Toeta

Varia

  • Kestlik eluviis on uskumise küsimus
    Mis oleks, kui iga inimene teadvustaks pisimagi otsustuse hetkel, et ta on loodu(se) osa: see on tema keskkond, piirid.     
     Arne Ader / loodusemees.ee
    ,

    Kestlik eluviis on uskumise küsimus

    Isegi kui ökokriisi ohjeldamine tundub Sisyphose rahnu veeretamisena, tuleb seda teha, sest muidu ei saa ilma tähendusetusse libisemata olla inimene.

    Rein Meripõld
    6 minutit
  • Rännud ajas ja ruumis 
    Tyyne Kristin Vaikla
    Erakogu

    Rännud ajas ja ruumis 

    Lapsepõlvekohad on nagu täistuubitud sahtlid, kindlam on neid mitte avada, mitte sobrada kogunenud kihistustes.  
    Esimesed eluaastad elasin Tallinna südalinna stalinovkas, seejärel kasvasin Pelguranna hruštšovkas, pisteliselt pendeldasin ka vanavanemate kodude Tartu Tähtvere ja Kärdla aedlinna vahet. Sõitsin Tõnismäele Herbert Johansoni funktsionalistlikku koolimajja Mustamäe modernistlikust miljööst. Kõigest sellest on tõukunud minu varajane maailmapilt ehk ruumikogemus, kust põgeneda ja kuhu tagasi pöörduda.  
    Minu lapsepõlve Pelguranna kodu elutuppa kavandas noor arhitekt Tiit Hansen – tuntud Kannikese…
    Tüüne-Kristin Vaikla, ruumiuurija 
    1 minut
  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    „Maal, linnas, tänaval või majas“, Margit Mutso vestleb Veljo Kaasikuga
    Rein Ruutsoo, „Kaitsedemokraatiast ja imperialismist Ida-Virumaal“
    Valle-Rasmus Roots, „Kõigepealt harjutama!“
    Johanna Jolen Kuzmenko, „Galeriikäik. Näituseelamused keldrist villani“
    Anu-Liis Aunroos, „Kui kasv lõpeb?“
    Rein Meripõld, „Kestlik eluviis on uskumise küsimus“
    Margus Ott, „Argidialektika XXI. Ajalugu“
    Esiküljel Veljo Kaasik. Foto Piia Ruber
    3 minutit
  • ,

    Kuidas levivad vandenõuteooriad TikTokis?

    TikToki avaleht peegeldab kasutaja huvisid ning seda silmas pidades saab TikToki algoritmi hõlpsasti mõjutada.

    Populaarse ühismeediarakenduse TikToki soovitustel põhinev algoritm võib soodustada vandenõuteooriate levimist, kuna platvormil ei ole väärinfo, sealhulgas vandenõuteooriate jagamine piisavalt reguleeritud.1 Nii langeb ülesanne end nii-öelda jäneseurgu langemise eest kaitsta kasutajale, olenemata sellest, kui noor ta on või millisel tasemel on tema meediapädevus.
    Alustades 2001. aasta 11. septembri terrorirünnaku kajastustega USAs ja lõpetades internetiavarustes levinud paremäärmusliku…
    Gretel Juhansoo
    4 minutit
  • Kui ma oleksin puu 
    Pilleriin Raudam
    Tanel Topaasia

    Kui ma oleksin puu 

    Kui ema väikesele Pilleriinule ütles, et nüüd on aeg maal asjad kokku pakkida ja tagasi linna sõita, hakkas ta heleda häälega nutma. Hakkasin jah. Suvitasime ühes Põhja-Eesti rannakülakeses, kus meil oli täitsa oma, rõvedat oranži värvi maja. (Tegelikult on siiani.) 
    Mulle oli see umbes nagu paradiis. Aias oli vana traktorikummi sisse tehtud liivakast. Päike paistis sinna suurema osa päevast peale, seega võis vana must kumm tagumiku all päris korralikult kõrvetada. Pea…
    Pilleriin Raudam, stsenarist
    2 minutit
  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    „Maailm, kuhu pageda, kui elu kisub koledaks“, Silvia Pärmann vestleb Tanel Veenrega
    Ülo Mattheus, „Kas Ukraina lõputu õudus või Venemaa õudne lõpp?“
    „Koolikatsed ja koolide edetabelid tekitavad küsimusi“, Valle-Sten Maiste vestleb Ülle Madisega
    Mikko Lagerspetz, „Teadus ja seadus“
    Tammeougu Mari, „Kuniks elu, seniks moosi!“
    Maaja Vadi, Emilia Laas, Anet Tammemäe, „Kas neli võrdub viiega?“
    Anne Aidla, „Milliseid isiksuseomadusi tööandjad personalivalikul eelistatavad?“
    Aurora Ruus, „Ühel ajal mitu lugu“
    Gretel Juhansoo, „Kuidas levivad vandenõuteooriad Tiktokis?“
    Esiküljel Tanel Veenre. Foto Iris Kivisalu
    3 minutit
  • Minu koht
    Raivo Kelomees
    Erakogu

    Minu koht

    Inimene olevat paikne. Kuid ta on ka seiklusjanune, hülgab oma kohti ja otsib uusi. Anastab ja omastab uusi kohti. Määratlus „minu koht“ on vastuoluline, sest sisaldab ruumimääratlust, kuid kätkeb ka muutust. Muutus leiab aset nii oma kohas, kui sellest välja kasvatakse, ise muututakse, ka uuest ja võõrast saab oma, kui seal on kodunetud.  
    Eesti inimese oma koht on kahestunud, seisneb linna- ja maakodu ühtsuses. Mujal maailmas on see luksus. See ei…
    Raivo Kelomees, kunstnik ja kunstiteadlane 
    2 minutit
  • Minu koht  
    Iris Oja
    Jaan Krivel 

    Minu koht  

    Vahel on nii selge tunne, et mul on käsil juba päris mitmes elu. Näiteks siis, kui loen kunstiajaloo või mingite ajaloosündmuste kohta. Võimalik, et mul on lihtsalt väga hea sisseelamis- ja kujutlusvõime. 
    Vahel tekib tugev tunne, et ma olen siin juba olnud. Näiteks see ainus kord, kui käisin Austraalias. Ma ei oska öelda, miks, aga punane tolmune maapind oli äkki jala all nii kodune, et tundsin lausa meeleliigutust, nagu oleksin esivanemate…
    Iris Oja, laulja
    2 minutit
  • Sel reedel Sirbis
    Esiküljel Eva Piirimäe
    Piia Ruber

    Sel reedel Sirbis

    „Euroopa taassünd ja valgustuse poliitika“, Valle-Sten Maiste vestleb Eva Piirimäega
    Eesti kirjanik 2023
    Jüri Viikberg, „Kogu moos. Moosi tulekust eesti keelde: moos, sahvt ja keedis“
    Tristan Priimägi Balti filmipäevadest
    Ott Kagovere, „Kas graafiline disain on vaba kunst?“
    Stella Mõttus, „Galeriikäik. Juuli. Noored, targad ja tublid“
    Hendrik Kuusk, „„Uidi“ prillidega näeb linnadžunglikunsti“
    Marek Tamm, Anu Realo, „Kuidas ehitada teadmispõhist riiki ehk Ühe skandaali märkmeid“
    Ebe Pilt, „Vanaema katse“
    Margus Ott, „Argidialektika XVIII. Konflikt ja koostöö“
    Esiküljel Eva Piirimäe. Foto Piia…
    3 minutit
  • Tartu Ülikooli botaanikaaed 220
    Praeguses TÜ botaanikaaias on taimi kasvatatud vähemalt 215 aastat, kui võtta alguseks 1808. aasta, mil siia toodi esimesed taimed vanast aiast.
    Sillerkiil / CC BY-SA 4.0 / Wikimedia Commons
    ,

    Tartu Ülikooli botaanikaaed 220

    XIX sajandil pakkus uurimisainest kogu taimemaailm ja selle kujunemislugu, seetõttu korraldati ekspeditsioone ja vahetati botaanikaaedade vahel taimi.

    Heldur Sander
    6 minutit
Sirp