2005-47 (3094)

.

.

Haljand Udam 8. V 1936 – 17. XII 2005

Eestisse on jõudnud kurb sõnum: Rooma lähedal Viterbo haiglas lahkus ootamatult pärast lühikest rasket haigust Eesti Kirjanike Liidu liige, tõlkija, publitsist, entsüklopedist ja Idamaade asjatundja Haljand Udam.
Haljand Udam lõpetas Tartu ülikooli 1959. aastal geoloogi eriharidusega, kuid oli juba siis Pent Nurmekunna õpilasena asunud ülikooli orientalistikakabinetis õppima Ida keeli. Aastail…

Sirp aastal 2005

ARHITEKTUUR
HALLAS-MURULA, KARIN. Arhitektuuri suunatud kapitalist. Nr 5, lk 14.

Lapsemeelne sissejuhatus Anderseni maailma

Urmas Lennuk, “Muinasjutumees”. Lavastaja Ain Prosa, kunstnik Kalju Kivi, helilooja Ardo-Ran Varres. Osades Andres Roosileht või Hendrik Toompere, Ingrid Isotamm või Laura Nõlvak, Karin Rask või Lee Trei, Anti Kobin või Taavi Tõnisson, Tarmo Männard või Riho Rosberg, Liivika Hanstin või Tiina Tõnis. Esietendus Eesti Nukuteatris 10. XII.
 

Korralik masinavärk ja teatrit ka

C. Perrault – U. Lennuk, “Okasroosike”. Väino Uibo jõululavastus, kunstnik Rosita Raud. Mängivad Erni Kask, Margus Stalte, Anneli Rahkema, Toomas Suuman, Heilo Aadla, Viive Aamisepp.
Esietendus Rakvere teatris 11. XII.

Kirev. Tavaline. Sündmusterikas. Normaalne

Eesti teatriaasta 2005
Need omadused võiksid iseloomustada lõppevat aastat teatris ja teatrit selles aastas. Teatriaasta kokkuvõtte tegemine on üsna tülikas ning seda (neid) tuleks lugeda mõningase reservatsiooniga. Üritades küll olla võimalikult objektiivne ja hõlmata kõike ning kõiki, sõltub asi ikkagi mälust, mis on mürgitatud subjektiivsusega. Ja muidugi maitsest. Abiks on…

Kurb ja tavaline, aga vajalik

“Kaval-Ants ja Vanapagan”, laste jõululavastus koos loodustoa ja mängumaaga. Lavastaja Tiit Palu, teksti autor Kiti Kaur, kunstnik Andrus Jõhvik, muusikaline kujundaja Feliks Kütt. Nimiosades Sepo Seeman ja Jaan Rekkor, naisosades Katrin Valkna ja Carmen Mikiver, paljudes teistes osades huvikooli Gabriele tantsulapsed. Esietendus Endlas 13. XII.
 

TTT: Ugala (laste)jõulumuusikal

Lastemuusikal-jõululavastus “End-Sa-Pese”. Kornei Tšukovski järgi dramatiseerinud Jaanika Juhanson ja Kaspar Jancis. Lavastaja Jaanika Juhanson, kunstnik Kaspar Jancis, muusikaline kujundaja Peeter Konovalov, laulusõnad Contralt, liikumisjuht Oleg Titov, valguskujundaja Priidu Adlas. Mängivad Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia teatrikunsti õppetooli 6. ja 7. lennu üliõpilased.
Esietendus 12. XII Ugala suures saalis.

Millega lööd ja keda?

 

Raamat Prantsusmaa kultuurilise identiteedi loojast

Levi ei püstita küsimust, kas prantsuse identiteedi loomine on hilisem konst-ruktsioon või on tegemist juba Richelieu’ enda sõnastatud eesmärgiga.
 

Millega lööd ja keda?

mati hint: Lööksin ikka vaimumõõgaga, lurjuseid serviti ja ausaid lontrusi lapiti, aga ikka otsesihtimisega ja oma nime all. Tegelikult igatsen sellise ühiskonna järele, kus polekski suuremat löömist, ühelgi juhul vägivalda mitte. Mu isa ja äi põlastasid vägivalda ja tahaksin, et see tunnetus kanduks edasi pealekasvavatele põlvkondadele. Muidugi on see lootus…

Kõik negatiivne ongi positiivne

 
Võib päris kindel olla, et eurooplaste hulk Eesti elanikkonnas kasvas lõppeva aasta jooksul märkimisväärselt. Kõigepealt võib eurooplasteks arvestada kõik need rohkem kui 14 000 uut ilmakodanikku, kes aasta jooksul sündisid. Nad lihtsalt ei tea ja tulevikus ka ei koge seda, kui valuvaevane on sotsialistlikust internatsionalistist eurooplaseks ümberkasvamine. Eurooplane olla on…

Heeringast ja eesti asjast

Kuidas ristata eesti rahva- ja saksa kultuurkeel ning paganlik pärimus ja kristlus
Jakob Hurt, Looja ees. Koostaja Hando Runnel. Sarja “Eesti mõttelugu” 66. raamat. Ilmamaa, Tartu 2005. 463 lk.

Eckharti huvitavusest

 
“Jumaliku lohutuse raamat” köidab neid, kes mingilgi moel harrastavad Eckhartiga sarnast eluviisi.

Totalitarism on valgustusajastu laps

See raamat on meie oleviku varjatud juurte ja sisemiste vastuolude valguse kätte toomine.

Katse kirjeldada Kalevipoja kübarat

Eesti kirjandus 2005 (täiesti subjektiivselt, sellest, mis meelde jäi).
 

Postmodernne teadlane

 
Ilmamaa on taas saanud korda julgustükiga: publitseerinud üle viiesaja lehekülje teadustekste rahvaraamatuna. Kes neid peaks lugema? Teoloogiatudengid vaevalt, sest sellest lektüürist ei ole kasu eksamite sooritamisel. Nagu Urmas Nõmmik saatesõnas möönab: “Neid ei tohi ega õigupoolest saagi lugeda kriitikavabalt kui õpikutekste, vaid kui näiteid Masingu teooriate rohkusest ja konstrueerimisvõimest.” Muidugi,…

Kirjanduse kolikamber: Lauluraamat – eestluse vundament

 
Jõulud on imelikud asjad: nad nagu on ja samas neid ei ole ka. Nii on tänavugi. Ametlikult on jõulud au sees, ostetakse ja müüakse, tehakse kingitusi, mingid totakad päkapikud pidavat mõnele isegi midagi mingisse toatuhvlisse tooma – et paned oma tuhvli ööseks aknalauale ja hommikuks on videokaamera sussi sees. Isegi…

Jumal on nõudlikem kaasa

Mirabai. Laulud tumedale armastatule. Tõlge ja eessõna Mathura, fotod Kauri Kallas. Rapla. Allikaäärne, 2005. 55 lk.
 

“Pii elu”

ehk Lugu sellest, kuidas religioossuseta usk ja tegevuseta seiklus võivad siiski ligitõmbavaks osutuda
 

Millega lööd ja keda?

 

2005. aasta arhitektuurivõistlused

 

2005 – õpetlik võistlusaasta

 
2005. aasta oli arhitektuurivõistlustelt üsna tihe ja õpetlik aasta. Kui mullu ei küündinud avalike võistluste arv kümnenigi, siis tänavu oli neid juba kahekümne ringis, nende seas  nii suurobjekte kui ka arhitektuurseid väikevorme. Kõigi nende kohal aga vaieldamatult Kumu järel suurima osavõtuga ülemaailmne arhitektuurivõistlus uue Eesti Rahva Muuseumi hoone tarvis Tartusse,…

Kumu, Veneetsia, rotatsioon

Kunstiaasta 2005
Tänavune aasta oli kuulutatud kunstiaastaks. Esimest korda (ja loodetavasti mitte ainukordselt) toetati toimivaid galeriisid, et Kultuurkapitali toetusraha ei peaks suures osas minema galeriide üüri maksmiseks; kunstiharidusprogramme, et kaasaegsel kunstil oleks ka publikut. Kui palju riiklik kunstiaasta reaalselt kunstiarenguks ning kunstnike toetuseks kaasa aitas, pole selge, kuid igatahes on…

Hämmastavad vaatepildid

Kai Kaljo on igasuguse valehäbita piiritult poeetiline.
Kai Kaljo videod Tallinna Kunstihoones kuni 1.I 2006.

Repliik

 “Anno Domini”
 

Kas Toomikut huvitab vahetu kogemus?

1000 küsimust Toomiku loomingu kohta
Jaan Toomiku isikunäitus Tartu Kunstimuuseumis kuni 5. I 2006.

Raidmetsa taaslavastus

Raidmetsa lavastuslik näitus pakub naudingut ja üllatab.

Pealelend:Anders Härm

 Tallinna Kunstihoone galeriis on väljas esimene eesti mitmike näitus. Mis saab mitmikest pärast näitust?
Kui kõik hästi läheb, siis peaks võidutöid saama järgmisest aastast Kunstihoonest osta. Ja kui õnnestub edukalt esimene tiraaž läbi müüa, siis kaalume kindlasti nende juurde produtseerimist. Neist asjadest võiksid saada mingis mõttes Kunstihoone ikoonid. Üldiselt on kahju,…

Jalutuskäik tallinna galeriides laupäeval, 17. XII

Näitus “Mina ja tema“ Deco galeriis kuni 30. XII.
Jaan Elken ja Anu Põder on Deco galeriis juba teist korda. 2003. aastal Juske kureeritud “Mina ja Teine” näitusel Kunstihoones oli Mina rollis Anu Põder, kes kutsus Teiseks Elkeni. Kes on Mina seekordsel näitusel, ei olegi vahest tähtis. Tähtis on, et vastastikune…

Millega lööd ja keda?

Mark raidpere: Jõudsin äsja koju. Õhtu linnas oli pikk, nagu seda liiga sageli juhtub. Mul on paar sõpra, kes on ajaproovile vastu pidanud, ja üks neist kaotas pea, öeldes täna välja mõtteid, ilmselge kavatsusega minu lähemate päevade meelerahu segi paisata. Puhtast ahnest õelusest torkas osavalt, ise juba ohutus kauguses. Küllap…

Tagasivaade muusika-aastale 2005

 
Küllap on igal aastavahetusel nii, et kui aasta läbi saab, näib see eelneva(te)ga võrreldes mingis mõttes eriline olevat. Oli ta siis seda, või polnud. Siiski tundub praegu tänavustele muusikasündmustele tagasivaatelist pilku heites, et muusika-aasta 2005 oli tõepoolest väga mitmes mõttes tähelepanuväärne. Ning seda mitte ainult sündmuste hulga ehk kvantiteedi, vaid…

Taju piire avardav kogemus

 
Festival “Wien Modern 2005” (4. – 28. XI) kui kuulamise meistrikursus.

Kui peaks leiduma paar tundlikku oboed

EUROOPA LIIDU BAROKKORKESTER Estonia kontserdisaalis 16. XII.
 

Tõeline muinasjutt Tartu linnas

Eugen Kapi lasteooper “TALVEMUINASJUTT”. Lavastanud Taisto Noor, dirigent Lauri Sirp, osades Valentina Kremen, Karmen Puis, Laili Jõgiaas jt. Vanemuise teatris 16. XII.
 

Inglise kava vastukaaluks X-pühadele

“Nowell, nowell: inglise jõulud”: COLLEGIUM VOCALE GENT ja FLANDRIA PLOKKFLÖÖDIKVARTETT (Belgia) Peter Dijkstra (Holland) juhatusel Metodisti kirikus 17. XII.
 

Millega lööd ja keda?

ERKKI-SVEN TÜÜR: Saunas löön iseennast kasevihaga, muidu elus püüan hoiduda nii vihast kui löömingutest. Ka lööklaule pole loonud. Trummi olen löönud varases nooruses nii kõvade pulkade kui pehmete nuiadega. Sisetunde sunnil – mõeldes kõige üldisematest arengutendentsidest selsinasel keral – tahaks teinekord lüüa häirekella.

Toodang versus kunst

Eesti filmiaasta 2005
 

Võimuka tuule murendatud Müür

Pisukesed ametnikuhinged lömastavad geeniuse. Pärast “Valget laeva” (1970) on Müür tõeline Hiiob.

VVV:Gogol Vigalas

 
Venelastel jõulukino peaaegu puudub. Põhjus muidugi klaar: polnud neil ju pikki aastakümneid jõulegi. Enne revolutsioonimärulit jõuti jõulust lähtuvaid filme nats siiski teha. Kõige kirkamalt on jäänud kinolukku üleilmselt tuntud animaatori ja eksperimentaatori Vladislav Starevitši filmid. Emigrandina kirjutas ta oma nime küll : Wladislaw Starewicz. Oli mees ju Leedust pärit poolakas.…

Dokumentalistide Olümposel nööbist kinni

Muljeid Amsterdami rahvusvaheliselt dokumentaalfilmide festivalilt.
 

Millega lööd ja keda?

Hardi volmer: Et keda lüüa ja millega, ehk mida lüüa ja kellega!

Meedia: Raha ja spordi leotamise aegu

 
Aastalõpul ei lähe vist päevagi, kui ajakirjanduses ei ilmuks mõni edetabel või mõnes konkreetses kategoorias aasta inimese, taime või nähtuse valimine. Võta nüüd kinni, kas seda tehakse igavusest või fantaasiapuudusest. Meie näiteks valisime 1982. aastal nõukaaegses ülikoolis kolhoosis olles endi hulgast esimese Lennoni, teise Lennoni, kolmanda Lennoni ja… lohutus-Lennoni. Igav…
Sirp