Toeta

Varia

  • Kohatu nimega kohas
    Peep Ehasalu
    Harri A. Sundell

    Kohatu nimega kohas

    Igava inimesena olen enamiku oma elust elanud samas tänavas Tallinnas Hiiul, tõsi küll, mõneaastaste vahepausidega. Tänav on sama, kuid nimi on aegade jooksul muutunud.
    Nõmme vanadel plaanidel kannab tänav Kaare nime, sest see pidi tegema uhke kaare Vabaduse puiesteelt alla metsa äärde ja siis kaarega tagasi Vabaduse puiesteele. Millegipärast jäid kaared ühendamata, nii on Kaare tänav praegu siit mõne kvartali kaugusel üksi ja ilma kaareta, meie tänavale pandi aga esialgu Endla…
    Peep Ehasalu, kirjanik
    2 minutit
  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    Madis Kolk, „Teatrikastiga varjatud karje“
    Jaanus Terasmaa, „Kahhovka veehoidla tühjenemine“
    Ivar Annus, „Muudatuste juhtimine veesektoris pikaajalise strateegiaga“
    Küllike Tohver, „Lahkunud on naerev mässaja Milan Kundera“
    Peep Ehasalu, „Kõvaks keedetud Max Seeck“
    Tüüne-Kristin Vaikla, „Kuidas kureerida kodu?“
    Linda Li Arro, „Linnaga sidus tööstuskvartal“
    Raivo Kelomees, „Tehisaju ja originaalsus“
    Andrei Liimets, „Võimatu missioon kassafilmi kaitseks“
    Esiküljel Liisa Saaremäel. Foto Piia Ruber
    3 minutit
  • Minu koht
    Märt Läänemets
    Gabriela Urm

    Minu koht

    Kunagi ammu rääkis Hando Runnel ühel olengul (võib-olla on ta sellest kuskil ka kirjutanud, ei mäleta), et inimesed jagunevad laias laastus kolmeks: matsid, vurled ja merimehed. Matsid on maainimesed, vurled linnainimesed ja merimehed mööda ilma ringi seiklejad. On ka vahevariante ehk üleminekuinimesi. Ennast pidas ta näiteks vurlestunud matsiks.
    Mulle hakkas see teooria meeldima ja ka ennast ei saa ma mitte kuidagi teistmoodi identifitseerida, kui vurlestunud matsiks. Sest mis see esimest põlve…
    Märt Läänemets, orientalist
    1 minut
  • Looduse taastamise tähenduse määratlemine ja illusioonid
    Hiiumaal Määvli rabas ja jääksoos on taastatud 60 hektarit endist kaevandusala.     
    Tiit Maran
    ,

    Looduse taastamise tähenduse määratlemine ja illusioonid

    Looduse taastamise loosung võib olla esimene samm inimülese maailmamõistmise kujunemisel, kus biosfäär ja ökosüsteem on omaette väärtus ning inimene selle piire tunnistav eluvorm.

    Tiit Maran
    7 minutit
  • Metsad, nagu saaredki, küpsevad ajas
    Saarestikes määrab saare liigirikkuse pindala kõrval ka maastikuline mitmekesisus.     
    Martin Bek
    ,

    Metsad, nagu saaredki, küpsevad ajas

    Elupaikade hävimine ja killustumine on üks meie aja tõsisemaid keskkonnaprobleeme ning vanade stabiilsete metsade pindala on terves maailmas pidevas languses.

    Madli Jõks
    7 minutit
  • Loome uuesti aegade silla ehk Taimed minu elus: tervis, toit, ilu
    Esialgne ajavaru küsimustele vastamiseks võiks olla vähemalt pool tundi, sest küsitluse nimekirjas on 101 ravimtaime ning üles tuleb laadida taimefoto ja kirjeldada lühidalt taime kõige iseloomulikumaid tunnuseid.     
    Kuvatõmmis
    ,

    Loome uuesti aegade silla ehk Taimed minu elus: tervis, toit, ilu

    „Antrobotanicuse“ uurimisprojektiga jälgitakse rahvapäraseid taimenimesid, taimede kõikvõimalikke kasutamisviise ning taimestiku ja kultuuri vastasmõjusid.

    Ain Raal, Kristel Vilbaste
    5 minutit
  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    „Julget teatrit tehakse vabaduse hinnaga“, Tambet Kaugema vestleb Vaba Lava teatrijuhi Märt Meosega
    Polina Tolmatšova, „Sõda ja kinod Ukrainas“
    Aleksander Metsamärt, „Tootebiograafiad – tänan, ei!“
    Anni Martin, „Laiad pintslitõmbed ringmajanduses“
    Kadri Kasemets, „Kohakiindumus planeerimises“
    Madli Jõks, „Metsad, nagu saaredki, küpsevad ajas“
    Tiit Maran, „Looduse taastamise tähenduse määratlemine ja illusioonid“
    Mudlum, „Uimane ja väsinud ma tänagi näin“
    Esiküljel Vaba Lava teatrijuht Märt Meos. Foto Piia Ruber
    3 minutit
  • Tõhusa looduskaitse alus on heal tasemel loodusteadus
    Urmas Tartes: „Inimühiskonnas ei toimu mitte midagi üleloomulikku, vaid selles kehtivad täpselt samasugused universaalsed loodusseadused nagu sipelgatel ja põtradel meie metsades või elevantidel savannis. Me peame loodusseadustega arvestama ja ei tohi jääda välja mõeldud väärtuste õnge.“ Foto on tehtud 2022. aasta sügisel Lihulas Matsalu loodusfilmide festivalil.
    Inga Tartes
    ,

    Tõhusa looduskaitse alus on heal tasemel loodusteadus

    Urmas Tartes: „Inimese suhetes elukeskkonnaga lõpeb väärtusvabadus siis, kui see tekitab ühisvaratragöödia ja meie elukeskkond, loodus ning ühine elukvaliteet satub ohtu.“

    Ulvar Käärt
    9 minutit
  • Laulasmaa
    Auri Jürna
    Erakogu

    Laulasmaa

    Kui mu Pärnust pärit ema ja Väike-Maarjast pärit isa hakkasid 1990. aastatel suvilat otsima, oli kõige olulisemaks tingimuseks, et see poleks kummagi lapsepõlvemaa, vaid nende ühine, päris oma koht. Teiseks pidi olema meri ja Tallinna lähedus, et saaks ka pärast tööd kiiresti linnast ära. Pärast mõnda hullumeelset ideed sattusid nad Laulasmaale, kus oli väike nõukogudeaegne majake hubases õuna- ja marjaaias ning inimtühja valge liivaga randa jõudes sündis kergelt otsus just…
    Auri Jürna, lavastaja ja kriitik 
    2 minutit
  • Sel reedel Sirbis
    Esiküljel Timo Toots ja Mari-Liis Rebane.
    Ken Oja

    Sel reedel Sirbis

    „Maajaam kui kunstiteos“, Marika Agu vestleb Timo Tootsi ja Mari-Liis Rebasega
    Triinu Soikmets, „Galeriikäik. Juuni. Vana-Kreekast nõukaaega“
    Äli-Ann Klooren, „Püha on maa“
    Grete Tiigiste, „Vanalinna võimalused“
    Katrin Lang, „Hüljatud hoonete kinnisvaraturg“
    Erik Jesse, „Deržava ja Venemaa „omakasupüüdmatud kuritööd““
    Intervjuu Eerik Kumari nimelise looduskaitsepreemia pälvinud Urmas Tartesega
    Margus Ott, „Argidialektika XVIII. Elu mõte“
    Esiküljel Timo Toots ja Mari-Liis Rebane. Foto Ken Oja
    3 minutit
Sirp