2006-30 (3124)
Kas filoloog peaks raamatuid lugema?
Alates tänasest pole Tallinna ülikoolis ametis enam ühtki kirjandusprofessorit
4 minutit
Pauli päevik: Teater kooli! Ja kohe!
Suve hakul avaldas nukuteatri päälik Andres Dvinjaninov siinsamas lehes väärt mõtte. Ta ütles, et “kui on olemas kohustuslik kirjandus, siis miks mitte teha ka kohustuslike lavastuste nimekiri, mis muuseas ei peaks katma mitte koolile vajalikku kirjandusnimistut, vaid pidama silmas ka teisi parameetreid – teema olulisus, lavastuse kunstiline tase jne. Ilma…
3 minutit
Kes veel Godot’d ootab?
Ehitame valmis ilusad teatrimajad ja siis põgeneme neist, et teha teatrit võpsikus, õues, merel…
6 minutit
Üks veel müüdita riigivanem
Läinud pühapäeval jõudis August Rei põrm lõpuks kodumulda. Et Eesti infoväli on kuhjaga täis lahingustseene sõjast tulevase presidendi ametikoha pärast, jätkus kauaaegse presidendi ülesannete täitja isikule ja ümbermatmisele õige nappi tähelepanu, mis sest, et tseremoonial osalesid ka praegu ametis president, riigikogu esimees ja peaminister.
3 minutit
Uus rahvakomme: monument vallutajale
Narvas kavatsetakse üles seada Peeter I monument. Narva valijate lemmik Mihhail Stalnuhhin on öelnud, et kuju tuleb unikaalne – mõtlev tsaar. Millele Peeter võiks mõelda? Plaani autorite meelest ehk sellele, kuidas vallutada (volikogu enamuse arvates siis vabastada) Narva linna ja kogu Eesti ala. Pärast ebaõnnestunud katset ja suurt lüüasaamist Rootsi…
4 minutit
“Kultuuritarbija” pilk kõverpeeglisse
Kultuuriministeeriumi tellitud arvamusuuring on vigane nii eesmärgilt, vormilt, sisult kui ka rahastamisallika osas.
5 minutit
Kaksikkirves: Primitiivne kommunism
Michel Houellebecq on oma “Elementaarosakestes” muu hulgas arutlenud rasestumisvastaste vahendite legaliseerimise üle, mida Prantsusmaal tehti aastal 1967 ja mis olevat vallandanud seksuaalse vabanemise. “Kibe on aga märkida, et kuigi seda seksuaalset vabanemist on mõnikord kujutatud kogukondliku unelmana, oli see tegelikult järjekordne aste individualismi ajaloolisel tõusuteel… Õigupoolest olid perekond ja abielupaar…
2 minutit
Ajalooõpetuse uued väljavaated
Ajalooõpetus ei tohiks olla entsüklopeedilise teabe vahendamine ja mälumängurite koolitamine, vaid huviäratamine valdkonna vastu ja kriitiliste mõtteharjumuste kasvatamine.
3 minutit
Mis tagaks õppekava koostamise sõltumatuse kirjastamishuvidest?
Mida neljanda või viienda klassi õpilane selle definitsioonide ja juriidilise tekstiga peale hakkab?
4 minutit
Kirjandusõpe on muutumas
Last lugema õpetada ei ole keeruline. Natuke mängu, mõned rannaliivale või pargiteele oksaga kriipseldatud tähed, emme, issi ja lapse enda nimi täheklotsidest kokku panna, koos uurida, mis tänavasildi peale on kirjutatud, et me kogemata ära ei eksiks – ja varsti see korda lähebki. Hoopis raskem ja ühtlasi palju pikem protsess…
5 minutit
Mis oleks õiglane?
On ammu teada, et õpikutes kasutatavate tekstide eest kirjanikele sageli korralikult ja korrektselt ei maksta. Mõnega, kel endal tülinorija kuulsus, käitutakse viisakamalt ja ausamalt, kui teisega, kes pehmekesem ja teada-tuntud heasüdamlik inimene. Võib-olla kirjastajad üritavad elukaugeid kirjanikke lihtsalt moodsa röövkapitalismiga harjutada? Ega nad ise vastu ei hakka, kui asjad on…
2 minutit
Kaks nädalat vaikimist on sõnatu nõusolek
Kirjanik Kivisildnik on tegelikult hea inimene: kurja sileda koore all tuksub hea karune süda ja elukogemused on talle õpetanud, et – nagu nõukogude ajal, nii ka praegu – leidub asutusi ja isikuid, kes võtavad sind arvesse ainult siis, kui tõstad rünnates vihaselt häält, käitudes aga viisakalt, siis astutakse sinust lihtsalt…
3 minutit
Kas töö käibki kirjaniku arvelt?
Kirjastajate-toimetajate ja autorite omavahelises suhtluses näen mitmeid probleeme. Puudub respekt autorite suhtes, nende seljas ratsutatakse nahaalselt, kui on mis tahes kitši- või jõulukogumik vaja üllitada. Arvatakse, et kõik autorid on endastmõistetavalt valmis kirjastajate kasumihuve teenima või mingites pisut imalates, intellektuaalselt küsitavates projektides osalema. Kuid eesti kirjandus ei ole üks ühine…
2 minutit
Pealelend: Piret Viires, Eesti Kirjanike Liidu juhatuse liige
Eesti Kirjanike Liidul kui kirjanike ametühingul on kindlasti hinna-kiri, mille alusel liikmete teoseid trükistes kasutada, tohib mõtlen siin just õpikuid, aga ka teisi samalaadseid väljaandeid. Mida too hinnakiri ette näeb ja kuivõrd kohustuslikuks saab selle kirjastajale teha?
2 minutit
Pealelend: Kadri Haljamaa
Koolibri kirjastuse juhtivtoimetaja, kas Koolibril on välja kujunenud kindlad tariifid ja kui on, siis millised need on? Kuidas makstakse eesti autoreile, kelle luuletusi/jutte kasutatakse õpikutes?
Kuidas suhtuda Eesti Kirjanike Liidu kunagi välja pakutud tariifidesse, kas kirjastus on nendega kursis ja päri?
Kuidas suhtuda Eesti Kirjanike Liidu kunagi välja pakutud tariifidesse, kas kirjastus on nendega kursis ja päri?
2 minutit
Uusi aspekte Eduard Wiiralti loomingu mõistmisel
Eduard Wiiralti näitus “Armastus Strasbourg’is” Adamson-Ericu muuseumi kuni 3. IX.
3 minutit
“PostsovkhoZ 6. Inimloomaaed”
MoKSi rahvusvaheline kunstisümpoosion 28. VII – 13. VIII Moostes.
3 minutit
Joonistus läheb moodi! II
Joonistamisest ja joonistusest räägivad kunstiakadeemia joonistuse õppetooli juhatajad Tiit Pääsuke (2000 – 2006) ja Anu Juurak (alates 2006. aasta sügissemestrist).
7 minutit
Jalutuskäik galeriides:Vaatenurk
Katrin Koskaru näitus “Anna Politkovskaja” Hausis 25. VI – 1. IX.
3 minutit
Segaste aegade küsimus
Pettumine ja kriis näivad kuuluvat praeguse kunstitegemise ABC juurde.
4 minutit
Sümbioos: inimene + masin
ROBERT FRIPP (kitarr, elektroonika): kontsert “SOUNDSCAPES” Tallinna Pühavaimu kirikus 22. VIII.
4 minutit
Kõlakoda – inimene õpib kuulama kosmilist kõlakoda
Kui suure kõlakoja inimene ka ei ehitaks, loodust ta üle ei mängi. Ei mängi isegi Maal, kus suurimad kõlakojad on looduslikud kanjonid või siis hiiglaslikud koopad. Ehk kas või seesama meie armas mets üle viljavälja.
Kuid suurim võimalikest on universumi enda kõlakoda. Ja see universumi kõlakojaks nimetamine ei ole sugugi niisama…
Kuid suurim võimalikest on universumi enda kõlakoda. Ja see universumi kõlakojaks nimetamine ei ole sugugi niisama…
4 minutit
Missa Haapsalu toomkirikus
EESTI FILHARMOONIA KAMMERKOORI hooaja avakontsert Haapsalu toomkirikus PAUL HILLIERI dirigeerimisel 23. VIII.
2 minutit
VVV: Juut on ka inime (IV)
Hruštšovi sula oli poliitilise osavusega sigitatud illusioon. Kultuuris avardati küll temaatilist ja esteetilist raamistikku, ometi polnud see ehtne vabadus, vaid ikkagi ainult priiuse surrogaat. Ka juudi temaatikas lasi võim esiotsa ohje lõdvamaks, ent põhilised kaanonid jäid paika.
2 minutit
