-
Teadupoolest on kaamos põhjamaine pimedus, mis on laplaste leiutatud ja hõlmab ajavahemikku novembri keskpaigast jaanuari keskpaigani. Kaamos mõjub meile masendavalt, sest kõik mattub pimedusse ja enesetappude arv kasvab. Ajakirjandusega, mis paratamatult seotud poliitikaga, pole asi nii hull, kuigi lollust ja veiderdamist kohtab aasta pimedaimal ajal rohkem kui muidu.
-
-
Valik tehtud, rõõm suur
Pärast kaklust teadupoolest rusikatega ei vehita. Keskerakonna võit oli mäekõrgune ning Savisaar jätkuvalt püha mees (Lenk, Tegelikkuse Keskus). Kui peaks minema ajas 16 aastat tagasi ja tehtaks uus Balti kett, võiksid Keskerakonna toetajad moodustada inimahela Matrossovi tänavast Fedjuninski tänava lõpuni.
-
Pärnu rahvusvaheline filmi- ja videofestival “Regional Settings”.
-
Villu Tamme laulu ?Tere, perestroika? parafraseering meenus mulle millegipärast eelmisel nädalavahetusel, mil meediamaastikul löödi järjekordselt lokku 20. augusti ümber. Kära ei jõudnud õieti vaibudagi, kui meie hulgast lahkus Mati Unt.
-
-
Meediaanalüüsi ja kriitikat kui kriitika?anri üht avaldumislaadi võib jagada mitmeti. Teaduspõhisele vaatlusele pretendeeriv vorm üritab süstematiseerida toimemehhanisme ja arenguid meedias ning meedia suhestumist indiviidi või ühiskondlike institutsioonidega. See on enamasti erialase haridusega teoreetikute pärusmaa, kus detailideni viimistletud abstraktsed struktuurimudelid jäävad lihtsale inimesele tihti võõraks või siis sootuks arusaamatuks, kuid sellest pole tavaliselt suuremat häda.
-
Järeltulev on pisuke kaemus, kuidas ja mil viisil on Eesti kristlikud konfessioonid kajastatud Eesti meedias. See lühike lehelugu ei pretendeeri meediauuringule, vaid ainult kangastab lugeja ette pildi ühe nii meedia kui kirikuga seotud inimese silmade ja kõrvade läbi.
-
N
-
Juba pikki aastaid rõõmustab Urmas Ott meid oma intervjuudega. Viimastel aastatel saame, nii nagu pubis happy hour? ajal, koguni kaks ühe hinnaga. Urmas meenutab rotveilerit. Seda nii välimuselt kui stiililt. Ta klähvib ja jookseb ümber intervjueeritava ning haarab siis täiesti ootamatult kintsust kinni. Seda selleks, et kiiresti haugata ning siis jälle samamoodi ringi joosta ja jälle hammustada. Niimoodi kuni intervjuu lõpuni välja. Milles peitub Urmas Oti fenomen?
Kui Lennart Meri…
-
Järeltulev on pisuke kaemus, kuidas ja mil viisil on Eesti kristlikud konfessioonid kajastatud Eesti meedias. See lühike lehelugu ei pretendeeri meediauuringule, vaid ainult kangastab lugeja ette pildi ühe nii meedia kui kirikuga seotud inimese silmade ja kõrvade läbi.
-
Juba pikki aastaid rõõmustab Urmas Ott meid oma intervjuudega. Viimastel aastatel saame, nii nagu pubis happy hour? ajal, koguni kaks ühe hinnaga. Urmas meenutab rotveilerit. Seda nii välimuselt kui stiililt. Ta klähvib ja jookseb ümber intervjueeritava ning haarab siis täiesti ootamatult kintsust kinni. Seda selleks, et kiiresti haugata ning siis jälle samamoodi ringi joosta ja jälle hammustada. Niimoodi kuni intervjuu lõpuni välja. Milles peitub Urmas Oti fenomen?
-
-
Läti presidendi ja Balti poliitikute televäitlus ETVs 28. veebruaril.
No milleks säärane saade? Ma ei räägi sellest, et lätlaste LNT toode jõudis ETV ekraanile pea poolteist kuud pärast toimumist. Kõlanud seisukohti oleme vahepeal mitmes variandis nõrkemiseni kuulnud. Ei, ma räägin originaalist. Kuidas tekkis idee kutsuda stuudiosse Läti president, Eesti endine välisminister, Tartu ülikoolis töötav sovetoloogist ameeriklane, Prantsuse saadik Lätis ning veel kaks läti poliitikut? Valiku aluseks on umbes samasugune loogika,…
-
?Oscar gala 2005? TV 3s 28. veebruari hommikul.
Ööl vastu esmaspäeva vaatasin teist korda elus Ameerika Filmiakadeemia auhindade üleandmist. Üritusel on tublisti prestii?i ning eeldatavasti pidanuks kuldmehikeste jagamisega kaasnev glamuur ja briljandisära televaatajaid ligi tõmbama nagu kärbsepaber kiletiivalisi. Seda vähemalt Ühendriikides; siinne pikkuskraad on soodne presidendi vastuvõtu vaatamiseks, ent mitte samavõrd sobiv Oscarite jaoks. Siiski on teada, et paadunumad filmifännid võisid Tallinna kobarkino fuajees üheskoos TV 3 ülekannet jälgida.
-
Alustan natukene ulakalt. Mulle on räägitud, et ajal, mil Edgar Savisaar oli veel üleminekuvalitsuse juht, arutleti Toompea koridorides tõsimeeli selle üle, mis võiks saada nüüdseks ilmunud raamatu pealkirjaks. Savisaar oli isegi andnud oma tollasele abile sellesisulise ülesande ? kuulata maad. Naljahambad pakkusid abile ?Minu võitlust?, kes selle soovituse ka valitsusjuhini viis…
-
Kolmeosaline telefilm ?Mannide perekond? (?Die Manns ? ein Jahrhundertroman?), Saksamaa, 2001. Re?issöör Heinrich Breloer, stsenarist Heinrich Breloer ja Horst Königstein. Thomas Manni osas Armin Mueller-Stahl.
Jaanuaris näitas Eesti Televisioon kordusena kolmeosalist saksa telefilmi ?Mannide perekond?. Filmi originaalpealkirjas, ?Mannid ? sajandi romaan?, kajastub autorite taotlus heita sakslaste kuulsaima kirjanikeperekonna kaudu tagasipilk tervele möödunud sajandile. Filmi tegevustik algab 1923. aastal Münchenis, kui Thomas Mann on 47aastane, ning lõpeb 1955. aastal 80aastase kirjaniku aukodanikuks…
-
Pole enam vanu tabuteemasid, mida ei saaks lõhkuda tabloidväljaannete esikaanel, olgu selleks siis pornograafia, isikliku elu tragöödia või surm
Meedia on teatavasti neljas võim, ühiskonna valvekoer, kellele on pandud ülesandeks tasakaalustada ühiskondlikku arengut, jälgida, et nõrgematele ei tehtaks liiga. Ta peab kaitsma avalikku sfääri, sõnavabadust ning demokraatlikku ühiskonda. Kui see kõlab õõnsalt, lugege edasi.
-
Eesti meediat kui kvaliteeti vähe investeerivat ajakirjandust iseloomustab suur kergekäelisus faktide kontrollimisel
Pakun teile alustuseks ühe ülesande. Nimelt tulid mu juurde restaureerijad, kes olid ühest Kalamaja remonditavast puuhoonest leidnud põranda alt kingakarbi, mille sees olid: 1) vana vihik, kus viiepallisüsteemis on inimeste nimed ja numbrid: Kruusement 3, Järvet 4, Baskin 5; 2) välja rebitud pildiga NKVD töötõend Nikolajevi nimele; 3) verine kamm.
-
Oma ettekande tahan pühendada ühele oma heale sõbrale ja kolleegile, kellega me sageli arutasime just neid küsimusi, millest ma täna räägin ? üksikisiku suhet meediaga ja kuidas mõjutab seda vabaturumeedia himu oma tooteid üha laiemale massile turustada ja seetõttu sageli tehtavad pingutused tõsiseid teemasid kõmuliste, värvikate, kuid vähetähtsate detailide ja muu abil nii-öelda pisut seksikamaks muuta. Kolleeg, kellest kõnelen, on eelmise aasta lõpus lahkunud raadioajakirjanik Terje Soots. Just temaga mõttelist…
