2005-12 (3059)

AIVO LÕHMUS 21. VII 1950 ? 28. III 2005

28. III peatus kirjaniku ja kultuurimehe Aivo Lõhmuse süda. Seda oli karta, sest ta oli kriitilises seisus juba mõnda aega. Ja ikkagi tuleb ka kannatusi lõpetav surm alati ootamatult.
Aivo Lõhmus sündis 21. juulil 1950 Põlva mail Ahja jõe ääres. Ta oli lõunaeestlane, kes debüteeris värssidega juba 14aastaselt. Ühelt poolt…

Missugused olime meie?

Usk nõidadesse muutus igapäevaseks ja haaras kõik seisused alles uusajal.
Mõni aasta tagasi näitas televisioon pildikesi nüüdisaegsest Hiinast: Majanduslikud huvid olid nõudnud jõesängi õgvendamist ja seepärast asukad, kelle elukohast oli jõgi kavandatud üle voolama, pidid asuma mujale. Aga ümberasujad teadsid, et selline muutus saab olla ainult ajutine: kui mitte nemad ise,…

Tõsine ja naeratav jumal

Ilmar Vene artikkel ?Küsimus naeratavast Kristusest? ( Sirp 4. 03) on nii huvitav ja mõtterikas, et sellele võiks kirjutada pikad kommentaarid. Seda ma kahjuks teha ei jõua, nii piirdun vaid mõne märkusega.
Kõigepäält islamist ja Muhammadist. Prohveti eluajal teda tõesti ei portreteeritud, küll on aga hilisemast ajast olemas tema kujutisi,…

Konverentsist koguteoseni

Konverentsist koguteoseni

AINO KÜLVAND 17. XII 1921 ? 19. III 2005

Rahvusooper Estonia jätab hüvasti oma tegevusaastate ühe silmapaistvaima sopraniga. Aino Külvandi lavaelu kestis 34 aastat (1944 ? 1978). Ta oli üks nendest, kes alustas varemeis teatris koorilauljana. Aastal 1957 aga, kui oli juba  üsna tuntav Estonia mäkketõusu algus, sündis tema Tosca, mida on läbi aegade peetud lauljatari esimeseks tõeliseks suurrolliks.…

ERI:Meediast ajalukku

 

TTT:Olemusliku tundmisest

Olemusliku tundmisest
 

Kas on veel kuskil ruumi?

Osutatakse olulistele tendentsidele ja lavastustele, traditsioonilisest ülevaatest on aga paraku seekord loobutud.

Kas sellel on mõtet?

ANNELI SARO, ?Teatrielu 2004?
Milleks ?Teatrielu? hea on? Meil on ju päevalehed, Sirp ja TMK?

Ilus ja kerge

ENA tublid dramaturgid võiks seda laadi töö ette võtta tihedamaltki kui kord kümne aasta jooksul.

Rahva­kunstnikest. Kõigile

Näitlejate elu ja töö lugu kirjutatakse publiku mällu, intervjuuraamat teeb mõningaid korrektiive ja lisandusi.

Aeg seab piirid ? kuid kas ka mälule?

?Südame laul ? Georg Ots 85?: TALLINNA FILHARMOONIKUD, Vitali Bilyi, Juhan Tralla jt solistid ERI KLASI ja ERKI PEHKI dirigeerimisel Estonia kontserdisaalis 20. III.

Valge maagia musta klaveri sees

COLORADO BOWED PIANO ENSEMBLE: ansambli juht ja helilooja STEPHEN SCOTT, solist Victoria Hansen (sopran) 19. III Tallinna raekojas.
 

Suur reede suurvormi ettekandega

Gioacchino Rossini ?STABAT MATER?: ERSO, RAM, tütarlastekoor Ellerhein ja solistid NIKOLAI ALEKSEJEVI dirigeerimisel Estonia kontserdisaalis 25. III.

UUDISED

KUNST
 

Üks tont käib mööda Euroopat

Uusliberalism on tööriist Euroopa Liidu olelusvõitluses.
Üks tont käib taas mööda Euroopat ringi, vähemalt läänest vaadatuna. Selle tondi nimi on uusliberalism ehk (peamiselt) uute ELi liikmesriikide soov realiseerida ühenduses vabaturupõhimõtted. Minevikuline vihje pärineb Jacques Chiracilt, kes kahe nädala eest Brüsseli tippkohtumisel tähendas, et ?uusliberalism on meie aja kommunism.?

Oma riiki ei leia ma üles

Poliitilise vastutuse peaksid võtma need, kes on praeguse olukorra tekitanud.
Samasuguseks triviaalsüsteemiks nagu poliitikute lehmakauplemine on saanud ka nende kirumine. See on põhjendatud, aga selle tulemus on eeskätt psühhoteraapiline. Sest tõdemusega, et nad kõik on ühed p?d, pole midagi suurt peale hakata. Peamine on siiski hoopis üks teine asi. Nimelt tuleb…

Näotu ühiskond

Tallinnas ja Toompeal lahvatanud võimutülid on kärpinud demokraatia legitiimsust ning on ohtlikud tervele riigile. Juba slogan?iks muutunud poliitilise võõrandumise kõrval jäävad tagaplaanile olulisemad protsessid,  mis on riigi arengule ohtlikumad kui kiiresti muutuvad erakondade toetuspunktid.  Paljud poliitikud armastavad võrdsustada riigi stabiilsust valitsuste stabiilsusega. Valitsuskoalitsiooni pikk eluiga ei ole aga võrdelises seoses…

Kergitab kulmu

Usaldada või kahtlustada?
 

Kirjanduse kolikamber

Skisofreeniline kajamasin

Rong nimega Daniel Martin

John Fowles, Daniel Martin. Inglise keelest tõlkinud Victoria Traat, värsid Mats Traat. Toimetanud Kärt Hellerma. Varrak, 2004. 908 lk.

Kuidas tõlgendada kreeka tragöödiaid?

Anne Lille tragöödialeksikon on poleemiline ja pisut dotseeriv, kuid siiski suurepärane teatmeteos.
 

Püha õhtu seltskonnalaud

Viini aktsionist Rudolf Schwartzkogler. Aktsioon nr 4. 1965.

Kas ja kuidas kirjutada asju kunstiks?

 Tallinna Kunstihoones vestlevad Jaan Elken (pildil vasakul) ja Jan Kaus.

Vaataja rambivalguses

Gabrānsi varjatud sõnum: maailma keskpunkt asub vaataja peas, mitte kunstniku südames.

Jalutuskäik tallinna galeerides

Jarõna Ilo käsi söes
Jarõna Ilo näitus ?Päevik? Hausi galeriis kuni 8. IV.

Üha kaugenev jälg Paul Karbist

Paul Karp 100.

Tagasivaade pidunädalatele

MODERNISMI PIDUNÄDAL Tartus 7. ? 14. III.
14. III pandi Tartu Jaani kirikus Poulenci ?Gloria?ga? pidulik punkt Elleri kooli stiili pidunädalatele. 2002. aastal barokiga alanud ning klassitsismi ja romantismi ületanud tee oli jõudnud oma lõpuni, modernismini.

Kolmas ?Moos? oli rahvusvaheline

III laste ja noorte muusikafestival ?MUUSIKAMOOS? Pärnus 17. ? 27. III.
Kolmanda laste ja noorte muusikafestivali ?Muusikamoos? keetsid kokku Pärnu Kontserdibüroo ja Pärnu Linnaorkester (PLO). Ei väsi toonitamast, et tegemist on ainukese kooliõpilastele suunatud festivaliga kogu riigis, erilise väärtuse annavad üritusele ka tegijatena hõivatud kohalikud noored jõud koos proffidega. Juba traditsiooniliste…

Vähem verd ja rohkem mängu!

1. ? 6. aprillini jookseb kinos Sõprus ?Manifesti? filminädal, mis on pühendatud eesti filmitegijate kursuse- ja diplomitöödele. Nädal lõpeb praeguste re?iitudengite vastvalminud tööde esilinastustega. Tudengifilmi teemadel vestlesid sel puhul Jaak Kilmi (J. K.), Andres Maimik (A. M.), Karol Ansip (K. A.), Marje Jurt?enko (M. J.) ja Ivo Eggi (I. E.),…

Oo, kaame kadedus, mil kulliküüned!

Mõtteid Prantsuse ja Belgia filminädala (28. III ? 3. IV) puhul
Kui möödunud sajandi kuuekümnendate aastate lõpus algas kunsti väljasuremise uus etapp, sattus esmakordselt löögi alla ka filmikunst. Seni oli cinema pigem lõiganud kasu järsust muutusest, mille kutsus esile tehnika võidukäik ? pole ju kino mitte vähem tehniline kui kunstiline nähtus.…

VVV:Sõja õiglased intonatsioonid

Viimane suur sõda on eestlase teadvuses ikka veel segi nagu puder ja kapsad. Too  ?teise Vabadussõja? tees on ju narrilt naiivne. Sellest ei saa aru maailm ega meie ise. Eesti ajaloolased ajavad putru, poliitikud riputavad ühe käega Hitleri vormis sõdinuile riste rinda, teisega kisuvad maha samadele ?vabadusvõitlejaile? püstitatud monumente. Punaarmee…

Asjade seisust Eesti dokumentalistikas

Algupärane ja lööv idee on filmi juures põhiline, kuid oskamatus seda vormistada võib re?issöörile kalliks maksma minna.
19. märtsil peeti 7. Eesti filmipäevade raames Tallinna Kinomajas konverentsisaalis intrigeeriva pealkirjaga üritus ?Asjade seisust Eesti dokumentalistikas?, mida tuli kuulama üle 50 inimese. Pika jutu taga peitub Eesti Filmi Sihtasutuse ning Eesti Kinoliidu…
Sirp