Varia

  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    Sirp 26. veebruaril, uuenenud Diplomaatia ka vahel.
    SANDRA HAUGAS: Ebavõrdsust tootev Tallinna eliitkoolipoliitika ei ole veel muudatusteks küps
    Sotsiaal-majanduslikult paremal järjel perede lapsed koonduvad ühtedesse ja mahajäänud perede järglased teistesse koolidesse, koolisüsteem kihistub.
    Lääne indiviidikesksus on hariduses kaasa toonud perede üha suurema soovi oma lastele ise kool valida, selle asemel et rahulduda KOVi või riigi koolikoha määramise otsusega. Koolikohtade jaotussüsteemi liberaliseerimine, mis vastuseks perede ootusele paljudes riikides ka aset on leidnud, on aga…
  • Aija Sakova, kirjandusteadlane, kriitik ja mitme raamatu autor 
    Aija Sakova 
    Foto: Mari Arnover 

    Aija Sakova, kirjandusteadlane, kriitik ja mitme raamatu autor 

    Mulle kui 1980. aastal sündinule seostub vabaduse mõiste lahutamatult Eesti taasiseseisvumisega ja vanemate põlvkondade toonaste emotsioonidega.
    Minu põlvkonna kooliaeg jäi 1990ndatesse ehk kiirete muutuste aastatesse. Meie vanemad olid vabaduse nimel lubanud kas või kartulikoori süüa. Meile kinnitati, et kogu maailm on ees avali, kõik on võimalik ja ainsaks piiriks on meie endi tahe ja soov midagi ette võtta. Haridus on muidugi kõige võti.
    Elu keskpaika jõudnuna olen ma ühelt poolt endistviisi sama…
  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    KATI ILVES, MARIA-KRISTIINA SOOMRE: Mida kassid ostaksid? Ehk Eha Komissarovi üheksa elu(tööd)
    Eha Komissarovist võiks mõelda kui Eesti kunstimaailma Ellen Ripleyst, seersandist võimatul missioonil, kes teeb kõike,  mida parasjagu vaja, jäädes kõige selle juures tavaliseks inimeseks.  
    Halb võib olla hea alusmaterjal.
    Laozi
    Enne ühe retrospektiivnäituse avamist küsis muuseumi direktor Eha Komissarovilt nõu, mida avamisel öelda, tal endal olid ideed otsas. Komissarov vastas: „Come on, tsiteeri Laozid ja ära ütle rohkem midagi. Diip, elegantne ja null pingutust. Ma võin sulle mõned tsitaadid saata!“ Avamiskõned olid tol õhtul aga pikad ja ülevoolavad…
  • Paavo Matsin, kirjanik ja teoloog

    Paavo Matsin, kirjanik ja teoloog

    Ükspäev astusin Tartus korterist välja ja mõtlesin, kuhu siirduda. Oli vaba päev. Lõpuks läksin Barlova poole, sest kuulus Ahto Külvet, kellest hiljuti film tehti, oli kolinud oma vinüülipoega Psühhoteek mitte vähem kuulsa kõrtsi teisele korrusele. Jõudsin kohale, panin sussid jalga (peab panema) ja vaatasin ringi. Ohsaa! Külvet oli endale super vene külmik-baari Sadko ostnud! Või ma polnud seda igal juhul varem Külvetil näinud.
    See retroime Sadko on ju puhas luksus ja…
  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    OTT PUUMEISTER: Millal on poliitika? 
    Milles siis asi, et venekeelse vähemuse kõnevõime veel eelmisel aastal eesti kultuuri ehmatas? 
    Ikka ja jälle kostab „kaine mõistuse“ kojast hüüatusi, et ei tohiks kõike politiseerida. Ei olevat kohane politiseerida laulupidu, 20. augusti pidustusi, sugu, kliimamuutust jne. Mida tähendab „politiseerimine“, kui kutsutakse üles sellest hoiduma? Ennekõike muidugi seda, et ei tohiks tavapärast asjade toimimise viisi kuidagi kahtluse alla seada. Asjad on nii nagu on, sest nii on õige. Nii…
  • Gregor Kulla,  oboist ja helilooja 
    Gregor Kulla
    Saara Steinberg

    Gregor Kulla,  oboist ja helilooja 

    Vabadus on olukord, olek, kus saab toimida oma tahte järgi ja ilma sunnita. No hüva. Tahte järgi küll, kuid sunnita?
    Mkmm. Sunnita ometi mitte. Kommertspoliitik „Pealtnägijaski“ irvitab: „Haha, miks on vaja õpikutes pedofiiliat õhutada? Mina ei tolereeri lastele homopropaganda pealesundimist!“ Kui tema seda mõistab, siis mõistab ehk igaüks, või mis? Aga kust ma siis saan seda päris vabadust? Nii et kõik kriteeriumid oleksid täidetud. Kõneldakse veel välimisest ja sisemisest vabadusest. Issand,…
  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    „Vahepealsuse lokkavad ruumiunistused“, Merle Karro-Kalbergi intervjuu Ingrid Ruudiga.
    Ingrid Ruudi: „Üleminekuühiskonna avatus on erakordselt inspireeriv: oli valmisolek kaaluda kõikvõimalikke ideid, arhitektuuri ja kunsti väljendusvahenditega esitatu resoneeris ühiskonnas.“
    Eelmise aasta lõpus kaitses Ingrid Ruudi kunstiakadeemias doktoritöö „Ruumiline interreegnum. Muutused Eesti arhitektuuris ja kunstis 1986–1994“. Järgnevalt räägimegi Ingridiga üleminekuaja arhitektuurist ja feministlikust ruumist.
    MADLE LIPPUS: Kas Rävala puiesteest saab sel suvel Tallinna (auto)vaba puiestee?
    Rävala puiestee liikluse ajutine ümberkorraldamine annaks Tallinna linnavalitsusele võimaluse natukenegi…
  • Jürgen Rooste, luuletaja    
    Jürgen Rooste
    Tiit Blaat / Ekspress Meedia

    Jürgen Rooste, luuletaja   

     
    Kui Eesti 1991. aastal vabaks sai, siis minu 12aastases peas tähendas see korraga kõige halva lõppemist. Muidugi nii ei läinud. 1990. aastad oli muserdav aeg: ühiskond pööras näoga suuresti mateeria poole, kuigi võitlus oli ju käinud vaimu ja hinge vabaduse eest. 
    Praeguse kultuurisõja (suure väärtuskonflikti) aluseks on samuti saanud küsimus vabadusest. Sest seda defineeritakse täiesti erinevalt. Defineeritakse nii kosmilistesse kaugustesse ulatuvalt erinevalt, et peaaegu pole samu tingmärkegi enam kõnesse-kirja alles jäänud. 
    Kuskil imaginaarsetes alusdokumentides oleks nagu kirjas, et inimese vabadus on ta enda kätes,…
  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    MADE LUIGA: Soliidne hoone LR
    Kõik on kõigega seotud, uued raamatud kõnelevad varasemate aastakäikude omadega, iga valdkond haagib kümnel eri moel teistega ja nii valmib teos teose haaval tugev ehitis.
    Mida peaks Loomingu Raamatukogu aastakäigu ülevaade sisaldama? Alustaks kõige tähtsamast – LR on jätkuvalt äratuntavalt oma näoga. Tema teostevalikus on sisemine loogika, mille toimemehhanisme ma täpselt ei tuvasta, aga adun mingi kolmanda meelega.
    MARGIT LANGEMETS, PEETER PÄLL: Muutuv ÕS
    Uus õigekeelsussõnaraamat sünnib meie…
Sirp