Varia
- Elurikkus – Kliima (158)
- Keelele tuleb kasuks (43)
- Kliimale tuleb kasuks (47)
- Kohanemise ilu (48)
- Meedia (645)
- Minu keha (45)
- Minu koht (47)
- Minu mäng (22)
- Sirbi laureaadid (25)
- Vabaduse plats (46)
-
Karin BachmannNele TammeaidÕppus
Mu keha on mu kõige lähem asi, jagan teda vähestega. Õppekaaslaste puudutused on aga nii mõnegi lähedase inimese puudutustest objektiivselt mõõtes palju intiimsemad – kehale aga tähenduseta. Intiimsustunnetus tõmbub kokku ja isiklik ruum kahaneb olematuks, kuigi puudutajad ei ole arstid, kellele toimingud kehadega on vaikimisi lubatud.
Lahingpaarilise käsivars on turvaliselt soe. Veresooned on suured, tumedad, hästi näha ning tunda. Mu enda käed on rahulikud, usaldan meie kehi. Hirmust ja häbelikkusest lahtilaskmine…2 minutit -
Sel reedel Sirbis
Sirbi 2023. aasta laureaadid
„Tuleviku uurimine juhatab mugavustsoonist välja“, Merle Karro-Kalberg vestleb Kristi Grišakoviga
Jürgen Karvak, Tuul Sepp, „„Kujuta ette““
Reiko Lill, „Kuidas kineetiline konflikt kandub üle küberruumi“
Priit-Kalev Parts, „Maailm on väsinud revolutsioonidest“
Margus Ott, „Argidialektika XXIII. Pühendumus ja rahutus“
Intervjuu
kooridirigent Heather MacLaughlin Garbesiga
režissöör Martti Heldega
režissöör Jyrki Haapalaga
budismiuurija Richard F. Gombrichiga
Esiküljel Kristi Grišakov. Foto Piia Ruber3 minutit -
Sirbi loetuimad lood 2023
II osa. Kohad 26–50
1 minut -
Sirbi loetuimad lood 2023
III osa. Kohad 51–75
1 minut -
Kaeluspapagoi on paljudes maades invasiivne võõrliik, kes ohustab kohalikku faunat, kuid liik on atraktiivne ja seetõttu on vastuseis liigi ohjeldamisele terav.Hari K Patibanda / CC BY-NC 2.0 DEED / FlickrLinnud ja inimesed. Konflikti anatoomia
Emotsioonide rohkuse tõttu on esmatähtis mõista konflikti sotsiaalseid, majanduslikke ja keskkonnamõjusid, selleks et tungida konflikti olemusse.
9 minutit -
Kaarel TarandErakoguMinu keha
Isegi vaimseimatel inimestel on keha, mis õigusriigis ka kaitstud ja puutumatu. Parimad kehad on muidugi tippsportlastel, kuigi uudiseid uskudes võib alatihti jääda mulje, et just nende keha ebasportlikest kergemini katki läheb.
Otse või kaude tegeleb füüsikalise või füüsilise keha uurimisega pool ülikooli ja ega kunstki ei ole sellest kõrvale jäänud. Kultuuriuudiste voost leiab juba aastaid vaevata pealkirju, nagu „Kunstimuuseumis uuritakse keha muutuvaid kujutus- ja vaatamisviise“, „Kunstnik uurib maalidel oma keha“ või…2 minutit -
Sirbi loetuimad lood 2023
IV osa. Kohad 76–100
1 minut -
Sel reedel Sirbis
„Puu on lihtsalt puu, aga ta lubab väga palju“, Peeter Talvistu vestleb Anti Saarega
Katrin Aava, „Õppejõudude läbipõlemise põhjused“
Raivo Soosaar, „Milline peaks olema maksusüsteem?“
Marko Mägi, „Linnud ja inimesed. Konflikti anatoomia“
Äli-Ann Klooren, „Üllatused ja täis saalid“
Ann Mirjam Vaikla, „Kollektiivsus ja kollegiaalsus kui kunstnike ja teadlaste ühisosa“
Indrek Saarepera, „Kas meie majad kaitsevad meid?“
Anni Martin, „Kõige kestlikum on hoone kasutamine“
Aurora Ruus, „Mis asi see on, mida nimetatakse muusikaks“
Intervjuu
bioorgaanilise keemia professori Ago Rinkeniga
filmikriitik Johannes Lõhmusega
jaapani…5 minutit -
Kuigi roheline üleminek on pikk protsess, näeme mõningaid elemente neist stsenaariumidest juba praegu. Eelkõige juhivad need tähelepanu, et praegustest valikutest suurte süsteemide kujundamisel sõltub suuresti, missuguses maailmas me mõne kümnendi pärast elame.Projekti DT Futures infomaterjalidRohepöörde pöörasus või pöörane võimalus?
Arusaam rohelise ülemineku vajalikkusest paistab olevat üldtunnustatud, kuid oleme selle teekonna alguses ning vaja on head plaani.
9 minutit -
MTÜ Loomus korraldatud degusteerimine 22. augustil 2022 ülemaailmse taimse piima päeval Balti jaama turul.Saara MildebergVegankapitalism ja veganpesu ehk Protesti kaubastamine
Detsembrikuu Müürilehes küsib Maris Pedaja: „Kas neoliberaalses majanduses on võimalik robinhoodilikult rohereformida?“1 Siinses artiklis keskendume probleemidele, millega seisab neoliberaalses ja kapitalistlikus süsteemis silmitsi veganlus. Praeguseks on veganlus liikunud järjest enam peavoolu suunas ja pigem sobitunud kui vastandunud kapitalistliku ühiskonnakorraldusega – suundumus, mille tagajärjed võivad olla vägagi problemaatilised. Mida selline normaliseerumine veganluse ja veganite jaoks tähendab ning kas ja kuidas aitab see loomasõbralikuma ühiskonna poole liikuda?
Veganlus kui nišitarbimine
Peavoolumeedias ja tavateadvuses kujutatakse…7 minutit
