Varia
- Elurikkus – Kliima (158)
- Keelele tuleb kasuks (43)
- Kliimale tuleb kasuks (47)
- Kohanemise ilu (48)
- Meedia (645)
- Minu keha (45)
- Minu koht (47)
- Sirbi laureaadid (25)
- Vabaduse plats (46)
-
KuvatõmmisAjakirjanduse vaikne hääbumine ja meedia pealetung
Ehk tasub astuda inimkonna jaoks väike, aga iseenda jaoks suur samm ja toetada oma rahakotist neid väljaandeid, mis ujuvad vastuvoolu ja püüavad edendada aeglast ajakirjandust.
5 minutit -
Esiküljel pianist Martti RaidePiia RuberSel reedel Sirbis
Sirbi laureaadid 2025
Taavi Hark pianist Martti Raide tähtpäevakontserdist
Tiia Kõnnussaar, „Ajakirjanduse vaikne hääbumine ja meedia pealetung“
„Naised teaduses“ stipendiaadid Kadri-Ann Pankratov, Mari Tõrv ja Marju Himma
Rainer Kuuba, „Motivatsioonikiri kliimaministeeriumi metsaosakonna juhiks kandideerimisel“
Martin Aidnik, „Eesti kunstiakadeemia Iisraeli ülikooliga suhete katkestamine väärib respekti“
Raul Veede „Taat, istu! Tsitaat!“
János Pusztay, „Mis saab soome-ugri rahvaste kirjandusest?“
Äli-Ann Klooren detsembrikuu kontsertidest
Kent Raju, „Digiheli akustilisel kontserdil“
Konstantin Kuningas filmiaastast 2024
Tüüne-Kristin Vaikla, „Modernistlik ruumikultuur ja disaineri vormimine“
Arutelu „Arhitektuurivõistlused läbi aegade – miks…3 minutit -
Esiküljel antropoloog Aet AnnistPiia RuberSel reedel Sirbis
„Hierarhiline, ebavõrdsust aktsepteeriv ühiskond ei peegelda inimest kui liiki“, Valle-Sten Maiste vestleb Aet Annistiga
Aet Annist, „Kasvumajanduse muutumatu kosmoloogia“
Juhan Raud, „Kunstiaasta 2024“
Grete Tiigiste, „Uue aja arhitektid ja nende ülesanded eluasemekriisis“
Jaak-Adam Looveer, „Kas linnad valguvad üle piiri või kasvavad?“
Tristan Priimägi, „Euroopa filmiauhinnad 2024“
100 aastat Eesti esimesest mängufilmist „Mineviku varjud“
Brigitta Davidjants põlvkondade muusikalisest mälust ja nostalgiast
Natalie Mets, „Klubikultuur muutuste veerel“
Laur Kaunissaare, „Olukorrast teatrimaastikul. Rahulikult“
Triinu Laan, Mari-Liisa Parder, „Ellujäämiskunsti meistrid elavad Lõuna-Eestis“
Art Leete, „Kokkupuuted…4 minutit -
Juhan RaudErakoguMinu keha
Roger Zelazny 1967. aasta fenomenaalses ulmeromaanis „Valguse isand“ tegutsevad Maalt saabunud inimesed kauges tulevikus planeedil, mille nad on vallutanud. Kolonistid on end sättinud planeeti valitsema tehnoloogia kaasabil: see võimaldab teadvust ühest kehast teise siirdada. Nõnda elavad nad sajandeid, kogu aeg rahvastikku juurde tootes. Kuna seesugune tegevus sarnaneb ümbersünniga, on vallutajad võtnud endale hinduistliku mütoloogia jumalate rollid. Raamatu nimitegelane otsustab kehastuda Buddhaks ning hakkab režiimi vastu mässama.
Teadvuse siirdamise motiiv viib paratamatult…2 minutit -
Esiküljel Ants Orase nimelise kirjanduskriitika auhinna laureaat Heli AllikSel reedel Sirbis
Heli Allik, „Minu kirjanduskriitika“
Mihhail Trunin, „Kui surnud, siis surnud“
Ülo Mattheus, „Hirmu globaliseerumine ja kangelase ootus“
Eesti 2024. aasta arhitektuuripreemiate nominendid
Mattias Malk vestles Bratislava linnainstituudi juhi Petra Markoga
Elvi Tuisk, „Kuidas saada õiglast tasu oma teose või esituse eest?“
Kurmo Konsa, „Inimesed vitriini ees ja sees“
Priit Suve, „Alkohol ja ühiskond: ebamugavatest küsimustest avatud dialoogini“
Margus Ott, „Argidialektika XXXI. Vabadus“
Esiküljel Ants Orase nimelise kirjanduskriitika auhinna laureaat Heli Allik. Foto Piia Ruber2 minutit -
Ove AverinErakoguSümbioos
Ma ei taha väita, et Valdur Mikita valetab, aga ma ei usu, et mööda metsa konnates on võimalik mõelda. Pärast aastaid kestnud teadustööd tuleb tõdeda, et personaalne empiiriline kogemus implitseerib vastupidist. Teisisõnu: olen kade, sest mina nii ei oska. Isegi tsiviliseeritum keskkond ja asfalteeritud tänavad ei aita, kuigi peaks olema heade mõtete linn. Mina mõtlen hoopis umbses toas ja ainult siis, kui valgel laual on arvutis Word.
Ainult siis, kui ma…1 minut -
Krõõt TarkmeelEemaldunud keha
Ma olen eemaldunud oma kehast. Ta vajab kogu aeg hoolitsemist, turgutamist, poputamist. Ta vajab pidevat tähelepanu: et ma ei istuks liiga kaua, et ma liigutaks, et ma ei laseks argielu stressil teda mõjutada, et ma hoiaks teda.
Mu hommikud ja õhtud lõppevad kehaga. Miks ta valutas nüüd? Kas ta valutab homme? Mina olen see, kes teeb asju, käib kohtades, naudib, aga keha on see, kes valutab. Mõnikord valutab ta taamal, teinekord…2 minutit -
Esiküljel Betti Alveri kirjandusauhinna laureaat Gregor KullaPiia RuberSel reedel Sirbis
„Ilu“, Pille-Riin Larm vestles Gregor Kullaga
Mirjam Parve muljeid säravamatest debüütteostest
Sveta Grigorjeva, „Noored provintsist pärit naisluuletajad lastakse ju maha?“
Finlandia romaaniauhind 2024
Aili Künstler vestles keeleteadlase Külli Habichtiga muutuva keele teemal
Agnes Neier, „Mida me kardame?“
Konstantin Kuningas vestles Akadeemilise teatri ühe asutaja Martin Kõivuga
Margus Vihalem, „Teised liigid ja nende õigus elamisväärsele elule“
Kelly Kittus, „Ruumist ja inimestest – inimgeograafia ühendab maailma“
Kristiina Malm-Olesk vestles helilooja Alisson Kruusmaaga
Anni Martin aasta puitehitistest
Merle Karro-Kalberg vestles disainer Dan Mikkiniga
Madis Vasser,…5 minutit -
Margit_MutsoPiia RuberObjekt
1988. aasta maiööl kogen unes veidrat episoodi: sisenen keskkooliaegsesse tualetti, käes kilekott minu enda kehaga. Riputan selle ühe kabiini ukselingi külge, astun ise teise ja sulen ukse. Hetk hiljem siseneb tualetti veel keegi ja küsib: „Kuidas ta küll oma keha niimoodi hoiab? See võib ju viga saada!“ Tõesti, mõtlen hirmunult, keegi võib ju kotile otsa koperdada ja näiteks mu jalaluu murda . . . .
Sama päeva õhtul laman operatsioonilaual, päriselt, minu keha kohale kummardub…2 minutit -
Esiküljel arhitekt Oliver SoometsPiia RuberSel reedel Sirbis
„Oo, betoon!“, Merle Karro-Kalberg vestles arhitekt Oliver Soometsaga
Margit Mutso vestles värske Tallinna linnaarhitekti Andro Männiga
Aimar Ventsel, „„Heade venelaste“ kunst“
Andrei Liimets vestles Briti dokumentalisti James Jonesiga
Alari Purju, „Institutsioonid ja majanduslik edenemine“
Hent Kalmo, „Kasvuraskused. Pikk vaade“
Priit-Kalev Parts, „Energiaüleminekuist nüüd ja muiste“
Maarja Grossberg-Kuusk ringmajanduse võimalustest päikeseenergeetikas
Dmitri Vinnikov, „Jõuelektroonika teeb energiapöörde võimalikuks ja elu paremaks“
Pille-Riin Larm vestles Eesti Kirjanduse Seltsi tegevjuhi Marja Undiga
Kirjanduskriitika auhinna kandidaadid 2024
Reet Hiiemäe, „Kadri metamorfoosid“
Aurora Ruus, „Muusikast mineviku ja tuleviku…4 minutit
