2005-11 (3058)
MARIO LUZI (1914 ? 2005)
Veebruari viimasel päeval suri oma kodus Firenzes viimane hermeetik, 20. sajandi itaalia luule vaieldamatu suurkuju Mario Luzi. Itaallased on Luzit seitse korda Nobeli preemiale esitanud, tema loomingut on tõlgitud enamikku euroopa keeltest.
Luzi alustas tõsise hermeetikuna, 1935. aastal ilmunud esikkogu ?La barca / Paat? koondab endas emblemaatilist, kohati ehk hämarat…
Luzi alustas tõsise hermeetikuna, 1935. aastal ilmunud esikkogu ?La barca / Paat? koondab endas emblemaatilist, kohati ehk hämarat…
1 minut
Raamatututvustus
MÕELDES MUUSIKAST. Sissevaateid muusikateadusesse. Koostanud Jaan Ross. Toimetajad Jaan Ross ja Kaire Maimets. Keeleliselt toimetanud Leelo Laurits, kujundanud Mari Kaljuste. Varrak, 2005. 520 lk.
Ei käesolevast ega eelmisest sajandist tulegi meelde, et eesti keeles oleks trükivalgust näinud ühes köites nii mahukas ja samas ka sedavõrd laiahaardeline muusikateoreetiliste esseede kogumik nagu äsja…
Ei käesolevast ega eelmisest sajandist tulegi meelde, et eesti keeles oleks trükivalgust näinud ühes köites nii mahukas ja samas ka sedavõrd laiahaardeline muusikateoreetiliste esseede kogumik nagu äsja…
2 minutit
Kõrgesti austatud linnapea Tõnis Palts!
Ma olen murega kuulnud, et Teil on viimasel ajal olnud väga palju partnereid, seepärast tahaksin rääkida ühe loo. Kord käis meil endises Peldiku baaris üks tüdruk, kelle nimi oli Sally. Täitsa kena, hambad olid natuke ussitanud, ei tea, mis tast saanud, pole ammu näinud. Tema ei olnud päris lits, aga…
0 minutit
Tartu Ülikooli rektori ja Eesti Keele Instituudi direktori ÜHISAVALDUS emakeelepäeva puhuks
Eesti riik ?peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade? ? nii on öeldud Eesti Vabariigi põhiseaduse preambulis. Riigi kestmise selgroog on eesti keel, tema kestmine ja areng, ning sellisena peab emakeel olema kogu rahva ja eriti iga võimu ja valitsuse tähelepanu ning esmase hoole objekt.
Tänavuse emakeelepäeva eel…
Tänavuse emakeelepäeva eel…
1 minut
Tallinna Kunstihoone kutsub kultuuriklubisse ?KU-s on kunst!?
algkooli (I ? V klass) ja gümnaasiumi (X ? XII klass) õpilasi.
1 minut
Juhan-Edvard Illend 30. I 1943 ? 22. II 2005
Juhan-Edvard Illend oli nii õppejõu kui ka disainerina alati uudne ja huvitav. Tema loomingus oli isikupära ja professionaalset süvenemist. Hingelt oli ta õpetaja. Ta oskas sütitada tudengeid ja nendel oli ja on oma õpetajast rääkides sära silmis.
Juhan-Edvard Illendi arvates ei olnud pedagoogiline tegevus mitte niivõrd õpetaja-õpilase suhe, kuivõrd maailmavaadete ja…
Juhan-Edvard Illendi arvates ei olnud pedagoogiline tegevus mitte niivõrd õpetaja-õpilase suhe, kuivõrd maailmavaadete ja…
1 minut
Pääsemine?
Bunyani religioossest tekstist esteetiliselt nauditava vaatemängu tegemine on eetiliselt küsitav, ometi on lavastusele teoloogi pilguga vaadates vähe ette heita.
?Inimese teekond? on meie tuntud pagulaskirjaniku Ristikivi luulekogu pealkiri, aga ka John Bunyani ?Pilgrim?s Progress?i? üks tõlkevariante. Lugu ise on vist siiski tuntum pealkirja ?Ristiinimese teekond taevalinna? järgi. Vahest ongi lavastuse pealkirjastamise…
?Inimese teekond? on meie tuntud pagulaskirjaniku Ristikivi luulekogu pealkiri, aga ka John Bunyani ?Pilgrim?s Progress?i? üks tõlkevariante. Lugu ise on vist siiski tuntum pealkirja ?Ristiinimese teekond taevalinna? järgi. Vahest ongi lavastuse pealkirjastamise…
3 minutit
27. märtsi rahvusvahelise teatripäeva läkitus
Ariane Mnouchkine (Prantsusmaa)
Appi! Teater, tule mulle appi! Ma magan. Ärata mind üles Ma ekslen pimeduses, juhata mind, vähemalt küünlagi poole Ma olen hooletu, häbista mind Ma olen väsinud, tõsta mind jalule Ma olen ükskõikne, löö mind Jään ükskõikseks, viruta mul hambad sisse Mul on hirm, julgusta mind Ma olen…
Appi! Teater, tule mulle appi! Ma magan. Ärata mind üles Ma ekslen pimeduses, juhata mind, vähemalt küünlagi poole Ma olen hooletu, häbista mind Ma olen väsinud, tõsta mind jalule Ma olen ükskõikne, löö mind Jään ükskõikseks, viruta mul hambad sisse Mul on hirm, julgusta mind Ma olen…
1 minut
Moskva paraad ja Eesti häppening
Putin on sunnitud tõstma 9. mai profiili, aga Eesti poliitikud hämavad selle ümber.
Venemaa 9. mai võidupüha suurejooneline ja külalisrohke tähistamine on kergitanud Balti riikides ja mujalgi nii välis- kui ka sisepoliitilisi kirgi. Eestis on keskendutud peamiselt Teise maailmasõja eelse ja järgse ajaloolise tõe taastamise vajadusele ning sisepoliitilistele probleemidele. Siia on…
Venemaa 9. mai võidupüha suurejooneline ja külalisrohke tähistamine on kergitanud Balti riikides ja mujalgi nii välis- kui ka sisepoliitilisi kirgi. Eestis on keskendutud peamiselt Teise maailmasõja eelse ja järgse ajaloolise tõe taastamise vajadusele ning sisepoliitilistele probleemidele. Siia on…
4 minutit
Luhtunud võimalus olla härrasmees
Valida oli moraalse üleoleku ja hetkeemotsioonide vahel.
9. mai üle on meil arutletud rohkem kui näiteks Euroopa põhiseaduse ratifitseerimise üle. Asja on suus veeretatud nagu kuuma kartulit. Osa poliitikute hoiak oli varem, et ?saage aru, et meie ka ei taha, aga meid ka sunnitakse? ? umbes nagu vanasti. Ja nüüd on…
9. mai üle on meil arutletud rohkem kui näiteks Euroopa põhiseaduse ratifitseerimise üle. Asja on suus veeretatud nagu kuuma kartulit. Osa poliitikute hoiak oli varem, et ?saage aru, et meie ka ei taha, aga meid ka sunnitakse? ? umbes nagu vanasti. Ja nüüd on…
4 minutit
Vaba rahvakirik
Luterliku kiriku rollist Eestis
2004. aasta 28. aprillil EELK XXVI kirikukogu 7. istungjärgul vastu võetud uue põhikirja preambula ütleb: ?Eesti Evangeelne Luterlik Kirik on alates 16. sajandi usupuhastusest Eesti alal tegutsev luterlik kirik, kelle vaimulik elu ja järjepidev tegevus rahva usulisel ja kõlbelisel kasvatamisel algas eesti rahva ristiusustamisega.? § 1 defineerib:…
2004. aasta 28. aprillil EELK XXVI kirikukogu 7. istungjärgul vastu võetud uue põhikirja preambula ütleb: ?Eesti Evangeelne Luterlik Kirik on alates 16. sajandi usupuhastusest Eesti alal tegutsev luterlik kirik, kelle vaimulik elu ja järjepidev tegevus rahva usulisel ja kõlbelisel kasvatamisel algas eesti rahva ristiusustamisega.? § 1 defineerib:…
5 minutit
Suurteos või küüntest kübar?
Watsoni XX sajandi intellektuaalne ajalugu on odav ja halb aseaine, mis sisendab tuimust ja ükskõiksust.
7 minutit
XX sajandi alguse naiskunstnikud,totaalse kunsti propageerijad
Krestomaatilised modernistlikud kunstiajalood toovad abstraktsionismiga kulmineerunud uue kunsti(aga ka elu)tunnetuse peamiste põhjustena välja aatomi lagunemise ja vajaduse seega revideerida senist teaduslikku mõtlemist ning tajupsühholoogia uuringud ja iseäranis Freudi psühhoanalüütilise meetod kui vajaduse revideerida senist arusaama emotsioonidest, emotsionaalsest käitumisest. Naisliikumine, naiste võitlus, et osaleda võrdselt meestega avaliku elu igas valdkonnas, olla…
3 minutit
Baltisaksa naine XX sajandi algul
Theophile von Wistinghausen (abielus von Bodisco). Foto aastast 1890.
4 minutit
Vilde-aegsed naised
Eduard Vilde seisukohad on kantud demokraatliku ühiskonna meeste ja naiste võrdsusprintsiibist.
Kui kõnelda Vilde ajast, kerkib kohe küsimus: mis aeg see oli? Kas pidada XIX sajandi lõppu, XX sajandi algust pelgalt tehnika arengu, sotsiaalsuse kasvu ja inimteadvuse avardumine ajaks? Või kuulub selle juurde veel midagi, millest tänapäeval kõneldakse kui sugupoolte-vahelise…
Kui kõnelda Vilde ajast, kerkib kohe küsimus: mis aeg see oli? Kas pidada XIX sajandi lõppu, XX sajandi algust pelgalt tehnika arengu, sotsiaalsuse kasvu ja inimteadvuse avardumine ajaks? Või kuulub selle juurde veel midagi, millest tänapäeval kõneldakse kui sugupoolte-vahelise…
3 minutit
Diskursuseühiskond kui pulp
Kas kuskil tegutseb võlur, kes röövib sõnadelt nende tähenduse?
Me elame diskursuseühiskonnas: kõike öeldut, kirjutatut, maalitut, filmilindile võetut või arvutisse programmeeritut käsitletakse kui teksti. Kui teksti, mis elab, pulbitseb ja kõneleb kõneleb iseendast iseendaga.
Me elame diskursuseühiskonnas: kõike öeldut, kirjutatut, maalitut, filmilindile võetut või arvutisse programmeeritut käsitletakse kui teksti. Kui teksti, mis elab, pulbitseb ja kõneleb kõneleb iseendast iseendaga.
5 minutit
2004. aasta kirjandusauhindade laureaadid.
Sel esmaspäeval selgusid Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali 2004. aasta kirjandusauhindade laureaadid. Ei tee sel puhul halba meelde tuletada, mille poolest väärivad need kirjandusteosed esiletõstmist. (Katkeid Sirbist.)
Rein Raud, Hector ja Bernard. Tuum, 2004. 232 lk.
Rein Raud, Hector ja Bernard. Tuum, 2004. 232 lk.
5 minutit
Muusikamaailm
?Musica nova? Helsingis
Helilooja Kimmo Hakola juhtimisel läks tänavune festival Helsingis (4. ? 12. III) juhtteema ?Focus Britannica? tähe all. Briti heliloojaist tutvustati kadestamisväärset valikut: Julian Anderson, George Benjamin, James Dillon, Jonathan Harvey, Oliver Knussen, James MacMillan, Michael Tippett, Mark-Anthony Turnage. Raadio SO teisel õhtul kõlas ka noore Andersoni Sümfoonia (2003)…
Helilooja Kimmo Hakola juhtimisel läks tänavune festival Helsingis (4. ? 12. III) juhtteema ?Focus Britannica? tähe all. Briti heliloojaist tutvustati kadestamisväärset valikut: Julian Anderson, George Benjamin, James Dillon, Jonathan Harvey, Oliver Knussen, James MacMillan, Michael Tippett, Mark-Anthony Turnage. Raadio SO teisel õhtul kõlas ka noore Andersoni Sümfoonia (2003)…
3 minutit
Kiiduväärt ettevõtmine
MATI PALM (bass) ja Merike Käver (klaver) Suure-Jaanis heliloojate Kappide majamuuseumis 28. II, kavas KOLME HELILOOJA KAPI soololaulud.
3 minutit
Kontserdipeegel
Kontrastid Maarika ja Kristjan Järviga
ERSO ja MAARIKA JÄRVI (flööt) KRISTJAN JÄRVI dirigeerimisel Estonias 10. III.Absoluutselt ilma kompleksita suhtuvad eesti muusikasse need eesti interpreedid, kellele Eesti on küll isa- ja kodumaa, kuid kes on vabad kohalikest (mõtte)krampidest. Kes muud kui Järvid, seekord Maarika ja Kristjan, võivad endale lubada kava, kus…
ERSO ja MAARIKA JÄRVI (flööt) KRISTJAN JÄRVI dirigeerimisel Estonias 10. III.Absoluutselt ilma kompleksita suhtuvad eesti muusikasse need eesti interpreedid, kellele Eesti on küll isa- ja kodumaa, kuid kes on vabad kohalikest (mõtte)krampidest. Kes muud kui Järvid, seekord Maarika ja Kristjan, võivad endale lubada kava, kus…
4 minutit
Filmifestival ja filmipäev korraga
11. ? 19. III leiavad Tallinna Kinomajas aset Eesti filmi päevad
4 minutit
Peda filmi ja video õppetool näitab
Piret Saarepuu tõesti naljakas animafilm ?Naljakas härjamüümine? toetub Kreutzwaldi loomingule.
VALIK EESTI TUDENGIFILME. DVD koos ajakirja Teater. Muusika. Kino märtsinumbriga ja esilinastus kinos Sõprus
VALIK EESTI TUDENGIFILME. DVD koos ajakirja Teater. Muusika. Kino märtsinumbriga ja esilinastus kinos Sõprus
4 minutit
600 filmi kenas ruskes Soome linnas
Muljeid Tampere 35. rahvusvaheliselt lühifilmide festivalilt
6 minutit
