Õppekavad ja… huvid
Tänavuse 1. septembri Sirbis tervitas uut kooliaastat artikliga Tartu ülikooli meediaõppejõud Hallike Harro-Loit. Suhteliselt lühike lugu on oma ülesehituselt üllatavalt komplitseeritud ja kohati eksitav. Ühte patta on pandud põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava korrastamise lähteülesanne ja selle protsessiga seonduv, kodanikuhariduse ja ühiskonnaõpetuse ainedidaktiline problemaatika, Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse (REKK) koordineeriv roll, 4. klassi katseõpiku käsikirja kvaliteet…
3 minutit
Kirill Raudsepp 5. IV 1915 – 5. IX 2006
5. septembril, Estonia 100 aasta juubeli künnisel lahkus kõrges eas üks kauaaegsemaid estoonlasi maestro Kirill Raudsepp.
2 minutit
Johannes Rebane 17. VI 1923 – 5. IX 2006
Teisipäeval, 5. septembril lahkus Johannes Rebane, kauaaegne Eesti Draamateatri näitleja. Johannes Rebane sündis 17. juunil 1923 Mäeselja külas Kavilda vallas väiketalupidaja peres. Pärast gümnaasiumihariduse omandamist õppis Rebane Eesti Riiklikus Teatriinstituudis, mille lõpetamise järel 1941. aastal siirdus tööle Draamateatri nukuteatrisse (1942 – 1944), aastatel 1944 – 1946 töötas toonases Noorsooteatris, hiljem Lõuna-Eesti Teatris…
1 minut
Endel Ratas 8. XII 1938 – 2. IX 2006
2006. aasta 2. septembril viis halastamatu surmatõbi meie hulgast Eesti vabadusvõitleja Endel Ratase.
Endel Ratas sündis 8. detsembril 1938. aastal Halinga vallas Tarva külas Pärnumaal. Õppis Lihula Keskkoolis, lõpetas 1959. aastal Tallinna Tehnilise Merekooli, töötas Eesti Riiklikus Merelaevanduses laevamehaanikuna. 1957. aastast kuulus ta Lihula Keskkooli põrandaalusesse Eesti Rahvavabastusorganisatsiooni, mis 1958. aastal nimetati ümber…
Endel Ratas sündis 8. detsembril 1938. aastal Halinga vallas Tarva külas Pärnumaal. Õppis Lihula Keskkoolis, lõpetas 1959. aastal Tallinna Tehnilise Merekooli, töötas Eesti Riiklikus Merelaevanduses laevamehaanikuna. 1957. aastast kuulus ta Lihula Keskkooli põrandaalusesse Eesti Rahvavabastusorganisatsiooni, mis 1958. aastal nimetati ümber…
1 minut
Pauli päevik: Ikka on liiga hilja!
Vaatasin esmaspäeval Eesti Televisioonist Mikk Mikiverile pühendatud filmi “Mikk”. Südamlik portree, võib-olla oli veidi pühakuoreooliga liialdatud, aga tegelikult hea film. Mõtlemapanev Miku seisukohast: alati nii kaunilt kõnelnud, huvitavalt mõelnud Mikiver jagas elu lõpul kaamerale saatuse uperpalli tõttu väga lihtsalt, oma selguses kuidagi lõplikuna mõjunud mõtteid-seisukohti: “Ema on ema!” või “Elasin mööda, tühjalt natuke…
2 minutit
Oma riik ja oma usk
Milline on oma riik? Kas see, mis on iseseisev poliitiline üksus, meile seega Eesti Vabariik? Või on “oma” riik selline, mida pead omaks – kus saad ise riigipea valida ja kus parlamendisaadikud ei järgi kuulekalt oma partei suuniseid, vaid vastutavad ka oma valijate ees? Seda küsimust võib võtta juriidilisel või emotsionaalsel pinnal. Mulle näib, et nii poliitikud…
4 minutit
Tittytainment’i mentaliteet
Kesk- ja reformierakondliku kultuuripoliitika eesmärgiks on kihistunud
4 minutit
Igale maitsele ja maitsetusele
Tänapäeva kirjastuse juht Tiina Tammer, millist abi on kirjastajal ja hea eestikeelse raamatu huvilisel laiemalt Saar-Polli kultuuritarbimise uuringust?
2 minutit
Kergitab kulmu: Punaminevik ja Stockholmi sündroom
“Rüütli kandideerimine osatab valusasti neid, kellele said nõukogude süsteemi ajal osaks repressioonid ja kannatused. Samuti tekitab see rahutust ja süümepiinu paljudes, kes peavad end mingil põhjusel kaasosalisteks tegudes, mille eest vastutab üksnes Eesti NSV omaaegne tippjuhtkond,” ütleb presidendikandidaat Toomas Hendrik Ilves (PM 5. IX).
2 minutit
Mõjukaim kultuuriajakiri
Paari tuhande tähemärgiseid mõttetuid soperdisi võivad need kultuuriajakirjanikud mujal ka avaldada.
6 minutit
Ületõlgitud “Carmina Burana”
Vägisi leitud riimid ja traditsiooni eiramine ei päästa luuleteksti.
5 minutit
President, kirik ja rituaal
Kuigi põhiseaduse 40. § määrab ühemõtteliselt: “Riigikirikut ei ole”, ei ole see kuidagiviisi takistanud usuliste kombetalituste lülitamist riiklikesse tseremooniatesse. Loomulikult peab igale kirikule jääma vabadus tähistada iseseisvuspäeva või võidupüha tänujumalateenistusega. Näiteks peakaplani peaaegu kohustuslik osa kaitseväe kui mittekirikliku organisatsiooni paraadidel on aga õigustatud kriitikat esile kutsunud igal aastal. Riigitegelaste, sealhulgas nii formaalselt (ristimata jne) kui…
3 minutit
Puberteetiku paradigma
Jan Kausi “Tema” saadab Fowlesi “Maagi” juurde, “Maag” juhatab tupikusse.
5 minutit
Kirjaniku töö tuleb kalliks kuulutada
Väga hea, et Sirp on tõstatanud kirjanike töötasu teema. Kivisildnik on ses küsimuses avalikult (Arkaadia 1. IV 2006, Sirp 1. IX 2006, Postimees 1. IX 2006) ja mitte nii avalikult (nt Tartu NAK-i listis) juba palju kirjutanud ja ma jagan tema põhimõtteid. Tõepoolest, kui kopiraiter pistab tunniga (tihti ainult ninanokkimise eest) tasku terve…
3 minutit
Materjali vastupanu ja võlu
Klaasikunstnike aastanäitusel jalutasid näituse kuraator-kujundaja Virve Kiil ja Reet Varblane.
8 minutit
Performance’is peab kõigel olema tähendus
“Port Performance’i” workshop Gdanskis 7. – 12. VIII
3 minutit
Surnud püksid
Brechti-Weilli “KOLMEKROSSIOOPER” Admiralspalastis Berliinis (pühendatud Bertolt Brechti 50. surma-aastapäevale) 22. VIII etendus.
3 minutit
Pulbitsev “Magma” Berwaldhalleni koopas
ERSO ja EVELYN GLENNIE (löökpillid)
Läänemere festivalil Berwaldhallenis (Rootsi) PAAVO JÄRVI dirigeerimisel 25. VIII.
Läänemere festivalil Berwaldhallenis (Rootsi) PAAVO JÄRVI dirigeerimisel 25. VIII.
3 minutit
Jukebox – viiekümnendad – Gene Vincent
Ennast mässuliste ekraanikangelaste Marlon Brando ja James Deani eeskujul üleni musta nahkürpi riietanud kõhn ja veidi konarliku näoga Gene Vincent suutis vaid ühe singliga “Be-Bop-A-Lula”, mis tegelikult summeeris kogu varajase rockabilly olemuse, pääseda Billboardi tabeli esimeste hulka. Muusikalukku kinnistus ta kui üks kõigi aegade parim rockabilly ja rock’n’roll’i artist aga just tänu…
4 minutit
Küsimus mnemoturniirile
Sarjas “Akadeemiline kammermuusika”: OKSANA SINKOVA (flööt) ja LEA LEITEN (klaver) Kadrioru lossis 3. IX.
3 minutit
Oh sina vaene vene soldat
Dokumentaalfilm “Vene sõdur” (“Soldat”, 2001), režissöör Paul Jenkins, produtsent Daniel Wolf. 1. IX kell 19.30 Kanal 2.
3 minutit
VVV: Juut on ka inime (V)
Brežnevistlik kipsajastu lõpetas kui noaga lõigatult juudifilmi õitsengu. Üheks põhjuseks muidugi sündmused Lähis-Idas, Iisraeli kuuepäevasõda. Nõukariik hakkas ühemõtteliselt toetama araablasi, värske hooga hakatus propagandistlik raju sionismi vastu. Toodeti hulk võitlevaid dokfilme, mis temaatikalt jagunesid kahte lehte. Ühed võltsisid sündmusi Iisraelis ja selle ümber (filmikesed pealkirjaga “Sionism ajaloo kohtu ees”, “Kohtualune – sionism”, “Süüria pinnal”, “Süüria.…
2 minutit
MEEDIA: Kuhu jääb minu meedia?
Varsti kümmekond aastat tagasi pöördus minu poole ühe välisriigi suursaadik palvega, et hakkaksin mediaatoriks. Sõites mööda Narva maanteed kesklinna poolt Piritale ei kõnelnud me temaga Maneeži ja Pronksi tänava vahel kummagi emakeeles. Siiski ei pidanud saadik seda sõna ka tõlkima. Muidugi ei mõelnud ta füsioloogiale ega pidanud mediaatori all silmas “muhvi” (eriti selles sõna…
2 minutit
