2005-8 (3055)
Raamatututvustus
EHITUSKUNST/Estonian Architectural Review 39/40, 2004.
Peatoimetaja Ingrid Ruudi,
Peatoimetaja Ingrid Ruudi,
2 minutit
Hendrik Juurikas 17. VI 1921 ? 21. II 2005
Hendrik Juurikas sündis 17. VI 1921 Pärnumaal. Taluperes sündinud poisile anti Väimelas põllumajanduslik haridus. Kuid tõsine huvi muusika vastu, eriline andekus ja töökus määrasid Hendrik Juurika elutööks muusika. 1945. a tehti talle ettepanek asuda tööle Võru kultuurimajja kunstilise juhi ja kammeransambli orkestrandina. 1946. a asutas ta kultuurimajas d?ässi-stiilis estraadiorkestri. 1963.…
1 minut
Kas teatrivale võib esindada Suurt Teist?
Teater NO99 avalavastusest ?Vahel on tunne, et elu saab otsa ja armastust polnudki? vestlevad Hasso Krull, Jan Kaus, Ene-Liis Semper, Tiit Ojasoo ja Eero Epner.
Eero Epner: Enne lavastust on Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semper viidanud võimalusele, et tegemist pole niivõrd lavastuse, kuivõrd manifestiga. Kuidas see lavastus liigitub, on see teatrisündmus,…
Eero Epner: Enne lavastust on Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semper viidanud võimalusele, et tegemist pole niivõrd lavastuse, kuivõrd manifestiga. Kuidas see lavastus liigitub, on see teatrisündmus,…
12 minutit
Kohtumispaik la bella Napoli
Sotigui Kouyaté Peter Brooki lavastuse ?Tierno Bokar? nimiosalisena.
6 minutit
Kas teatrivale võib esindada Suurt Teist?
Teater NO99 avalavastusest ?Vahel on tunne, et elu saab otsa ja armastust polnudki? vestlevad Hasso Krull, Jan Kaus, Ene-Liis Semper, Tiit Ojasoo ja Eero Epner.
Eero Epner: Enne lavastust on Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semper viidanud võimalusele, et tegemist pole niivõrd lavastuse, kuivõrd manifestiga. Kuidas see lavastus liigitub, on see teatrisündmus,…
Eero Epner: Enne lavastust on Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semper viidanud võimalusele, et tegemist pole niivõrd lavastuse, kuivõrd manifestiga. Kuidas see lavastus liigitub, on see teatrisündmus,…
12 minutit
Uudised
KUNST
?Alates 22. II on Vaala galeriis avatud Eesti pressifoto aastanäitus. Väljas on sadakond 2004. aasta uudis- ja olemusfotot. Täna jagatakse Vaalas pidulikult välja ajakirjandusauhinnad ning kuulutatakse ka näitus avatuks. Kaasaegne kunst püüab pidevalt oma piiridest välja murda, nüüdseks on need piirid nihkunud pressifotost palju kaugemalegi. Fotodesse süüvides näeme, et peale…
?Alates 22. II on Vaala galeriis avatud Eesti pressifoto aastanäitus. Väljas on sadakond 2004. aasta uudis- ja olemusfotot. Täna jagatakse Vaalas pidulikult välja ajakirjandusauhinnad ning kuulutatakse ka näitus avatuks. Kaasaegne kunst püüab pidevalt oma piiridest välja murda, nüüdseks on need piirid nihkunud pressifotost palju kaugemalegi. Fotodesse süüvides näeme, et peale…
9 minutit
?Röövlirahnu Martini?
Röövlirahnu Martin (Madis Ollikainen, tagapool) ja ta alter ego võlur-kass Nitram (Ott Sepp) plaani pidamas.
2 minutit
Millisest otsast mädaneb meedia?
Paari nädala eest lahvatas trükiajakirjanduses ?meediasõja? järjekordne voor. Oleks üsna loogiline arvata, et tegu on korralise turuheitlusega, võitlusega raha pärast. Niisuguseid lahinguid on siin ju peetud kümmekond aastat. Aga seekord pole asi nii, vaid kaklusesse on lükanud ideoloogilised, mitte majanduslikud tõukejõud. Raha jätkub, aga kõlbelisust paraku mitte. Kui oleks turusõda,…
4 minutit
Valimisliitude keelamine kitsendab demokraatiat
Õiguskantsleri avaldust arutatakse riigikohtus 1. märtsil.
2001. aastal haaras kõiki Eesti suuremaid erakondi üks hullus: kohalike valimiste valimisliitude ärakeelamine. Alguses läksid lolliks tollase valitseva kolmikliidu erakonnad: Isamaaliit, Reformierakond, Mõõdukad, aga kohe järgnesid neile ka Keskerakond ja Rahvaliit. Kas sellel ideel oli autor? Ei ole kuulnud, et ükski meie poliitikategelane oleks väitnud,…
2001. aastal haaras kõiki Eesti suuremaid erakondi üks hullus: kohalike valimiste valimisliitude ärakeelamine. Alguses läksid lolliks tollase valitseva kolmikliidu erakonnad: Isamaaliit, Reformierakond, Mõõdukad, aga kohe järgnesid neile ka Keskerakond ja Rahvaliit. Kas sellel ideel oli autor? Ei ole kuulnud, et ükski meie poliitikategelane oleks väitnud,…
4 minutit
Aumärkidest
Mõned peavad teenetemärke poliitilise äraostmise vahendiks, teistel on hirm ordenite devalveerumise ees
Meie riik sai eile 87 aastat vanaks. Taasiseseisvumise järel oleme seda pidupäeva tähistanud poolteistkümmend korda ja nüüd on juba meilgi oma tähtpäevarutiin. 1990. aastate teisel poolel taastati arvatavasti kõige rohkem avalikkusele kõneainet pakkuva aastapäevapuhuse riikliku toiminguna ka Eesti Vabariigi…
Meie riik sai eile 87 aastat vanaks. Taasiseseisvumise järel oleme seda pidupäeva tähistanud poolteistkümmend korda ja nüüd on juba meilgi oma tähtpäevarutiin. 1990. aastate teisel poolel taastati arvatavasti kõige rohkem avalikkusele kõneainet pakkuva aastapäevapuhuse riikliku toiminguna ka Eesti Vabariigi…
3 minutit
Läheduse kaubastumine
Valentinipäev on kiiresti saanud osaks eesti kultuurist. Üha enam tähistatakse valentinipäeva kui võimalust pöörata tähelepanu oma partnerile ja jagada lähedust. Samas peegeldab valentinipäeva tähistamine inimese personaalse ruumi ratsionaliseerumist ning läheduse kaubastumist.
Valentinipäev on sarnaselt teiste pühadega muutunud tarbimiskultuuri osaks. Üha rohkem väljendatakse lähedust asjade, mitte sõnadega. Kingituste tegemine on muutunud…
Valentinipäev on sarnaselt teiste pühadega muutunud tarbimiskultuuri osaks. Üha rohkem väljendatakse lähedust asjade, mitte sõnadega. Kingituste tegemine on muutunud…
2 minutit
Musta Aafrika saatuslikud valikud II
Mitmed 1970.-80. aastatel Aafrika kohta kujunenud tavatõed ei päde enam
7 minutit
Suur kirjanik annab asjadele tagasi nende tegelikud nimed
Kõlama jäänut 16. II Tartu ülikooli aulas peetud Jaan Krossi 85. sünnipäevale pühendatud rahvusvaheliselt kollokviumilt.
See oli pidulik ja soe vastuvõtt, nentis Jaan Kross, kui ta Tartu ettekandepäeva lõpuks siiski oli n-ö sunnitud sõna võtma, et tänada nii ülikooli kui ka Tartu linna. Kollokvium oli tõepoolest pidulik ning sealjuures soe, aga…
See oli pidulik ja soe vastuvõtt, nentis Jaan Kross, kui ta Tartu ettekandepäeva lõpuks siiski oli n-ö sunnitud sõna võtma, et tänada nii ülikooli kui ka Tartu linna. Kollokvium oli tõepoolest pidulik ning sealjuures soe, aga…
3 minutit
Kellel on, sellele antakse
Tallinna Mustpeade majas 17. veebruaril peetud kollokvium oli pühendatud tänase Eesti mainekaimale prosaistile, kelle sünnist täitus läinud laupäeval 85 aastat. Lugejale pole ilmselt vaja selgitada, kellest jutt käib. Toomas Pauli kollokviumil tsiteeritud Matteuse evangeeliumi tähendamissõna ?Kellel on, sellele antakse? passib Jaan Krossi isiku juurde ülihästi. Esmajoones selle tõttu, et annet…
3 minutit
Tammsaare silitas pead, Vilde vaatas niisama
Katkeid aatemehe ja rahvuslase Hellar Grabbi eluteest, nii nagu ta neid ise Vilde muuseumis pajatas.
Hellar Grabbi on viimase neljakümne aasta jooksul mõjutanud eesti kirjandust alati äratuntavalt hellargrabbilike kommentaaridega, kultiveerides rangelt teaduslikku kirjanduskriitikat. Olles aastast 1965 kirjandusajakirja Mana väljaandja, on ta püüdnud luua kodu- ja väliseesti kirjanduse vahele igikestvat silda. Hellar…
Hellar Grabbi on viimase neljakümne aasta jooksul mõjutanud eesti kirjandust alati äratuntavalt hellargrabbilike kommentaaridega, kultiveerides rangelt teaduslikku kirjanduskriitikat. Olles aastast 1965 kirjandusajakirja Mana väljaandja, on ta püüdnud luua kodu- ja väliseesti kirjanduse vahele igikestvat silda. Hellar…
3 minutit
Kunstist väsinud Saar
Saare sümboolne hüvastijätt sellise kaasaegse kunstiga, millest ei ole tõesti midagi kirjutada.
Johannes Saar. Päevast päeva. Pildikesi ühe rahvusmütoloogia lagunemisest aastail 1993 ? 2004. ?Sirbi raamat?, 2004.
Johannes Saar. Päevast päeva. Pildikesi ühe rahvusmütoloogia lagunemisest aastail 1993 ? 2004. ?Sirbi raamat?, 2004.
4 minutit
Kilk astub sokkudega sammu
Miljard Kilgi näitus ?Vees, maal, õhus? Vaala galeriis 31. I ? 19. II.
2 minutit
Pilte vene muusikast
ERSO jalutuskäik vene muusikasse maestro Aleksejeviga, tudengid käekõrval.
ERSO ja EMA SO ühiskontsert Estonias 18. II NIKOLAI ALEKSEJEVI dirigeerimisel, solist EMA magistrant HELEN NORMET (viiul).
ERSO ja EMA SO ühiskontsert Estonias 18. II NIKOLAI ALEKSEJEVI dirigeerimisel, solist EMA magistrant HELEN NORMET (viiul).
2 minutit
?Februarium? raekojas
Kolm noort muusikut esitavad oma kava ka Rootsi turneel.
MARIUS JÄRVI (t?ello), SILVER AINOMÄE (t?ello) ja MIHKEL MATTISEN (klaver) 19. II Tallinna raekojas.
MARIUS JÄRVI (t?ello), SILVER AINOMÄE (t?ello) ja MIHKEL MATTISEN (klaver) 19. II Tallinna raekojas.
3 minutit
Lõuna-Ameerika muusika lummuses
Kontserdisarjas ?Diplomaatilised noodid/Argentiina? Luis Ascot (klaver, Argentiina) Mustpeade majas 15. II.
Kontserdisari ?Diplomaatilised noodid? on pakkunud Eesti kuulajatele pikka aega eksootilisi muusikaelamusi, hiljuti kõlas pianist Luis Ascoti sooloõhtu. Ei juhtu just tihti, et nimekas Lõuna-Ameerika muusik Eestis kontserdi annab ja seda veel Argentiina saatkonna lahkel toetusel kuulajaile tasuta.
Kontserdisari ?Diplomaatilised noodid? on pakkunud Eesti kuulajatele pikka aega eksootilisi muusikaelamusi, hiljuti kõlas pianist Luis Ascoti sooloõhtu. Ei juhtu just tihti, et nimekas Lõuna-Ameerika muusik Eestis kontserdi annab ja seda veel Argentiina saatkonna lahkel toetusel kuulajaile tasuta.
2 minutit
Muusikalilaulja kui kaskadöör
?West Side Story? lavastuse tempo jõudis hüsteeria piirimaile.
3 minutit
Verdtarretav novell Napoleoni ajastust
Lätlaste ?Tosca? oli vokaalselt perfektne, ent lavastuslikult problemaatiline.
Giacomo Puccini ?TOSCA?. Lavastaja D. Bertman (Moskva teatrist Helikon), dirigent A. Nelson. Floria Tosca osas Marina Tropina, Mario Cavaradossina Aleksander Antonenko, Vitellio Scarpia rollis Samson Izjumov jt. Läti Rahvusooperis Riias 13. II.
Giacomo Puccini ?TOSCA?. Lavastaja D. Bertman (Moskva teatrist Helikon), dirigent A. Nelson. Floria Tosca osas Marina Tropina, Mario Cavaradossina Aleksander Antonenko, Vitellio Scarpia rollis Samson Izjumov jt. Läti Rahvusooperis Riias 13. II.
4 minutit
Tosina piires dioodmõtlemine
Lastele suunatud täispikk mängufilm ?Röövlirahnu Martin? ei veetle täiskasvanud sapihaiget.
4 minutit
Kinematograafiline pulgajäätis ? kas nauding või taak?
Sageli on eesti film kimpus niru looga, millest stsenarist on katsunud midagi imelist, vaimukat või sümbolistlikku välja kruttida. Enamasti ebaõnnestunult. Miski tõmbab re?issööre nigelate, lootusetute lugude kallale. Nii see on, sõgedus ja hullus, ei enamat. Arvatavasti miskist mõttetust eelarvamusest, aga mul ei olnud Kristian Taskasse kui loo autorisse erilist usku.
?Röövlirahnu…
?Röövlirahnu…
3 minutit
VVV:Eisenstein ja gangster Mi?ka
Kas teate, et Eisensteinist võinuks saada gangsterifilmi looja? Vaid kukesamm jäi puudu. Olles ?Soomuslaev Potjomkiniga? teinud ilmakuulsaks merelinna Odessa (metafoorsed trepid jm), valmistus ta filmima lugu tuntud vargast Mi?ka Japont?ikust, Odessa allilma koloriitsest Kuningast. Tõsi, filmis kandis bandiit küll Benja Kriki nime, sest linatöö pidi tulema Isaak Babeli ülipopulaarsete ?Odessa…
2 minutit
