Muutused on Eestis tõenäolisemalt poliitilist ja majanduslikku laadi. Maakoor püsib siin paigal ja ilm, ehkki koos aastaaegadega muutuv, on seni vaid aeg-ajalt imelik, andes tulevastest muutustest vaid põgusalt märku. Kuidas on aastatuhandeid elatud pidevate raputuste keskel ja kuidas uued muutused vähendavad iidsetest oskustest õppimist, kirjutab Kariibi mere saarte arheoloog, pärandi ja katastroofi seoste ekspert Andrea Richards.
***
Kariibi mere saared ja rannikualad Bahamast põhjas kuni Kesk- ja Lõuna-Ameerika mandri rannikualadeni lõunas on…
Tihti võpatan ennast helikandjalt rääkimas kuuldes. On’s minu hääl tõesti selline: nõrgavõitu, pehme, koguni lapselik?! Olen pikk hallipäine naine, värske vanaema. Mu hääl ja keha otsekui ei kuuluks kokku. Metsa kokkuostjad või Postimehe tellimuse pakkujad lähevad mind kuuldes kohe sina peale üle. Ei, mul pole sinatamise võrdsustava funktsiooni vastu midagi. Küll aga hoiduksin mäkdonaldiseerumise tekitatud kunstlikust lähedusest, aga hääleke ei paku mulle distantseerivat kaitset.
Füüsika, anatoomia ja pragmaatika kõrval on hääle…
Saale Kareda, „Elis Halliku muusika sügav ühendus maailmaga“
Eesti Teaduste Akadeemia presidendikandidaadid
Margus Maidla, „Tööstusliku majandusmudeli kiituseks“
Marten Esko, „Kas keskkonnateemaliste näituste üleküllus?“
Andrea Richards, „Kariibi mere saareelanikud orkaani ja vulkaani vahel“
Kerttu Rozenvalde, Kadri Koreinik, „No English, no life?“
Anto Veldre, „Kas kellelgi peaks väga häbi olema?“
Jüvä Sullõv, „Võrokõsõ mõttit eesti keele kaitsõst“
Grete Tiigiste, „Oh, koolimaja“
Aurora Ruus, „Kuidas rääkida muusikast, mida pole kuulnud“
Intervjuu
luuleprõmmu 2022. aasta maailmameistri Xabiso Viliga
disainer Triinu Triibmanniga
Esiküljel helilooja Elis Hallik. Foto Mark Raidpere
Kultuuris võib küll toimuda tohutult palju, aga kui teoseid üldsuse tarbeks ei mõtestata, ei täida kultuur oma rolli ühiskonna ühendaja ja julgeoleku tagajana.
Septembri alguses tekitas palju pahameelt Kanal 2 uudistemagasinis „Reporter“ esitatud ülevaade kooliaasta avaaktustest üleminekukoolides, s.t venekeelsetes koolides, kus sellest õppeaastast õpitakse eesti keeles. Seal näidati lapsi, kes ei saanud reporteri küsimustest aru ega osanud anda pikemaid kui ühesõnalisi vastuseid.
Niisiis mitmes mõttes hea näide teemast, mille kohta peaks silmaringi avardama.
Ajakirjanduseetika. Alustame mõistagi ajakirjanduseetikast. Eesti ajakirjanduse eetikakoodeksi punktis 3.6 seisab, et „Lapsi tuleb üldjuhul intervjueerida või temast ülesvõtteid teha lapsevanema või lapse…
Minu vasakul õlavarrel on lohk. Nüüdseks on see peaaegu märkamatuks muutunud, pidin õnaruse leidmiseks tükk aega sõrmedega nahka kompama. Kui viimaks leidsin, mõistsin kohe, et see ongi see! Lohu põhi asub sügaval, see on sitke ja kange nagu kõvaks tallatud maapind. On selge, et läbistus on olnud mu õlavarres kaua, on koos kehaga kasvanud ja sellega kohanenud. Kui naba välja arvata, on see minu kõige esimene sissekanne: „Kallis päevik, ma…
„Monumentaalsuse mõtestaja“, Anu Soojärv vestleb Gregor Tauliga
Raul Järg, „Esimene Rakvere pilwelõhkuja – wiiekümne wersta peale ümberringi näha!“
Kadi Jaanisoo, „Me ei ole laisad lohed“
Peep Ehasalu, „Kultuuriajakirjandus on ühislooming“
„Kirjastamises ei ole miski garanteeritud“, Pille-Riin Larm vestleb Tauno Vahteriga
Elle-Mari Talivee, „Vapper imeilus südantmurdev Lviv“
Ülo Mattheus, „Venemaad võib / ei või tulistada?“
Art Leete, „Aga äkki soomeugrilased ei hääbugi“
Kristel Vilbaste, „Looduse kaitse. Lootuse kaitse“
Margus Lattik, „Pühadusest ei saa olla ükstapuha“
Gunda Tire, „PISA-uuringu näitel, kuidas mõjutab…
Puhkusest on sügise hakul ikka tore mõelda. Kurbmagus mälestus: selleks korraks siis jälle tehtud ja kes teab, millal jälle saab. Vaim peaks kõiksugu ees ootavateks vintsutusteks virge olema ja keha lõputust rassimisest uuesti turgutatud. Aga kas see on ikka kõik nii lihtne?
Üks õige puhkus tähendab lõpuks ikka pidevat keha ja vaimu võitlust. Algab see muidugi juba puhkusehommikul ärgates. Päike on kõrgel taevas, temperatuur julgelt ühe kahekümne, lausa patt on toas…
„Vabastav nutt“, Liina Triškina-Vanhataloga vestles Kaspar Viilup
Kata Anna Váró, „Veneetsia filmifestivalil kohtub kunst meelelahutusega“
Vestlusring „Disaini disainides“
Mattias Malk vestles arhitekt Jonas Jankega
Kaisa Maasik, „Elu tahab Kunstihoones edasi minna“
Uno Veismann, „Kosmoses uuele ringile. Kasutusele võetakse Kuu!“
Kristjan Kikerpill, Andra Siibak, „Tehisaru ja laste näokuvade suuräri“
Joosep Susi, Agnes Neier, „Suitsu nurk XXVI. Jüri Talveti „11. septembril 2001 Salzburgi hotellitoas““
Jüri Kolk, „Millest mõtled? Võib-olla hiljem“
Esiküljel režissöör Liina Triškina-Vanhatalo. Foto Piia Ruber
3 minutit
Küpsistega nõustumine
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.