Varia

  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    Dialoogi tekkeks on vaja aega. Anneli Porri intervjuu kunstnik Sigrid Viiriga
    SIGRID VIIR: „Kui lõpetada usk lõputusse kasvu, jääks meil rohkem aega olla aktiivsemad kodanikud ja empaatilisemad inimesed ning asjade üle järele mõelda.“
    Sigrid Viir on kunstiakadeemia fotoosakonna 2009. aastal lõpetanud kunstnik, kes on viimase kümne aasta jooksul käsitlenud selliseid teemasid nagu kunst ja majandus, ühiskonda sobitumine, rutiin, töö ja puhkeaja ühitamine, import ja eksport. Tema tee on palistatud tunnustuse ja äramärkimisega: noore kunstniku preemia (2010), Pulse Prize ja Balti assamblee medal (2012) ning Eesti Kultuurkapitali aastapreemia (2013 ja…
  • Kirke Karja, džässpianist ja -helilooja 
    Kirke Karja
    Renee Altrov

    Kirke Karja, džässpianist ja -helilooja 

    Tahaksin rääkida vabadusest ja piirangutest võrdlemisi kitsalt džässpianisti ja -helilooja perspektiivist, võib-olla on nendest mõtetest kellelgi kasu ka muudes eluvaldkondades.  
    Muusika kirjutamine on pikk protsess, kui arvestan selle hulka hoovõtu, aknast välja vaatamise ja enesepiitsutamise, sest ei ole ikka veel suutnud pliiatsit kätte võtta ega asja kallale asuda. Kirjutamisele eelneb enamasti kohutavalt kurnav aeg, mil kogun ideid, eksperimenteerin julgemalt kui muidu ja üritan kõigesse suhtuda võimalikult erapooletult. On momente, mil iga autori…
  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    ANNELI OTT: „Regionaalsuse aspekt peab olema iga poliitilise otsuse juures.“
    Kultuurilehe peatoimetaja intervjuu kultuuriministriga
    Kaarel Tarand: Kriisiaasta jooksul on iga professionaalse kunsti ja kultuuritegevuse ala oma hädade ja probleemide kohta ministeeriumile tohutult sisendit andnud. On seda tegutsemiseks piisavalt?
    Anneli Ott: Kus see mõõdupuu asub? Mis meil on, sellega töötame, ja nagu kõigis kriisist rohkem puudutada saanud valdkondades, on pigem positiivne, kui sisend valdkondadest tuleb. Seda lihtsam on mõista ja seda täpsemad saame olla…
  • KADI POLLI, kunstiajaloolane, Kumu direktor 
    Kadi Polli
    Erakogu

    KADI POLLI, kunstiajaloolane, Kumu direktor 

    Kumu uuel püsinäitusel „Identiteedimaastikud. Eesti kunst 1700–1945“ on Vabaduse plats väga aktuaalne. Seda otseselt: 1930. aastatel riigi esindusväljakuna välja ehitatud Vabaduse plats on siinse kunsti tähtis motiiv. 1934. aastal valmis väljaku ääres Edgar Johan Kuusiku ja Anton Soansi projekteeritud Tallinna Kunstihoone, kus said ateljeepinna tähtsamad eesti kunstnikud. Sealt oli käepärane aknast välja vaadata ja kujutada just Vabaduse platsi, olgu siis läbi vaasi seatud lillede või üle modelli õla. Otsest riiklikku propagandat on nendes töödes vähe, kuid ka lippe või paraade näitamata on Vabaduse plats selle aja kunstis ühtaegu Eesti omariikluse ja võimu sümbol. Püsinäitusel esindab seda vaikiva ajastu armastatud pildimotiivi Adamson-Ericu maal „Lilled Vabadusplatsi taustal“ aastast 1936. 
    Teistpidi on vabadusele oma platsi ehk ruumi andmine muidugi palju laiem teema. Vabariigi…
  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    Rääkida, rääkida, rääkida . . . . Margus Maidla intervjueeris Tallinna tehnikaülikooli rektorit Tiit Landi. TIIT LAND: „Eelkõige kvaliteet ja alles siis kvantiteet! Need ajad, mil aeti taga mahtusid, ja mida suurem seda uhkem, on ülikoolidel möödas.“
    1. septembril 2020. aastal alustas Tallinna tehnikaülikooli rektorina tööd neurokeemia ja neurotoksikoloogia professor Tiit Land. Tema elus on see juba kolmas kord asuda rektoriametisse, kuid seekord mitte enam Tallinna ülikooli rektorina, vaid Tallinna tehnikaülikooli liidrina. Nagu ta…
  • Jüri Eintalu, filosoof
    Jüri Eintalu
    Erakogu

    Jüri Eintalu, filosoof

    Sõna- ja ajakirjandusvabadus läänes on suures ohus, kui mitte pidada vabaduseks voli väljendada mõtteid, mille on poliitkomissarid „õigeks“ tunnistatud. 2020. aasta 25. aprilli
    The Atlanticus avaldavad Harvardi õpetlased Goldsmith ja Woods arvamust, et USA peab Hiinast õppust võtma ja kehtestama interneti üle range tsensuuri. Nad kirjeldavad, et USAs toimib tsensuur, kuigi selle olemasolu ametlikult eitatakse.1
    Mõnikümmend aastat tagasi kuulus kolmveerand USA peavoolumeediast paarikümnele ettevõttele, praegu aga umbes 90% sellest vähem kui kümnele.…
  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    Sirp 26. veebruaril, uuenenud Diplomaatia ka vahel.
    SANDRA HAUGAS: Ebavõrdsust tootev Tallinna eliitkoolipoliitika ei ole veel muudatusteks küps
    Sotsiaal-majanduslikult paremal järjel perede lapsed koonduvad ühtedesse ja mahajäänud perede järglased teistesse koolidesse, koolisüsteem kihistub.
    Lääne indiviidikesksus on hariduses kaasa toonud perede üha suurema soovi oma lastele ise kool valida, selle asemel et rahulduda KOVi või riigi koolikoha määramise otsusega. Koolikohtade jaotussüsteemi liberaliseerimine, mis vastuseks perede ootusele paljudes riikides ka aset on leidnud, on aga…
  • Aija Sakova, kirjandusteadlane, kriitik ja mitme raamatu autor 
    Aija Sakova 
    Foto: Mari Arnover 

    Aija Sakova, kirjandusteadlane, kriitik ja mitme raamatu autor 

    Mulle kui 1980. aastal sündinule seostub vabaduse mõiste lahutamatult Eesti taasiseseisvumisega ja vanemate põlvkondade toonaste emotsioonidega.
    Minu põlvkonna kooliaeg jäi 1990ndatesse ehk kiirete muutuste aastatesse. Meie vanemad olid vabaduse nimel lubanud kas või kartulikoori süüa. Meile kinnitati, et kogu maailm on ees avali, kõik on võimalik ja ainsaks piiriks on meie endi tahe ja soov midagi ette võtta. Haridus on muidugi kõige võti.
    Elu keskpaika jõudnuna olen ma ühelt poolt endistviisi sama…
  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    KATI ILVES, MARIA-KRISTIINA SOOMRE: Mida kassid ostaksid? Ehk Eha Komissarovi üheksa elu(tööd)
    Eha Komissarovist võiks mõelda kui Eesti kunstimaailma Ellen Ripleyst, seersandist võimatul missioonil, kes teeb kõike,  mida parasjagu vaja, jäädes kõige selle juures tavaliseks inimeseks.  
    Halb võib olla hea alusmaterjal.
    Laozi
    Enne ühe retrospektiivnäituse avamist küsis muuseumi direktor Eha Komissarovilt nõu, mida avamisel öelda, tal endal olid ideed otsas. Komissarov vastas: „Come on, tsiteeri Laozid ja ära ütle rohkem midagi. Diip, elegantne ja null pingutust. Ma võin sulle mõned tsitaadid saata!“ Avamiskõned olid tol õhtul aga pikad ja ülevoolavad…
  • Paavo Matsin, kirjanik ja teoloog

    Paavo Matsin, kirjanik ja teoloog

    Ükspäev astusin Tartus korterist välja ja mõtlesin, kuhu siirduda. Oli vaba päev. Lõpuks läksin Barlova poole, sest kuulus Ahto Külvet, kellest hiljuti film tehti, oli kolinud oma vinüülipoega Psühhoteek mitte vähem kuulsa kõrtsi teisele korrusele. Jõudsin kohale, panin sussid jalga (peab panema) ja vaatasin ringi. Ohsaa! Külvet oli endale super vene külmik-baari Sadko ostnud! Või ma polnud seda igal juhul varem Külvetil näinud.
    See retroime Sadko on ju puhas luksus ja…
Sirp