2006-39 (3133)

Üleskutse : Elamise kunst

 
Eesti Kunstnike Liidu aastanäitus Tallinna Kunstihoones ja G-galeriis 16. III  – 22. IV 2007.  Kuraator Katrin Pere:

Pärt Lias 28. X 1940 – 20. X 2006

Pärt Lias sündis 1940. aasta 28. oktoobril Tartumaal, õppis 1947 – 1949 Pa­taste algkoolis ja 1950 – 1959 Pet­seri 2. keskkoolis. Ilmselt sellest Pet­seri perioodist pärinebki tema aru­saamine vene kirjandusest, pa­rem kui paljudel kolleegidel. Aas­tail 1959 – 1964 õppis Pärt Lias Tar­tu ülikooli ajaloo-keeleteadus­kon­nas eesti filoloogiat. Ta erilise huvi objektiks…

Raamatututvustus

 
Eduard Soorsk

Pauli päevik: Paul ning voni ja vati raha

 
Raha pole, ja paneme uksed kinni!

Mängud laastukastis

Miks ja kellele “Hirveküti” lugu jutustatakse?
 

Väike Illimar rühib vastuvoolu

 
Tuglase teose tõlgendus pole lastelavastus, millega kompenseerida koolijütside lugematust.

Üks roll: Pille Lukini Sarah – väike nähvits täiskuuleedi

 
Pille Lukin Sarah’ rollis lavastuses “Täiskuu”. Autor Alan Ayckbourn, lavastaja Roman Baskin. MTÜ Kell Kümme suvelavastus Palmse mõisas, juuli – august 2006.  Järgmine etendus 12.XI Rakvere teatris.

Kultuurimajade aeg

 

Europotsentrism vene silma läbi

 
Minu ülikooliaastate vastumõtlemine kandis suurel määral vene elementi: samizdat, vene autorid ja intellektuaalne opositsioon. Säravaimad õpetlased nagu Linnart Mäll, Peeter Tulviste ja Juri Lotman suhtlesid vene intelligentsiga ja vahendasid parimat, mida sealt võtta oli. Hiljaaegu küsis üks sõber, kas minu praegustes Venemaa käsitlustes ei peitu varjatud sisevaidlus toonaste lootuste ja…

Õpetada, see tähendab juhtida

Intervjuu sotsiaalse ettevõtja Brett Wigdortziga.
 

Kaksikkirves: Usuõpetus ja pärimusõpetus

 
Kohustusliku usuõpetuse küsimus on Eestis ikka kuum ja kirglik teema. Kuna meil on demokraatlik põhiseadus, mis tagab usuvabaduse ja südametunnistuse vabaduse, on seda ainet mitut moodi ümber nimetatud. Kõige levinum varjunimi on nüüdseks “religiooniõpetus”, mis jätab lahtiseks selle, kui paljusid usundeid õieti on mõeldud ja kas mõni neist peaks olema…

Vormilt komsomolsklik, sisult turu-usklik

 
Keskerakondlik kultuuriministeerium populariseerib uut võlusõna “loomemajandus”. Kultuuriruumi püütakse reorganiseerida turunduslikust vaatevinklist tööstusharude kaupa. Tekivad naljakate nimetustega uued ametipostid ja imelikud seisukohad. Kui lugeda ministeeriumi kodulehelt loomemajandusse puutuvaid materjale, saab nii naerda kui nutta. Vormilt komsomolsklik, sisult turu-usklik.

Uus sõna algatab uusi kultuuripoliitilisi arutelusid

 
Loomemajanduse termini hiljutine kasutuselevõtt kultuuriministeeriumi poolt on mõttevahetusse Eesti kultuurielu üle toonud uusi, seni käimata radu. Tundub, et majanduse ja kultuuri suhe sisaldab teemasid, millest seni pole räägitud ja mis võivad osutuda ka valuliseks. Arutelu nende üle on siiski vajalik.

Ei mingeid valendikke!

Paul Veyne’iga Platoni koopas
 

Roiu Minn pole elanud asjata

Herta Laipaik, Kurjasadu. Varrak, 2006. 272 lk.
 

Seltskond katusel

 
Kas Hornby on valinud enesetaputeema selleks, et epateerida ja lugejaid võita, või käsitleb üldinimlikku ja valusat teemat, et me oma egoismis sellele tähelepanu pööraksime?

Maailm näkku

Suurlinnalood Veneetsia X arhitektuuribiennaalilt
 

Jalutuskäik galeriides: Härra Kongo plahvatuslikud vaikelud

Alfred Kongo 100. sünniaastapäevale pühendatud näitus Tartu Kunstimuuseumis 29. IX – 19. XI.
 

Jalutuskäik galeriides: Kassi ja rebase arutelu …

Kassi ja rebase arutelu terroriohust ilusas maailmas, midalõhestavad religioossed erisused ja kuhu siis ära uputatakse.
 

Vale pikk, elu lühike

 

VVV: Kindralimundris akušöör

 
On filminägusid, mis sööbivad vaataja emotsionaalsesse mällu kui viirastused. Igaveseks. Kes on näinud Alovi-Naumovi kuulsat, Bulgakovi järgi vändatud “Põgenemist”, selle ajust ei haju Vladislav Dvoržetski kujutatud valgekaartliku kindrali Hludovi paranoilised silmad. Bulgakov ise iseloomustas Hludovit: “Ta on näost valge kui luu… Tal on seljas soldatisinel, see on rihmaga naisterahva kombel…

Muusikaline segadus Maria teatris

 
PETERBURI MARIA TEATER koostöös Pariisi Théâtre du Châtelet’ga: GIOACCHINO ROSSINI ooper ühes vaatuses “Reis Reimsi ehk Kuldse Liilia võõrastemaja”. Dirigent TUGAN SOHIJEV, lavastaja ALAIN MARATRAT, osades Anastassia Kalagina, Daniil Štoda, Irma Gigolašvili, Larissa Judina, Dmitri Voropajev, Jelena Tsvetkova, Vadim Kravets, Vladislav Uspenski jt Peterburis 1. X.

Kõlakoda – MÜRA ON MUUSIKA EMA

Maailma astronoomid on mures: üha vähem leidub paiku, kuhu saab ehitada teleskoope, sest üha suurem osa Maa pinnast on valgusest saastatud. Näiteks Lõuna-Soomes pole enam paikagi, kus näeks Linnuteed. Valguse müra on vallutamas Maad – nõnda ütleksid füüsikud oma keeles.
Kummalisel kombel nurisevad helimürade üle vaid tavakodanikud, kui nende kodu lähedale…

Tulipunktis pianistid (II)

 
V rahvusvaheline pianistide festival “KLAVER 2006”.

Omandiiha kui uus religioon

 
Juba ammu kuulutatakse, et kui jumal kedagi armastab, siis teeb ta selle inimese rikkaks, jagab autosid, maju, raha ja muud kaupa.

Kuidas vaigistada tühjust?

 

Torontos peeti eesti dokfilmifestivali “Estdoc’s”

Auditooriumi eripära tõttu domineerisid sõja-, ajaloo- ja paraadfilmid.
 

Filmimaailm

 
Almodóvari esimesed katsetused

Kaastunnet (mitte)äratav sarimõrvar

Béla Bartóki ooper “HERTSOG SINIHABEME LOSS”: lavastaja ja dirigent GYÖRGY SELMECZI, Ungari Rahvusooperi solistid Andrea Meláth (sopran), István Kovács (bass), PÄRNU LINNAORKESTER Estonias 23. X.
 

Kagel-mogel

 
Sirp