutamise, kriitika ja belletristika vahekorda. Selles oli üks lause: “Toomas Raudam kirjutab nii: “Kuid Kirjandus, nagu ka…
1 minut
Vastuseks lugejale, kes haaras kivi
(Toomas Boltowsky, “Tõlkeraamatute häda ja viletsus”, Sirp 3. II 2006)
3 minutit
Olümpiaraamat ja spordiajakirjanike Vana-Kreeka
Eelmise Sirbi tagakaanel muretses Veiko Märka meie olümpiaraamatute pärast: praegused tehakse liiga kiiresti ja seetõttu pole neil meie kultuuri- ja spordikirjanduse ruumi midagi juurde anda. Positiivse näitena meenutab ta sporti tundvaid ja hea kirjandusliku stiiliga autoreid nagu Aleksander Antson, Valter Heuer ja Paavo Kivine.
Veiko Märka arvab tänaste kesiste tekstide peapõhjuseks…
Veiko Märka arvab tänaste kesiste tekstide peapõhjuseks…
2 minutit
Malle Paumann (Kaps) 22. X 1938 – 23. II 2006
Eesti Riiklik Nukuteater langetab leinas pea. Lahkunud on teatri kauaaegseim töötaja, nukumeister Malle Paumann. 13. märtsil oleks Malle Paumannil täitunud Eesti Riiklikus Nukuteatris 48 tööaastat.
Kõige paremini iseloomustavad Mallet sõnad NUKKUDE EMA. Pea viis aastakümmet oli ta emaks vähemalt kolmele tuhandele nukule, sõrmepikkustest kuni mitmemeetristeni. Buratinolegi valmistas Malle kümneid kostüüme ja…
Kõige paremini iseloomustavad Mallet sõnad NUKKUDE EMA. Pea viis aastakümmet oli ta emaks vähemalt kolmele tuhandele nukule, sõrmepikkustest kuni mitmemeetristeni. Buratinolegi valmistas Malle kümneid kostüüme ja…
1 minut
AIME KARM 13. I 1923 – 22. II 2006
Elleri-nimelise Tartu muusikakooli peret tabas ootamatu kaotus: 22. veebruaril suri kooli kauaaegne pedagoog Aime Karm. Veel eelmisel nädalal käis Aime koolis pidunädala kontsertidel, loengutel, kogus muljeid, pidas plaane. . . .
Aime Karm on üks legendaarseid isiksusi Tartu muusikakooli ajaloos. Lõpetanud 1943. aastal Tartu Õpetajate Seminari, oli ta 1936 – 1944 ka Tartu Kõrgema Muusikakooli klaveriõpilane. 1951. aastal…
Aime Karm on üks legendaarseid isiksusi Tartu muusikakooli ajaloos. Lõpetanud 1943. aastal Tartu Õpetajate Seminari, oli ta 1936 – 1944 ka Tartu Kõrgema Muusikakooli klaveriõpilane. 1951. aastal…
1 minut
Kalev Tammin 20. VIII 1941 – 21. II 2006
Eesti teater langetab pea, lahkunud on näitleja ja legendaarne trupijuht Kalev Tammin. Eriti valus on see kaotus Tallinna Linnateatrile, sest just sellele teatrile pühendas ta kogu oma elu. Kalev Tammin lõpetas 1965. aastal TRK lavakunstikateedri II lennu, mille baasil asutati Eesti Riiklik Noorsooteater. Esimesed kümme aastat oli Kalev Tammin näitlejapalgal ja tegi…
1 minut
Elmar Kell 15. I 1925 – 12. II 2006
Meie hulgas ei ole enam andekat ja vitaalset kunstnikku Elmar Kella. Elmar Kell nimetati Telemajas “butafooriks” 1. aprillil 1956. aastal. See tähendas kõikide kunsti valdkondadega tegelemist, millega Eesti Televisioon tollal tutvust tegi. Õppinud küll Tallinna Rakenduskunstikoolis ja Riiklikus Rakenduskunsti Instituudis aastail 1943 – 1950 ja töötanud 1950. ja 51. aastal Lõuna-Eestis teatris, tähendas…
1 minut
Pauli päevik: Kuidas kirjutada teatrist
Näitleja mängis ühe lavastuse umbes kümnendat etendust. Suurt jõudu ja tundlikkust nõudvat rolli. Mängis oma võimiste täies mahus. Hommikul lavastaja helistab ja küsib: kuidas eilne etendus oli? Näitleja vastab: ma ei tea. Mõne hetke pärast lisab: publik kuulas. Ja see on kõik, mida näitleja oma mängu kohta oskab öelda. Ja see on…
2 minutit
Teatri aastaauhindade nominendid
Sõnalavastuse alal
Žürii: esinaine Reet Neimar, Mari-Liis Küla, Ene Paaver, Pille-Riin Purje, Liina Jääts, Madis Kolk.
Žürii: esinaine Reet Neimar, Mari-Liis Küla, Ene Paaver, Pille-Riin Purje, Liina Jääts, Madis Kolk.
3 minutit
Aatomik Ignalinas
Ma loodan väga, et juba sel sügisel jõuavad Eesti koolidesse uued aabitsad, kus a-tähte õpetatakse lausega “Andrus Ansip – Aatomi Alistaja”. Minimaalselt seda on Ansipi allkiri Leedusse uue tuumaelektrijaama rajamise kavatsuste protokollil küll väärt.
3 minutit
Kui oleks lastesaade…
Kui Tallinna linnakohus jaanuaris endise Eesti Sõltumatu Televisiooni ASi (ESTV) juhatuse liikme Rait Killandi maksupettuse süüdistuses õigeks mõistis, viskas mu teismeikka jõudnud poeg villast: “Jess! Nüüd tuleb TV1 tagasi ja hakkab jälle “Kilpkonn Kipsi lastekat” näitama!” See 90ndate lõpus TV1 programmi ilmunud tunniajane lastesaade oli heas mõttes erandlik omas ajas ja on seda tänini. Ekraanil ajasid…
2 minutit
Vaigust inglite kompass
Millised võimalused on eesti kirjandusel maailmas ja Pullmani fantasy-triloogial eesti kirjailmas?
4 minutit
Eesti lastefilm räägib üksikutest lastest ja üksikutest vanematest
Jürgen Rooste ja Marko Martinson vestlevad “Ruudist” õhutatud teemadel.
6 minutit
Vahingust arvustajana
Vahingu kirjutatust kumab läbi antipostuumne hoiak ehk soov toimida alati “praegu ja nüüd”.
6 minutit
Kultuurisemiootika kukeaabits
“Kultuuride analüüsis” on liiga vähe küsimusi ja lahtisi teeotsi; jääb ekslik mulje, et kõik on juba läbi uuritud, paika pandud.
4 minutit
Kultuurkapitali kirjanduse aastapreemiate nominendid
Kui eelmisel aastal kaasnes nominentide nimetamisega suurem reklaamikampaania raamatupoodides ning Eesti Päevalehtki pööras esile tõstetud raamatuile rohkem tähelepanu, siis tänavu sumbus see kõik olümpiakärasse ning ükski raamatupood pole märganud auväärse žürii (Viivi Luik, Krista Kumberg, Kersti Unt, Anneli Saro, Karl Martin Sinijärv) valitud 2005. aasta paremaid raamatuid müügi edendamiseks esile…
2 minutit
Naeratusmasinad – täitsa OK näitus
Berliini rahvusvaheline meediakunsti festival “Transmediale 06“ 3. – 7. II; näitus “Naeratusmasinad” Berliini kunstiakadeemias (Hanseatenweg 10) kuni 19. III.
3 minutit
Pealelend:KÄDI TALVOJA,RAUL MEEL
KÄDI TALVOJA
Mis tähendus on konkreetsel poeesial ja Raul Meele loomingul tänapäeval?
Mis tähendus on konkreetsel poeesial ja Raul Meele loomingul tänapäeval?
1 minut
Liblikad, vesi ja tuli
Kontserdisarjas “Akadeemiline kammermuusika”: MATI MIKALAI (klaver) Kadrioru lossis 12. II.
2 minutit
Sümfoonia nr 143 esiettekanne Eestis
Segerstami sümfooniate arv on juba ammu ületanud Haydni oma.
2 minutit
Väikeste saalide suur muusika
CORELLI CONSORT sarjas “Ajaloo ilu – J. S. Bach” Kadrioru lossis 19. II.
2 minutit
Mozart ja keiser Titus
MOZARTI ooperi “LA CLEMENZA DI TITO” kontsertettekanne ARVO VOLMERI dirigeerimisel rahvusooperis Estonia 18. II.
3 minutit
Tõnu Kõrvits kui vaikne nautija
TÕNU KÕRVITSA autoriõhtu “Kauem kui tuhat suve. . . .”: TALLINNA KAMMERORKESTER ning Monika Mattiesen, Niklas Pokki (Soome), Virgo Veldi, Ain Agan ja Olga Kulikova RISTO JOOSTI dirigeerimisel Tallinna Metodisti kirikus 16. II, valguskunstnik Airi Eras.
3 minutit
Ülistame inimest
Eestlaste rahvuslikku ajalugu kujundanud Torino olümpiamängude üheks juhtmotoks oli mäletatavasti “Celebrate humanity”, paatost ja teatavat romantilist igatsust õhkav pealkiri maailma spordielu ühele vaieldamatule tippsündmusele. Eestikeelses tõlkes “Ülistame inimest” lisandus väljendile aga aktsent, mis andis sellele ootamatult fundamentaalse humanismiusu mõõtme.Olümpia kontekstis hakkab inimene iseendast suurelt mõtlema. See on koht, kus edu pandiks on inimloomuse suurimad voorused. Usk, ausus…
3 minutit
Filmimaailm
Pariisis jagati Césare
25. veebruaril oli Pariisi Théâtre du Châtelet kohaks, kus tehti teatavaks järjekordsete Césaride laureaadid. Kõige edukamaks osutus režissöör Jacques Audiard’i krimifilm allilmaga seotud sulist, kes unistab saada hinnatud pianistiks. Menufilm “De battre mon coeur s’est arrête”, mis on muide ameeriklase James Tobacki 1978. aasta melodraama “Sõrmed” uusversioon, oli äratanud tähelepanu juba mullusel Berliini festivalil, Briti filmi-…
25. veebruaril oli Pariisi Théâtre du Châtelet kohaks, kus tehti teatavaks järjekordsete Césaride laureaadid. Kõige edukamaks osutus režissöör Jacques Audiard’i krimifilm allilmaga seotud sulist, kes unistab saada hinnatud pianistiks. Menufilm “De battre mon coeur s’est arrête”, mis on muide ameeriklase James Tobacki 1978. aasta melodraama “Sõrmed” uusversioon, oli äratanud tähelepanu juba mullusel Berliini festivalil, Briti filmi-…
2 minutit
VVV: “Kaukaasia larhviga” moskvalane
Kui Gia Danelia hakkas lõpetama viimast klassi, ütles ta isa: “Poiss tuleb panna kinokooli”.
3 minutit
Eesti lastefilm räägib üksikutest lastest ja
Jürgen Rooste ja Marko Martinson vestlevad “Ruudist” õhutatud teemadel.
7 minutit
Meedia: Kollektiivne mitteteadvus ja poliitiline korrektsus
Tuleb teha selgelt vahet kaotajate ja võitjate ringkäenduse vahel: esimene on ühiskonda konsolideeriv, teine lõhestav ja hierarhiseeriv.
3 minutit
