2006-43 (3137)
Pauli päevik: Hakkab jälle peale!
Löön hommikul silmad lahti ehk avan Interneti ja mida ma näen: “NO99 sipleb võlgades!” Nojah, SLÕhtuleht küll, mida sageli ei tasu usaldada, aga artikli autor on usaldusväärne nimi ikka, ka teatrikriitikuna tegev Jaanus Kulli, kes vaevalt tühjast meediamulli puhuma hakkaks. Mis sest, et leivaraha maksab talle meie kollase ajakirjanduse lipulaev.
2 minutit
Targutava Pirandello privaatsed pausid
Pagemine padupsühhologismist pakkus värskendust, kuid võttis võimaluse näha lavastust ühiskonnakriitilise hoiatusena.
4 minutit
Armuavaldus Underile
Igaühel, kes imetleb Underi sõna ja armastab tema luulet, on oma ettekujutus poetessist.
4 minutit
Teod: ANNELI SARO, konverentsi korraldaja
Järgmisel nädalalõpul, 8. ja 9. detsembril, on Tallinnas rahvusvaheline teatrikonverents “Teater: stabiilsus ja dünaamika”. Kuis niisugune konverents Eestisse jõudis ja miks just niisugune teema?
3 minutit
Maailma valvatuim vang
Avalikus sõnas, nii meedias kui turuplatsidel, enne USA presidendi George W. Bushi visiiti toimunud mõttevahetus tuletas meelde, et midagi üsna sarnast koges Eesti enne Euroopa Liiduga liitumist. Eks teismelise käitumine ongi hüplik: kord valab ta oma viha ema, kord isa peale välja. Süüdi on see, kes parasjagu sunnib teismelist täiskasvanu…
3 minutit
Kuidas saadakse sõjakurjategijaks?
Drakulić näitab, et moraalne julgus on pigem erand kui reegel.
4 minutit
Pealelend: ANDY FEIST
Suurbritannia siseministeeriumi kultuuripoliitika-analüütik, Tartus peetud
kultuurikonverentsi “Kultuurijuhtimine muutuvas keskkonnas” üks peaesinejaid
kultuurikonverentsi “Kultuurijuhtimine muutuvas keskkonnas” üks peaesinejaid
2 minutit
Kaksikkirves: Igaüks on pealik
Kanada antropoloog Richard Borshay Lee kirjeldab oma tuntuimas raamatus “The Dobe Ju/’hoansi”, kuidas ta Loode-Botswanas bušmanite juures elades püüdis kord kindlaks teha, kes on õieti hõimu pealik. Kuna bušmanite ühiskondlik korraldus on üsna keerukas, tuli tal läbi käia hulk väikesi kimpkondi (nn bands), enne kui talle näidati meest, kes paljude…
2 minutit
Tõotatud maa – kellele?
Intervjuu kunstniku Tal Adleriga, kelle näitust “Tunnustamata”/“Unrecognized” saab Tallinna Linnagaleriis vaadata kuni 3. XII.
6 minutit
Teooria vastu
Ilma teooriata töö on igal juhul sada korda parem kui teooriast laenatud sõnade pealekleepimine oma tekstile.
6 minutit
Novalis ja romantiline sümfilosoofia
Tõeline kirjanik on aga alati jäänud preestriks, nii nagu tõeline preester on alati jäänud kirjanikuks.
5 minutit
Fragmentaarium murrangulistest aastatest
Tiit Made, Ükskord niikuinii. 1986 – 1991. Argo, 2006. 410 lk.
3 minutit
Eesti ja Läti sõprus üle aja
Mats Traat ja Knuts Skujenieks: “Me kohtusime juba aastal 1959!”
5 minutit
Õnnestunud film toob häbi majja
PÖFFi kibedamal ajal saabub meie filmikultuuri häbi hetk: festivali võistluskavva valitud film “Meeletu” lastakse kinolinale videoprojektorist. Sest filmikoopiat pole lihtsalt olemas. Ka kinosaalis näidati publikule meie tänavust kõige menukamat suurtele inimestele mõeldud mängufilmi videoprojektoriga. Film valmis niinimetatud väikese eelarvega teoste kavas ja filmikoopia pole seal ette nähtud.
2 minutit
PÖFFi eelsoojendus on tehtud
Kust jookseb piir lastele ja täiskasvanutele tehtud filmi vahel? Kui tegu on lastefilmiga, kas see peaks olema tehtud hinnaalandusega ja sellele esitatud nõudmised peaksid olema kuidagi madalamad, teemad lihtsustatumad? Kas lastefilm ei olegi nagu päris film, tõsiseltvõetav film, millele täiskasvanuil pole mõtet suuremat tähelepanu pöörata?
4 minutit
Ene Hölderlin KATKE KOMMUNISTLIKUST KIHUTUSPOEEMIST PLANKVÄRSSIDES
Palun kirjutage kõik alla,
kel süda sees
kel süda sees
5 minutit
Linn biennaali keskpunktis
Liverpooli kunstnike suurem kaasamine oleks tekitanud kohalike ja biennaalikunstnike sügavama dialoogi.
5 minutit
Kes kõigepealt käpa maha saab?
Liverpooli lihtne söelaadija peab end siinmail maailmatuma suureks härraks.
4 minutit
Teekond on niisama oluline kui tulemus
Mare Saare ja Tiina Sarapu ühisnäitus “Vaikivad hääled” Tallinna Kunstihoone galeriis kuni 3. XII.
4 minutit
Kalle Randalu (50) + 200 = W. A. Mozart
“Mozart & Randalu III”: KALLE RANDALU (klaver), KRISTJAN RANDALU (klaver) ja ERSO JOHANNES GORITZKI (Saksamaa) dirigeerimisel Estonia kontserdisaalis 24. XI.
3 minutit
Kõlakoda – ka füüsika mängib vahel keeltel
Umbes 2500 aasta eest uurisid Kreekas pütagoorlased lüürakeele võnkumisi ja avastasid muusika ning harmoonia taga rea matemaatilisi tõsiasju. See avaldas neile nõnda suurt muljet, et nad hakkasid eeldama, et kõiksust, kogu universumit ennast saab seletada muusikalise harmoonia matemaatika abil.
4 minutit
Muusikaelamusi on igasuguseid
VESTARD ŠIMKUS (klaver, Läti) Estonia kontserdisaalis 21. XI.
2 minutit
