Toeta

Varia

  • Koht, kus eriti midagi tegema ei pea

    Toksin neid ridu sulnis suvilakeses keset mände ja mustikaid, mardikad kimavad põmaki! vastu klaasi ja vahelduva pilvisusega päev edeneb sama laisalt kui pooleli olev raamat: Olga Tokarczuki „Rändajad“ loob meeltes õndsa rahulolu, et ise kuhugi minema ei pea. Olen juba kohal, mis mul veel vaja. Puhkamise tingimuseks peetakse kohavahetust, minekut kuhugi, kus muidu ei olda ja kus ruum, näiteks kuurordis või spaas, on kujundatud nii, et unustad kõik need argisemad…
    Triin Ojari, arhitektuuriajaloolane, Eesti arhitektuurimuuseumi direktor
    2 minutit
  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    „Füüsiku pilk koroonale“, Margus Maidla vestleb Tartu ülikooli füüsikute juhi Toomas Plangiga
    Intervjuud Tartu südalinna kultuurikeskuse asjaosaliste Enrique Sobejano, Mirko Traksi ja 3+1 arhitektidega
    Ülo Mattheus, „Ukraina, mooramaamees“
    Indrek Grigor, „Diāna Tamane üheksa elu“
    Brigitta Davidjants, „Oma ja eksootiline armeenia kirjandus“
    Kätlin Kaldmaa, „Viinistu – Eesti kõige islandim küla“
    Esiküljel TÜFI direktor, kaasprofessor Toomas Plank. Foto Piia Ruber
    1 minut
  • Kas Kahhovka veehoidla tühjenemine süvendab probleemi või annab uue võimaluse?
    Kahhovka veehoidla peamine eesmärk oli mõnedel hinnangutel strateegilis-militaarne – takistada tulevikus Nõukogude Liidu vaenlaste edasitungimist ning vajaduse korral paisu purustades nad üle ujutada. Kasutada vett kui relva. See leidiski aset 6. juunil. Pildil üleujutus Hersoni oblastis.      
    Evgeniy Maloletka / AP / Scanpix Baltics
    ,

    Kas Kahhovka veehoidla tühjenemine süvendab probleemi või annab uue võimaluse?

    Ühe suure veehoidla asemel tasub kaaluda mitme väiksema rajamist. See aitaks hajutada keskkonnamõju.

    Jaanus Terasmaa
    10 minutit
  • Muudatuste juhtimine veesektoris pikaajalise strateegiaga
    Tallinna tehnikaülikoolis välja töötatud veetaseme andur sademeveesüsteemide seireks on energiaefektiivne ja töötab 5G-võrgus ning on turul pakutavatest lahendustest 5–10 korda soodsam ja väiksema hooldusvajadusega. Pilt on tehtud Haapsalus asuvast mõõtekaevust, kus uudset andurit katsetatakse.    
     Ivar Annus
    ,

    Muudatuste juhtimine veesektoris pikaajalise strateegiaga

    Veeteenuse toimepidevuse ja teenusekvaliteedi hoidmiseks vajame sarnaselt hoonete rekonstrueerimisega ka torustike rekonstrueerimise pikaajalist riiklikku strateegiat.

    Ivar Annus
    5 minutit
  • ,

    Meediaõpetus peab olema kontaktis lapse reaalsusega

    Tulemusliku meediaõpetuse keskmes peavad olema lapsed ja nende kogemused, järgmine samm on õpetuse laiendamine keerulisematele teemadele, näiteks allikakriitikale.

    Uuendatud riiklikud õppekavad toovad õpetajatele uusi katsumusi, millest üks on meediapädevuse põhiainetesse integreerimine. Põnev, aga ka aeganõudev ja kohati keerukas lisatöö eeldab õpetajalt kuulamisvalmidust, et ta teaks, mida lapsed internetis teevad.
    Meediaõpetuse ainekavasse lõimimise raskused saavad alguse juba õppematerjalide, näidete ja meetodite valikust, aga ka pedagoogide digipädevuste tasemest ning suhtumisest…
    Inger Klesment
    3 minutit
  • Kohatu nimega kohas
    Peep Ehasalu
    Harri A. Sundell

    Kohatu nimega kohas

    Igava inimesena olen enamiku oma elust elanud samas tänavas Tallinnas Hiiul, tõsi küll, mõneaastaste vahepausidega. Tänav on sama, kuid nimi on aegade jooksul muutunud.
    Nõmme vanadel plaanidel kannab tänav Kaare nime, sest see pidi tegema uhke kaare Vabaduse puiesteelt alla metsa äärde ja siis kaarega tagasi Vabaduse puiesteele. Millegipärast jäid kaared ühendamata, nii on Kaare tänav praegu siit mõne kvartali kaugusel üksi ja ilma kaareta, meie tänavale pandi aga esialgu Endla…
    Peep Ehasalu, kirjanik
    2 minutit
  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    Madis Kolk, „Teatrikastiga varjatud karje“
    Jaanus Terasmaa, „Kahhovka veehoidla tühjenemine“
    Ivar Annus, „Muudatuste juhtimine veesektoris pikaajalise strateegiaga“
    Küllike Tohver, „Lahkunud on naerev mässaja Milan Kundera“
    Peep Ehasalu, „Kõvaks keedetud Max Seeck“
    Tüüne-Kristin Vaikla, „Kuidas kureerida kodu?“
    Linda Li Arro, „Linnaga sidus tööstuskvartal“
    Raivo Kelomees, „Tehisaju ja originaalsus“
    Andrei Liimets, „Võimatu missioon kassafilmi kaitseks“
    Esiküljel Liisa Saaremäel. Foto Piia Ruber
    3 minutit
  • Minu koht
    Märt Läänemets
    Gabriela Urm

    Minu koht

    Kunagi ammu rääkis Hando Runnel ühel olengul (võib-olla on ta sellest kuskil ka kirjutanud, ei mäleta), et inimesed jagunevad laias laastus kolmeks: matsid, vurled ja merimehed. Matsid on maainimesed, vurled linnainimesed ja merimehed mööda ilma ringi seiklejad. On ka vahevariante ehk üleminekuinimesi. Ennast pidas ta näiteks vurlestunud matsiks.
    Mulle hakkas see teooria meeldima ja ka ennast ei saa ma mitte kuidagi teistmoodi identifitseerida, kui vurlestunud matsiks. Sest mis see esimest põlve…
    Märt Läänemets, orientalist
    1 minut
  • Looduse taastamise tähenduse määratlemine ja illusioonid
    Hiiumaal Määvli rabas ja jääksoos on taastatud 60 hektarit endist kaevandusala.     
    Tiit Maran
    ,

    Looduse taastamise tähenduse määratlemine ja illusioonid

    Looduse taastamise loosung võib olla esimene samm inimülese maailmamõistmise kujunemisel, kus biosfäär ja ökosüsteem on omaette väärtus ning inimene selle piire tunnistav eluvorm.

    Tiit Maran
    7 minutit
  • Metsad, nagu saaredki, küpsevad ajas
    Saarestikes määrab saare liigirikkuse pindala kõrval ka maastikuline mitmekesisus.     
    Martin Bek
    ,

    Metsad, nagu saaredki, küpsevad ajas

    Elupaikade hävimine ja killustumine on üks meie aja tõsisemaid keskkonnaprobleeme ning vanade stabiilsete metsade pindala on terves maailmas pidevas languses.

    Madli Jõks
    7 minutit
Sirp