2006-6 (3100)
Pärnu Uue Kunsti Muuseum
Uue kunstimuuseumi ehitamise plaan on jabur, kui vana toimib edukalt.
Mark Soosaar, mis leping on Pärnu uue kunsti muuseumil Pärnu linnavalitsusega?
Mark Soosaar, mis leping on Pärnu uue kunsti muuseumil Pärnu linnavalitsusega?
3 minutit
Raamatututvustus
Anne Tuuling ja Iivi Lepik
MA JUTUSTAN TEILE OMA LOO. Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri teisest lennust
MA JUTUSTAN TEILE OMA LOO. Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri teisest lennust
2 minutit
Avalik pöördumine Pärnu linna juhtide poole
Eesti filmirahvas jälgib rahutusega meedia vahendusel avalikkuseni jõudnud uudist Pärnu uue kunsti muuseumi hoone võimalikust müügist. Tahame omalt poolt avalikkusele teada anda filmitegijate murest.
Pärnu Chaplini kultuurikeskus pole mitte ainult kõigile kujutava kunsti nautijatele armas rahvusvaheliselt tuntud näitusepaik. Seda maja tuntakse sama hästi Pärnu rahvusvahelise ja visuaalse antropoloogia festivali keskusena. Väga…
Pärnu Chaplini kultuurikeskus pole mitte ainult kõigile kujutava kunsti nautijatele armas rahvusvaheliselt tuntud näitusepaik. Seda maja tuntakse sama hästi Pärnu rahvusvahelise ja visuaalse antropoloogia festivali keskusena. Väga…
2 minutit
Teet Koppel 28. VI 1912 – 20. I 2006
Montrealis lahkus meie hulgast 93aastaselt Eesti Teatriliidu auliige, omaaegse Tallinna Töölisteatri (1930 – 37) ja esindusteatri Estonia (1937 – 44) unustamatu näitlejaisiksus, säravalt kolme lavažanri vallanud Teet Koppel.
Võrsunud Saksa teatri lavatöölise ja pesupesijast ema lihtsast perest, oli loodus talle kinkinud peale atleedivälimuse intelligentsi ja harmoonilise, mitmeid kunste harrastava loomuse.
Võrsunud Saksa teatri lavatöölise ja pesupesijast ema lihtsast perest, oli loodus talle kinkinud peale atleedivälimuse intelligentsi ja harmoonilise, mitmeid kunste harrastava loomuse.
1 minut
Kalju Leht jälle targemaks
Tarkus koguneb teatavasti aastatega. Omaaegses mõistes filoloogiakandidaadil, praeguse nomenklatuuri järgi PhD-l Kalju Lehel sai 1. I neid aastaid 80. See on suur number, sajale märksa lähemal kui poolele sajandile.
Kalju Leht on küll vana koolimees, kuid minu jaoks mitte koolipapa. Ta on teinud seda, mille pealt on kasvanud mitu põlvkonda. Teinud…
Kalju Leht on küll vana koolimees, kuid minu jaoks mitte koolipapa. Ta on teinud seda, mille pealt on kasvanud mitu põlvkonda. Teinud…
2 minutit
Avalik kiri
Eesti Kirjanike Liidule, Tallinna linnavalitsusele ja Eesti kultuuriüldsusele
Mul on tänaseni silme ees mälupilt varasest lapsepõlvest, kus ma istun ühe noore mehe süles, kes loeb mulle ette oma lasteraamatut “Sinine liblikas”. See noormees oli minu ristiisa Karl Ristikivi, kes oli tulnud oma sugulastega hüvasti jätma enne maapakku minekut. Pärast seda ei…
Mul on tänaseni silme ees mälupilt varasest lapsepõlvest, kus ma istun ühe noore mehe süles, kes loeb mulle ette oma lasteraamatut “Sinine liblikas”. See noormees oli minu ristiisa Karl Ristikivi, kes oli tulnud oma sugulastega hüvasti jätma enne maapakku minekut. Pärast seda ei…
2 minutit
Vabaduse võlu ja vaev
Ükspäev meie vanas armsas pealinnas jalutades hakkasin mõtlema, mille poolest erineb totaalses ja vabas maailmas elavate inimeste nähtav käitumine kõige enam – peale selle, et vaba maailma inimesed ei ole nii sünged ja naeratavad rohkem. Jõudsin järeldusele, et selleks on jalakäijate liikumisviis avalikus ruumis.
Mäletate Nõukogude okupatsiooni aega: peaaegu alati…
Mäletate Nõukogude okupatsiooni aega: peaaegu alati…
1 minut
Johannes Jürisson 5. VI 1922 – 30. XII 2005
Lahkunud on paljude õpetaja, sõber, mõttekaaslane, eesti muusikakultuuri väsimatu uurija ja propageerija Johannes Jürisson.
Lapsepõlvekodu kasinate võimaluste tõttu algas Jürissoni töömeheelu varakult. “Karjapoiss, talusulane, pagariõpipoiss, äriteenija,” märgib ta oma ankeeti. 1941. aasta Nõukogude mobilisatsioon viis ta neljaks aastaks sõtta. 1945. aasta detsembris asus 23aastane sõjast tulnud mees õppima Tartu Muusikakooli, 1951.…
Lapsepõlvekodu kasinate võimaluste tõttu algas Jürissoni töömeheelu varakult. “Karjapoiss, talusulane, pagariõpipoiss, äriteenija,” märgib ta oma ankeeti. 1941. aasta Nõukogude mobilisatsioon viis ta neljaks aastaks sõtta. 1945. aasta detsembris asus 23aastane sõjast tulnud mees õppima Tartu Muusikakooli, 1951.…
1 minut
On sada aastat õh(t)us
Lavastus on iseseisvana isegi parem tervik kui kirjandusteose tõlgendusena.
“Sada aastat…”. Toomas Hussari näidend Gabriel García Márqueze romaani “Sada aastat üksildust” ainetel. Lavastaja Hendrik Toompere jr. Esietendus 28. I Vanemuise suures majas.
“Sada aastat…”. Toomas Hussari näidend Gabriel García Márqueze romaani “Sada aastat üksildust” ainetel. Lavastaja Hendrik Toompere jr. Esietendus 28. I Vanemuise suures majas.
3 minutit
See oli kolmapäeval
Teatriteaduse õppetooli tudengid jälgisid lavastuse “Sada aastat…” proove ja jagavad oma elamusi, muljeid.
JOSÉ: Aureliano! Aureliano! Mis päev täna on?
JOSÉ: Aureliano! Aureliano! Mis päev täna on?
3 minutit
Süüdimatute süüteod
Kas kavalerid on pidupohmelusest üldse ärganud ja adunud, et oma süüdimatu käitumisega on nad maailma hävitamas?
5 minutit
Kuidas pälvida tähendus
Pauli päevik
Asjadel ei ole tähendusi, asjadele antakse tähendused. See lihtne fakt puudutab ka teatrit. Teater peab alati põgenema tähenduste eest. Nime ja tähenduse annavad asjadele inimesed, kes selleks endale õiguse võtavad. Õigust saada on lihtne, sest võtmed on ammu laiali pillutud, ole ainult mees ja korja üles.
Asjadel ei ole tähendusi, asjadele antakse tähendused. See lihtne fakt puudutab ka teatrit. Teater peab alati põgenema tähenduste eest. Nime ja tähenduse annavad asjadele inimesed, kes selleks endale õiguse võtavad. Õigust saada on lihtne, sest võtmed on ammu laiali pillutud, ole ainult mees ja korja üles.
2 minutit
Tappa võib, pilgata mitte
Öelge veel, et kunst ei ole kõikvõimas! On küll, sest praegu riputatakse kunsti kaela kogu vastutus Kolmanda maailmasõja puhkemise eest. Kunst on suutnud seda, millega pole hakkama saanud XXI sajandi ainus impeerium (või superriik) USA ega ka globaalsed korporatsioonid, mille vägevust on kombeks hinnata riikide omast suuremakski.
Mis kunst? Karikatuur on…
Mis kunst? Karikatuur on…
2 minutit
Miks me kõik armastame Fukuyamat?
Fukuyama loobib täiesti süüdimatult mõtteid, mida meie reformipartei söandab vaid häbenedes ja jõulumoosi sees välja öelda.
Francis Fukuyama, RIIKLUSE EHITAMINE. Tõlkinud Kait Kabun. Tänapäev, 2006. 152 lk
Francis Fukuyama, RIIKLUSE EHITAMINE. Tõlkinud Kait Kabun. Tänapäev, 2006. 152 lk
5 minutit
Krokodillikostüümist, keisrikantaatidest ja üldrahvalikust tellimusest
Mõni aeg tagasi oli ajakirjanduses juttu sellest, et muusika-“klassikat” tuleks tutvustada rahvasõbralikumas vormis kui kombeks. Et rahvast saali saada, tuleks mängida kõige tuntumaid teoseid, neid, mille kohta kuulaja mälus on mingi selge märk või kujutlus. Ja et positiivne oleks muusikat ka kuidagi visualiseerida – näiteks krokodillikostüümiga. (T. Teder, “Et Beethoven…
2 minutit
“Põhjast tuli valgus”
Nietzscheaana ja regionaalajalooline mälu
Eesti kultuuriteadlase Gustav Ränga tees, et just meie “maa väiksus kitsalt kahe erineva maailma, ida ja lääne vahel” on meie kultuurimaastiku vormide ja tendentside ajaloolise mitmekesisuse “mõjukaks põhjuseks”, on rakendatav ka vaimuajaloole. Sellele rakendub palju enam kui tunnistatakse ta nendingus “Mana” 1982. aasta juubelinumbrist: “Korduvalt on ju…
Eesti kultuuriteadlase Gustav Ränga tees, et just meie “maa väiksus kitsalt kahe erineva maailma, ida ja lääne vahel” on meie kultuurimaastiku vormide ja tendentside ajaloolise mitmekesisuse “mõjukaks põhjuseks”, on rakendatav ka vaimuajaloole. Sellele rakendub palju enam kui tunnistatakse ta nendingus “Mana” 1982. aasta juubelinumbrist: “Korduvalt on ju…
12 minutit
Kirjanik kui kaubaartikkel
Kas elujõulisus on väärtus omaette või on tähtsam tagada võimalikult suur erisuguste annete esiletõus?
Mis on kirjandus? Kes on kirjanik? On ta karjerist või elukunstnik? Kas kirjandus on talle vahend, mis aitab temalgi elus kuhugi jõuda – kirjanike liitu, ajalehte, kaante vahele? Või on see midagi, mis on talle tee iseenese…
Mis on kirjandus? Kes on kirjanik? On ta karjerist või elukunstnik? Kas kirjandus on talle vahend, mis aitab temalgi elus kuhugi jõuda – kirjanike liitu, ajalehte, kaante vahele? Või on see midagi, mis on talle tee iseenese…
4 minutit
Kiirenduskultuur aatomiseene varjus
Douglas Coupland
Douglas Coupland, X-GENERATSIOON: lood kiirenduskultuurile. Hotger, 2005. 214 lk.
Douglas Coupland, X-GENERATSIOON: lood kiirenduskultuurile. Hotger, 2005. 214 lk.
3 minutit
Ruumi peaks jätkuma ka teistele põlvkondadele!
Kõigile tuttava “Karu aabitsa” autori Heljo Männi leiab pisikesest Nõmme majast, kus lumehanged on poolde põlve ja automüra peaaegu pole. Pool sajandit aktiivselt kirjutanud, on ta avaldanud umbes saja raamatu ringis ja kui aeg ning tervis lubaksid, tuleks neid pea sama palju veel.
7 minutit
Kes võitleb tuuleveskitega?
Kõige rohkem kannatab pildisõjas islamikogukonna rahumeelne ja ratsionaalne osa.
3 minutit
Kunsti niuksatused poliitilises müras
Grafiti on vanemaid poliitilise kunsti meediume. “Kapitalismi vastu, mis kohtleb kõiki inimesi nagu loomi”. Santiago de Chile, 2005. Siram
3 minutit
Ilusad ja koledad
Eesti teatri aasta 2006
Hollywoodi filmitööstuse kujundajad paigutavad üldjuhul afišile turundustöötajate ning produtsentide punnitatud märgistusega visuaalid, kujundusprogrammis töödeldud peategelaste näolapid ning kuhugi on mahutatud ka asjaosaliste varem võidetud auhinnad või lausekatke mõne kriitiku retsensioonist. Peibutajad (inglise keeles teaser) peaksid plakati vaatajas tekitama uudishimu ning ootusärevust, tihtipeale isegi hämmingut. Grotesksete klantspiltide mõju…
Hollywoodi filmitööstuse kujundajad paigutavad üldjuhul afišile turundustöötajate ning produtsentide punnitatud märgistusega visuaalid, kujundusprogrammis töödeldud peategelaste näolapid ning kuhugi on mahutatud ka asjaosaliste varem võidetud auhinnad või lausekatke mõne kriitiku retsensioonist. Peibutajad (inglise keeles teaser) peaksid plakati vaatajas tekitama uudishimu ning ootusärevust, tihtipeale isegi hämmingut. Grotesksete klantspiltide mõju…
1 minut
“Kapitalist” (sulgudes endasse)
Kuna näitusel ei esine eesti kunstnikke, siis on impordituse alandav tunne paratamatu.
4 minutit
Händeli ilu ja võlu
HÄNDELI ooper “ACIS JA GALATEA” Vanemuise teatri väikeses majas, esietendus 3. II.
4 minutit
Psühhiaater-lavastaja Berliini ooperis
ASTOR PIAZZOLLA tango-ooper “MARÍA DE BUENOS AIRES”: tekst Horacio Ferrer, muusikaline juht Per Arne Glorvingen, lavastaja Katja Czellnik, osades Julia Zenko, Daniel Bonilla-Torres, Matthias Klein; koor, instrumentaalansambel. Esietendus Komische Oper Berlinis 28. I
3 minutit
Juubilar Mozarti kingitus Eesti Kontserdile
ti “MESSIAS”: ERSO, segakoor LATVIJA ja solistid ANDRES MUSTONENI dirigeerimisel Estonia kontserdisaalis 4. II
Eelmise laupäeva Händeli oratooriumi “Messias” ettekannet võib pidada Eesti Kontserdi selle hooaja üheks eredamaks muusikasündmuseks. Nimelt tähistas Eesti Kontsert 4. II Händeli suurteose ettekandega ühtlasi oma 65. tegevusaastat. Vaatamata sellele, et kontserdiorganisatsiooni (tollase nimetusega Eesti Riiklik Filharmoonia) asutamine jääb…
Eelmise laupäeva Händeli oratooriumi “Messias” ettekannet võib pidada Eesti Kontserdi selle hooaja üheks eredamaks muusikasündmuseks. Nimelt tähistas Eesti Kontsert 4. II Händeli suurteose ettekandega ühtlasi oma 65. tegevusaastat. Vaatamata sellele, et kontserdiorganisatsiooni (tollase nimetusega Eesti Riiklik Filharmoonia) asutamine jääb…
2 minutit
Prantsuse õukond Kadriorus
Kontserdisarjas “Akadeemiline kammermuusika”: IMBI TARUM, KÄDY PLAAS, REET SUKK ja TÕNU JÕESAAR Kadrioru lossis 5. II.
Veebruarikuu esimesel “Akadeemilise kammermuusika” sarja kontserdil kõlas prantsuse õukonnamuusika ning seda esitasid Imbi Tarum (klavessiin), Kädy Plaas (sopran), Reet Sukk (traversflööt) ja Tõnu Jõesaar (viola da gamba). Mahukas kava (poolteist tundi) prantsuse XVII – XVIII sajandi…
Veebruarikuu esimesel “Akadeemilise kammermuusika” sarja kontserdil kõlas prantsuse õukonnamuusika ning seda esitasid Imbi Tarum (klavessiin), Kädy Plaas (sopran), Reet Sukk (traversflööt) ja Tõnu Jõesaar (viola da gamba). Mahukas kava (poolteist tundi) prantsuse XVII – XVIII sajandi…
2 minutit
“DocPoint’i” päris inimeste päris elu
Helsingis peeti 25. – 29. I dokumentaalfilmide festivali “DocPoint”.
3 minutit
Sõltuvus “mittetraditsioonilistest” mõnuallikatest
Katsed probleemi pisendada on tingitud ühiskonnas juhtpositsioonil kübersõltlaste suutmatusest teadvustada omaenda narkomaaniat.
Boliivia uus president Evo Morales on järjekordne pind Ühendriikide valitsuse silmas, mille on Ladina-Ameerika poole vaatamine niigi hellaks teinud. Sotsialistist cocalero liikumise juht leiab, et kokapõõsa kasvatamine on Boliivia indiaanlaste kultuuri lahutamatu osa ning selle tegevuse väljajuurimine ei tule…
Boliivia uus president Evo Morales on järjekordne pind Ühendriikide valitsuse silmas, mille on Ladina-Ameerika poole vaatamine niigi hellaks teinud. Sotsialistist cocalero liikumise juht leiab, et kokapõõsa kasvatamine on Boliivia indiaanlaste kultuuri lahutamatu osa ning selle tegevuse väljajuurimine ei tule…
3 minutit
Eile algas 56. Berliini filmifestival
56. “Berlinale” avas režissöör Marc Evansi kokaiinidraama “Snow Cake” (“Lumekeeks”). KAADER FILMIST
4 minutit
Hruštšov ja lõrisevad tiigrid
Peaaegu igasse vene filmikunsti näitlejapõlvkonda on trehvanud mõni kummaline kiilaspäine mehejupp, nägu ümmargune kui kolobok, välimus totter ja mõttetu. Sõnaga, tüüp, kelle veidigi pikema linalviibimisega peaks film muutuma talumatuks ja kes peaks kinoteose päästmatult põhja laskma. Ent alati läheb vastupidi: säherdusest juusteta junnist saab publiku ergastav lemmik, kelle filmide peale…
2 minutit
