Toeta

Varia

  • Kuidas maitseb kliimamuutus ehk Olukorrast õunariigis
    Indrek Kangro
    ,

    Kuidas maitseb kliimamuutus ehk Olukorrast õunariigis

    Kui supermarketite riiulid on viimaste kümnenditega näiliselt aina kirjumad, siis tarbimine on liikunud järjest kaugemale looduslikust mitmekesisusest.

    Heleene Tambet
    9 minutit
  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    Elavas järjekorras klassikanälga kustutamas. Anne Aaviku intervjuu Eesti Kontserdi peaprodutsendi Maarit Kangroniga
    MAARIT KANGRON: „Võimas tunne haarab eeskätt siis, kui istud ja hoiad toolist kinni ja mõtled: kui tore, et olen elus ja praegu siin ja saan olla selle hetke tunnistajaks!“
    21. novembril 2020 sai Eesti Kontserdi peaprodutsendiks Maarit Kangron, kes on viimased tosinkond aastat elanud väljaspool Eestit. Enne õpinguid Hispaanias ja Londonis Guildhalli muusika- ja teatrikoolis töötas ta rahvusooperi Estonia…
    4 minutit
  • Marie Pullerits, tantsukunstnik, teatrivaatleja ja treener 
    Marie Pullerits

    Marie Pullerits, tantsukunstnik, teatrivaatleja ja treener 

    Liikumisest kõneldes mõeldakse tantsumaailmas vabaduse all sageli keha vabadust. See avaldub liikumisvalikutes ja -ulatuses, nii füüsilis-funktsionaalses tähenduses kui ka kontseptuaalsetes ja loomingulistes valikutes. Isegi kui keskkond või liikuja füüsilised võimed seavad piiranguid, leiab keha neile lahenduse. Keha vabaduse eelduseks on erisuguste liikumisulatuste ja -kvaliteetide võimaluste lai väli. Mida enam pingutada, seda laiemaks võib kujundada oma liikumisvabaduse ruumi. Piiri ületades on oht sellest ka ilma jääda. 
    Keha toimib vabaduste ja piirangute pidevas mõjuväljas. Liikumisfüsioloogia ja motoorika mõistevaras räägitakse liikumise mehaanilistest…
    1 minut
  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis (rohelust oodates) Juhan Liivi luuleauhinnast, feminismist ning digimugavusest ja võrgustunud aruteludest.
    Juhani sõber Berit. Pille-Riin Larm intervjueeris Juhan Liivi luuleauhinna laureaati Berit Petolaid.
    Aprillikuu viimasel päeval tähistati Alatskivi mail ja veebiavarustes vaiksel moel Juhan Liivi 157. sünniaastapäeva. Traditsiooniliselt kuulutatakse sel päeval välja Liivi luuleauhinna laureaat. Tänavu tunnistati kõige silmapaistvamaks liivilikku vaimsust kandvaks luuletuseks Berit Petolai „Tõnkadi-lõnk“.
    Luuletus on sündinud pikkamisi. Ridade taga aimuvad mõned isiklikumad vihjed ja allhoovused, mille juurde on kippunud…
    6 minutit
  • Keskkonnaotsustes saab osaleda tihti vaid kohtu kaudu
    Århusi konventsioon, millest tulenevad õigus keskkonnateabele, õigus osaleda keskkonnaasjades ja juurdepääs keskkonnaasjades õigusemõistmisele, on Eesti õigusse puudulikult üle võetud. Näiteks said keskkonnaorganisatsioonid meediast teada, et keskkonnaministeerium on teinud ettepaneku metsainventuuri alusandmed salastada.
    Piia Ruber
    ,

    Keskkonnaotsustes saab osaleda tihti vaid kohtu kaudu

    Keskkonnaorganisatsioonide kaasamine keskkonnaotsustesse on hoogustunud, kuid kahjuks on harva sisuline ning tõhusad osalemisvõimalused annavad end oodata.

    Tiina Georg
    6 minutit
  • Loomaõiguste kolmas laine
    ,

    Loomaõiguste kolmas laine

    Corey Lee Wrenn rõhutab feministlikke meetodeid, ehitades loomaõiguslusele tõenduspõhist alust, millel on intersektsionaalses poliitikas mõtet.

    Kadri Taperson
    3 minutit
  • Mattias Malk, linnauurija ja fotograaf 
    Mattias Malk
    Stefano Carnelli

    Mattias Malk, linnauurija ja fotograaf 

    Alustuseks kasutan vabadust alustada lugu võimalikult kaugelt. Nagu mu slovakist kooselukaaslase sõnul eestlastel kombeks on. 
    Kasvasin üles 1990. aastatel ja mulle tuletati vabadust vahel meelde. Peamiselt nii, et ma ei saa päriselt aru, kui õnnelik ma olema peaksin. Alles oli ju teisiti. Aga kuidas karta seda, mida ma pole kogenud? Kui ma värske täisealisena Euroopa teise otsa suurlinna kolisin, oli see ühtlasi vabaduseväljendus ja -janu. Minna ära Eestist ja eestlaste juurest oli üks vabadus. Teine oli võimalus elada oma äranägemise järgi, suhtluskonna ja ema-isa kõikenägeva pilgu alt väljas. Tagasitulek…
    1 minut
  • Konservatiivne rohepööre
    Rohetehnoloogia ja digimajandus nõuavad hulgaliselt spetsiifilist toorainet mobiiltelefone vibreerima panevast tungstenist elektriautode akudes vajaliku liitiumini. Puhtam õhk Euroopa linnades tähendab ühtlasi keskkonnakahju nt Boliivias (liitium) ja Kongos (koobalt). Pildil ülisuure liitiumisisaldusega suurim soolatasandik Salar de Uyuni Boliivia edelaosas.
    Wikimedia Commons
    ,

    Konservatiivne rohepööre

    Pelgamata kõike materiaalset, rakendaks heaperemehelik rohekonservatiivsus Maa ressursid inimkonna heaolu teenistusse, teadvustades ühtlasi, et aineline ei ole ainus hüveline.

    Mikael Laidre
    8 minutit
  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis riiklikult tähtsad kultuuriehitised:
    Selgus saabub jaanipäevaks
    Riigikogu kultuurikomisjoni esimees vastab Sirbi küsimustele kultuurirajatiste riikliku tähtsuse kohta.
    Aadu Must: „Anname endale aru, et praegu tahaks küll teha väga häid otsuseid, aga peame valima kõigest rahuldava ja hea vahel.“
    JAAK ALLIK: Kultuuriehitistest minevikus ja tulevikus
    Riigikogu nimekirja pääsemine ei ole kellelegi elu ja surma küsimus.
    5. novembril 1996 võttis riigikogu vastu otsuse „Eesti Muusikaakadeemia, Eesti Kunstimuuseumi ja Eesti Rahvamuuseumi ehitamise kohta“. Otsusega määrati…
    5 minutit
  • Metsikuks kasvamine
    Kašelottide ja enamiku teiste vaalaliste arvukus on viimase kahe sajandi jooksul inimhuvide tõttu vähenenud katastroofiliselt. Kaota teadmine, kuidas Kariibidel kašelotiperena ellu jääda, ja kogu kašelottide elukangasse tekib auk. Kaob liigi võimekus ellu jääda. Pildil emavaal järglasega.
    Wikimedia Commons
    ,

    Metsikuks kasvamine

    Maailmavalitseja õhkõrna vundamendiga pjedestaalilt maha ronimisel vajab homo industrialicus nii palju abi, kui võimalik.

    Mattias Turovski
    14 minutit
Sirp