Irina Denežkina
ANNA MULLE! (Songs For Lovers)
Nii kui “Baltoscandali” esimese etenduse uksest sisse sain, nii mu identiteet löögi alla sattus. Sain endale uue nime Paul, võisin seda lugeda rinnasildilt, mis mulle külge kleebiti. Kui juba Paul, siis kohe päevikut pidama.
Juut, kelle isa hukkus surmalaagris, aitab naeru abil sakslasi ajalookrambist vabaneda.
Kui 15 – 20 aastat tagasi nõudis Euroopa poliitikutelt suurt julgust olla avalikult euroskeptiline, siis nüüd näib vastupidi: Euroopa nõuab poliitikutelt julgust olla tugeva Euroopa Liidu (ELi) avalik toetaja. See mõttekäik sobib kirjeldama nii mõneski Euroopa riigis kujunenud olukorda ELi põhiseaduse leppe ja edasise võimaliku laienemise osas, aga ka suhtumises…
16. juuni Sirbis ilmunud Seppo Zetterbergi arvustus “Inimväärikuse mahatallamise kroonika” paneb lõiguga – “Hiio jagab riigid nelja rühma. Esimesse kuuluvad Ameerika Ühendriigid, Vatikan ja Iirimaa, kes ei tunnustanud okupatsiooni ei de jure ega de facto. Suur hulk riike ei tunnustanud okupatsiooni de jure, kuid siiski de facto (Taani, Saksamaa LV,…
Lapsepõlvest on meeles massižanr, mille hall-verine koloriit ja hüsteeriline heroism tõeliselt ebameeldivaks muutsid – nõukogude sõjafilmid. Ajadistantsilt tunduvad need küll märksa huvitavamad: olid ju vene filmides enamasti tugevad näitlejatööd. (Eriti kui võrrelda tänase massitoodanguga, komöödiaseriaalidega, mille infantiilseid hamburgeri-ühiskonna nalju toetab instruktiivne naer kaadri tagant.) Ja verd ning laipu ei näidatud…
Kas professor peab olema ennekõike tippteadlane või osav rahahankija?
Mõtteid Bernardo Bertolucci filmi “Unistajad” vaadates
8. ja 9. juulil toimus Pärnumaal Massiaru lähedal kirjandusseminar “Lätete pääl”. Kokku tuli suur klassitäis kirjanikke ja kirjandushuvilisi. Oma põhieesmärgi üritus muidugi täitis, s.t kohtusid sõbralikud ja huvitavad inimesed ning kirjandusest räägiti, seega olen ma viimane inimene, kes ütleks, et sellist üritust pole meil tarvis. Eriti meelestab mind positiivselt fakt,…
Ira Lember – ütleksite esimese hooga, et meie tunnustatumaid ja armastatumaid lastekirjanikke. Ent mitte ainult. Just viimastel aastatel on ta kirjanduslik haare laienenud, tundub koguni, nagu oleks kunagine lastekirjanduse tsunfti kuulumine senini pärssinud tema rohkeid kirjanduslikke ideid. Nii on viimase paari-kolme aasta jooksul ilmunud lausa ridamisi raamatuid, mis irriteerivad juba…
Ungari kirjanik Péter Nádas avaldas üle pika aja uue romaani “Paralleelsed lood” (“Párhuzamos történetek”, kirjastus Jelenkor). Nádas asus seda kirjutama 1985. aasta suvel pärast oma suurromaani “Meenutuste raamat” (“Emlékiratok könyve”, 1986) lõpetamist – millest sai koos Péter Esterházy romaaniga “Sissejuhatus ilukirjandusse” (“Bevezetés a szépirodalomba”, 1986) ungari postmodernistliku kirjanduse alusteos –…
Tuglase kiri Marie Underi paljal rinnal.
Alan Proosa näitus “Unustamise register” Rael Arteli non-profit-galeriis Tartu keskraamatukogu keldris 13. – 19. VI oli vaieldamatult Eesti viimase aja üks põnevamaid ruumiinstallatsioone.
Festivalist, tagamaadest ja tulevikust kõneleb MTÜ Fenno-Ugria Asutuse direktor Kersti Sepper.
TALLINNA KITARRIFESTIVAL 15. – 17. VI, kunstiline juht TIIT PETERSON.
Kui mu naabrite koer õue lastakse, vallandab mu ülenaabri koer üsna mõjusad helid. Ta niutsub, nuuksub, ulub ja klähvib samaaegselt. Ei mõju inimesele just tujutõstvalt. Kuid koera kõrvale võib selline häältegamma tunduda kõige ahvatlevama muusikana.
Arvame uhkelt oma mätta otsas istudes, et muusika tekkis meie kultuurist otsekui liblikas, kes lendleb välja…
Elitaarne muusikafestival “Klaaspärlimäng” alustas “vabamüürlusega muusikas”.
Tommyboy. Suur pilt. 2006.
Sarjas “Akadeemiline kammermuusika”: HELI VESKUS (sopran), ANNALIISA PILLAK (metsosopran) ja JAANIKA RAND-SIRP (klaver) Kadrioru lossis 2. VII.
Raha kipubki jääma põhiliseks, millega järjefilm end õigustada suudab.
ehk kuidas teostada unistust
Ligimesearmastusest kaitseväe ja kaitseministeeriumi vahel.
Trükimeedia suve juhatas sisse periood, mille Urmas Kaju on ristinud pronkskurgihooajaks. Juuni alguses tundus eestikeelseid lehti lugedes, et vaenlane nr 1 ohustab vabariiki Tõnismäelt ning jätkab seda tegevust tänu reeturite sepitsustele (reeturi, s.o teema suhtes leige või sellesse negatiivselt suhtuva inimese palk on surm) igavesti. Kuu aega hiljem kerkis Eestimaa…