Raamatututvustus
Juhan Peegel
EESTI VANADE RAHVALAULUDE KEELEsimest korda tervikuna ühtede kaante vahel koos Peegli kandidaaditöö “Eesti vanade rahvalaulude keele morfoloogia” ja “Eesti regivärsilise rahvalaulu keelest”. Koostanud Urmas Sutrop, toimetanud Ülo Tedre. Küljendanud Indrek Hein, kaardid joonistanud Indrek Kiissel, kaane kujundanud Sirje Ratso. Eesti Keele Sihtasutus, 2006. 274 lk.
EESTI VANADE RAHVALAULUDE KEELEsimest korda tervikuna ühtede kaante vahel koos Peegli kandidaaditöö “Eesti vanade rahvalaulude keele morfoloogia” ja “Eesti regivärsilise rahvalaulu keelest”. Koostanud Urmas Sutrop, toimetanud Ülo Tedre. Küljendanud Indrek Hein, kaardid joonistanud Indrek Kiissel, kaane kujundanud Sirje Ratso. Eesti Keele Sihtasutus, 2006. 274 lk.
2 minutit
Jaan EILART 24. VI 1933 – 18. V 2006
Lahkus Eesti rahvuskultuuri suurkuju, looduskaitsja, taimegeograaf, maastikuökoloog, kultuuriloolane ja publitsist Jaan Eilart. Ta pärandas meile looduse, inimese ja kultuuri ühtsuse idee, tõstes looduskaitse kultuurinähtuse seisusesse. Tänu mitmekülgsetele huvidele, vaimuannetele ja toimekusele viis ta selle idee ka ellu.
Jaan Eilart aitas käivitada Eesti NSVs looduskaitsetegevuse, seda juba 1950. aastatel. Ta suutis viia looduskaitse kõrgkooli iseseisva…
Jaan Eilart aitas käivitada Eesti NSVs looduskaitsetegevuse, seda juba 1950. aastatel. Ta suutis viia looduskaitse kõrgkooli iseseisva…
2 minutit
Pauli päevik: Paulike nõuab võrdsust!
Teema, millel Paulike sõna võtab, on tegelikult hierarhiad ja stereotüübid ja et kas teatriilmas võiks hierarhiateta läbi saada. On ju laste- ja noorteteatri kuu ja käib teatrifestival “Draamake”, mis on igavesti vahva. Tahaks isegi arvata, et tegu on omamoodi murrangulise sündmusega. Vaatajakesed tulevad saalikestesse ja naerukesed puhkevad ja pisarakesed voolavad, ikka kaastundekesest…
2 minutit
Koostöö ja konkurents teatrikunstis: Paar ketserlikku avaldust tänase teatrikriitika suunas
Kuhu on “halva teatrikriitika” koer või suur osa koerast maetud?
10 minutit
Kust aumehed tulevad?
Briti kolmekordne peaminister ilmasõdade-vahelisel ajal Sir Stanley Baldwin vastanud kord, kui talt küsiti, mitu aastat ta koolis on käinud, et kokku 60 aastat. “Mu vanaisa käis koolis 20 aastat, isa 20 aastat ja mina ise samuti 20 aastat.” See on isiksuse, see tähendab potentsiaalse juhi kujunemise universaalne retsept. Eestlastel oli oma riiki ja Tartu Ülikooli rajades…
2 minutit
Poliitilise kultuuri renessanss
Harvardi ülikooli politoloogiaprofessor Robert Putnam täna Tallinnas
5 minutit
Kuulab maad: Omada või loobuda?
“On kaks viisi, kuidas piisavalt omada: üks on jätkata asjade soetamist, teine on soovida vähem,” võtab meie võimaliku tarbimisvaliku kokku Gilbert Keith Chesterton. Oma soovide ohjashoidmine on lääne ühiskonnas aga ehmatavalt harv praktika. Tarbimiskäitumise uurijad ütlevad meile, kuidas teeme ratsionaalse valiku asjade vahel, mida me himustame, kui meie ressursid on piiratud. Peaaegu kõik identiteedi-…
3 minutit
Teisitiütleja Peter Handke
“maailm teab Serbiast kõike, tõde. Mina ei tea tõde, aga küsin ja mäletan.”
10 minutit
Tallinn on praegugi roheline pealinn
Tallinna haljastusest vestlesid linnaaednik Liis Valk, Põhja-Tallinna linnamajanduse spetsialist Arvo Soorand, maastikuarhitektid Kersti Lootus ja Egni Muuga ning Kaarel Tarand ja Reet Varblane Sirbist.
10 minutit
Ettevaatus pole kunagi liiast
Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna peaspetsialist Liina Eek selgitab, millised reeglid juhivad Eesti riigi suhtumist turge täitvate ja ostjatele ihaldusväärsete võõrpäritolu taimede levimisse Eesti looduses.
4 minutit
Sõnameri: Sõna ja tõlge
Eesti keel on jõudnud armutusse tarbimisühiskonda, Euroopa Liidu ametikeelte hulka, neoliberalismi bürokraatia-Mekasse ja veebikesksesse infoühiskonda. Segunevad vaba suuline dialoog ning SMSide ja veebisuhtluse kiirustav kirjalikkus, asjalik kirjavahetus ja kopipastajuriidiline ametitekst, mida seovad kantseleistambid.
Iga tekst, mis meie tunnetusviisi või maailmapilti vahendab, teisendab või loob, muudab keelt ka siis, kui selles uusi keeleüksusi ei leidu. Keelendite seosed…
Iga tekst, mis meie tunnetusviisi või maailmapilti vahendab, teisendab või loob, muudab keelt ka siis, kui selles uusi keeleüksusi ei leidu. Keelendite seosed…
3 minutit
Eksle surmani metsast välja
Haruki Murakami, Norra mets. Tõlkinud Kati Lindström. Varrak, 2006. 373 lk.
3 minutit
XXI sajandi muuseum:
kas rahvusluse tempel või kaasaegne institutsioon?
17. V peeti Kumus selle kevade viimane avalik püsiekspositsiooni diskussioon “Milline peab olema XXI sajandi muuseumi ekspositsioon?”. Arutelu teemad “Millist ajalugu me vajaksime?”, “Kas Kumus on kohta kaasaegsele kunstile?”, sõnastas Kumu kuraator Eha Komissarov, üritust modereeris Sirje Helme ning paneelis osalesid Rael Artel, Marco Laimre, Ly Lestberg ja Leonhard Lapin.
17. V peeti Kumus selle kevade viimane avalik püsiekspositsiooni diskussioon “Milline peab olema XXI sajandi muuseumi ekspositsioon?”. Arutelu teemad “Millist ajalugu me vajaksime?”, “Kas Kumus on kohta kaasaegsele kunstile?”, sõnastas Kumu kuraator Eha Komissarov, üritust modereeris Sirje Helme ning paneelis osalesid Rael Artel, Marco Laimre, Ly Lestberg ja Leonhard Lapin.
4 minutit
Seks Vaalas ehk Täna öösel me ei maga
Noorte kunstnike näitus “Sex” Vaalas
2. – 20. V. Kuraator Andres Lõo, kunstnikud Tanja Muravskaja, Erkki Luuk, Ki wa, Anu Vahtra, Rene Reinumäe, Veronika Valk, Lotte Jürjendal, Mihkel Kleis, Rain Tolk, Marianne Kõrver, Taavi Eelmaa, Andres Tenusaar, Birgit Krullo, Erki Laur, Raul Keller, Katrin Essenson, Reet Aus, Jaan-Olle Andressoo, Björn Kowalski-Hansen, 0x00,…
2. – 20. V. Kuraator Andres Lõo, kunstnikud Tanja Muravskaja, Erkki Luuk, Ki wa, Anu Vahtra, Rene Reinumäe, Veronika Valk, Lotte Jürjendal, Mihkel Kleis, Rain Tolk, Marianne Kõrver, Taavi Eelmaa, Andres Tenusaar, Birgit Krullo, Erki Laur, Raul Keller, Katrin Essenson, Reet Aus, Jaan-Olle Andressoo, Björn Kowalski-Hansen, 0x00,…
2 minutit
Jalutuskäik tallinna galeriides: Hüsteeria, seks ja selektiivne mälu
Marge Monko näitus “Uurimusi kodanlusest” Hobusepeas 17. – 22. V; Jane Suviste ja Piibe Piirma “Editeeritud mälu” Tallinna Linnagaleriis kuni 28. V ja noortenäitus “Sex“ Vaalas 2. – 20. V.
4 minutit
Meediakunsti mainet saab tõsta ainult järjekindla tööga
Intervjuu meediakunstnike ühingu asutajaliikmete Jane Suviste ja Piibe Piirmaga
4 minutit
“PromFest” tulevikulootuste täitumisena
Pärnu ooperimuusika festivali “PROMFEST” avagala Estonia kontserdisaalis 18. V.
3 minutit
Vaprad ja valusad sümfooniad
Kontsert “Leningradi sümfoonia”: PÕHJAMAADE SÜMFOONIAORKESTER ANU TALI dirigeerimisel Estonias 17. V.
3 minutit
Tšello-Järvid Kadrioru lossis
Sarjas “Akadeemiline kammermuusika”: TEET JÄRVI (tšello), MARIUS JÄRVI (tšello) ja MARI JÄRVI (klaver) Kadrioru lossis 14. V.
2 minutit
Tragöödia ja kired Pariisi Ooperis
OPERA NATIONAL DE PARIS: Verdi ooper “SIMON BOCCANEGRA”, dirigent Sylvain Cambreling, lavastaja Johan Simons, osades Carlos Alvarez, Ana María Martínez, Franck Ferrari jt Pariisis 11. V.
4 minutit
Terviklik “ReVisioon”
“ReVisioon”: ansambel RESONABILIS (Iris Oja vokaal, Kristi Mühling kannel, Tarmo Johannes flööt, Aare Tammesalu tšello) Kumus 11. V.
3 minutit
Mitu apokrüüfi* ühe hinnaga!
“Da Vinci kood” kui film jääb paraku samanimelise romaani üsna lahjaks ja töntsiks kommentaariumiks.
5 minutit
Mehhiko filmikunst toob Cannes’i värsket tuult
Gael García Bernal, Alejándro Gonzalez Iñarritu ja Cate Blanchett.
4 minutit
VVV: Perekondlik kõhutants
Kõneldakse, et perekond kui institutsioon on ohus. Võib-olla seetõttu on taas ärganud perekonnakroonika žanr. Nii kirjanduses kui filmis. Venes võib näiteks tuua Vassili Aksjonovi “Moskva saaga” ja selle ekraniseerimise.
3 minutit
