BIRGITTA FESTIVAL Pirita kloostris 11. – 20. VIII.
Alates tänasest pole Tallinna ülikoolis ametis enam ühtki kirjandusprofessorit
Suve hakul avaldas nukuteatri päälik Andres Dvinjaninov siinsamas lehes väärt mõtte. Ta ütles, et “kui on olemas kohustuslik kirjandus, siis miks mitte teha ka kohustuslike lavastuste nimekiri, mis muuseas ei peaks katma mitte koolile vajalikku kirjandusnimistut, vaid pidama silmas ka teisi parameetreid – teema olulisus, lavastuse kunstiline tase jne. Ilma…
Ehitame valmis ilusad teatrimajad ja siis põgeneme neist, et teha teatrit võpsikus, õues, merel…
Millest sõltub teatrikeele mõistetavus?
Läinud pühapäeval jõudis August Rei põrm lõpuks kodumulda. Et Eesti infoväli on kuhjaga täis lahingustseene sõjast tulevase presidendi ametikoha pärast, jätkus kauaaegse presidendi ülesannete täitja isikule ja ümbermatmisele õige nappi tähelepanu, mis sest, et tseremoonial osalesid ka praegu ametis president, riigikogu esimees ja peaminister.
Narvas kavatsetakse üles seada Peeter I monument. Narva valijate lemmik Mihhail Stalnuhhin on öelnud, et kuju tuleb unikaalne – mõtlev tsaar. Millele Peeter võiks mõelda? Plaani autorite meelest ehk sellele, kuidas vallutada (volikogu enamuse arvates siis vabastada) Narva linna ja kogu Eesti ala. Pärast ebaõnnestunud katset ja suurt lüüasaamist Rootsi…
Kultuuriministeeriumi tellitud arvamusuuring on vigane nii eesmärgilt, vormilt, sisult kui ka rahastamisallika osas.
Michel Houellebecq on oma “Elementaarosakestes” muu hulgas arutlenud rasestumisvastaste vahendite legaliseerimise üle, mida Prantsusmaal tehti aastal 1967 ja mis olevat vallandanud seksuaalse vabanemise. “Kibe on aga märkida, et kuigi seda seksuaalset vabanemist on mõnikord kujutatud kogukondliku unelmana, oli see tegelikult järjekordne aste individualismi ajaloolisel tõusuteel… Õigupoolest olid perekond ja abielupaar…
Ajalooõpetus ei tohiks olla entsüklopeedilise teabe vahendamine ja mälumängurite koolitamine, vaid huviäratamine valdkonna vastu ja kriitiliste mõtteharjumuste kasvatamine.
Mida neljanda või viienda klassi õpilane selle definitsioonide ja juriidilise tekstiga peale hakkab?
Last lugema õpetada ei ole keeruline. Natuke mängu, mõned rannaliivale või pargiteele oksaga kriipseldatud tähed, emme, issi ja lapse enda nimi täheklotsidest kokku panna, koos uurida, mis tänavasildi peale on kirjutatud, et me kogemata ära ei eksiks – ja varsti see korda lähebki. Hoopis raskem ja ühtlasi palju pikem protsess…
On ammu teada, et õpikutes kasutatavate tekstide eest kirjanikele sageli korralikult ja korrektselt ei maksta. Mõnega, kel endal tülinorija kuulsus, käitutakse viisakamalt ja ausamalt, kui teisega, kes pehmekesem ja teada-tuntud heasüdamlik inimene. Võib-olla kirjastajad üritavad elukaugeid kirjanikke lihtsalt moodsa röövkapitalismiga harjutada? Ega nad ise vastu ei hakka, kui asjad on…
Kirjaniku eelised ja helge tulevik
Kirjanik Kivisildnik on tegelikult hea inimene: kurja sileda koore all tuksub hea karune süda ja elukogemused on talle õpetanud, et – nagu nõukogude ajal, nii ka praegu – leidub asutusi ja isikuid, kes võtavad sind arvesse ainult siis, kui tõstad rünnates vihaselt häält, käitudes aga viisakalt, siis astutakse sinust lihtsalt…
Kirjastajate-toimetajate ja autorite omavahelises suhtluses näen mitmeid probleeme. Puudub respekt autorite suhtes, nende seljas ratsutatakse nahaalselt, kui on mis tahes kitši- või jõulukogumik vaja üllitada. Arvatakse, et kõik autorid on endastmõistetavalt valmis kirjastajate kasumihuve teenima või mingites pisut imalates, intellektuaalselt küsitavates projektides osalema. Kuid eesti kirjandus ei ole üks ühine…
Eesti Kirjanike Liidul kui kirjanike ametühingul on kindlasti hinna-kiri, mille alusel liikmete teoseid trükistes kasutada, tohib mõtlen siin just õpikuid, aga ka teisi samalaadseid väljaandeid. Mida too hinnakiri ette näeb ja kuivõrd kohustuslikuks saab selle kirjastajale teha?
Koolibri kirjastuse juhtivtoimetaja, kas Koolibril on välja kujunenud kindlad tariifid ja kui on, siis millised need on? Kuidas makstakse eesti autoreile, kelle luuletusi/jutte kasutatakse õpikutes?
Kuidas suhtuda Eesti Kirjanike Liidu kunagi välja pakutud tariifidesse, kas kirjastus on nendega kursis ja päri?
laulab kurvasilmne isakoer taanilinna ööst (stereotüüp)
Eduard Wiiralti näitus “Armastus Strasbourg’is” Adamson-Ericu muuseumi kuni 3. IX.
MoKSi rahvusvaheline kunstisümpoosion 28. VII – 13. VIII Moostes.
Joonistamisest ja joonistusest räägivad kunstiakadeemia joonistuse õppetooli juhatajad Tiit Pääsuke (2000 – 2006) ja Anu Juurak (alates 2006. aasta sügissemestrist).
Katrin Koskaru näitus “Anna Politkovskaja” Hausis 25. VI – 1. IX.
Pettumine ja kriis näivad kuuluvat praeguse kunstitegemise ABC juurde.
Tänavune suvekursus oli suunatud nüüdismuusikale.
ROBERT FRIPP (kitarr, elektroonika): kontsert “SOUNDSCAPES” Tallinna Pühavaimu kirikus 22. VIII.
Kui suure kõlakoja inimene ka ei ehitaks, loodust ta üle ei mängi. Ei mängi isegi Maal, kus suurimad kõlakojad on looduslikud kanjonid või siis hiiglaslikud koopad. Ehk kas või seesama meie armas mets üle viljavälja.
Kuid suurim võimalikest on universumi enda kõlakoda. Ja see universumi kõlakojaks nimetamine ei ole sugugi niisama…
EESTI FILHARMOONIA KAMMERKOORI hooaja avakontsert Haapsalu toomkirikus PAUL HILLIERI dirigeerimisel 23. VIII.
Hruštšovi sula oli poliitilise osavusega sigitatud illusioon. Kultuuris avardati küll temaatilist ja esteetilist raamistikku, ometi polnud see ehtne vabadus, vaid ikkagi ainult priiuse surrogaat. Ka juudi temaatikas lasi võim esiotsa ohje lõdvamaks, ent põhilised kaanonid jäid paika.