„Metuusala“ lavastus on sattunud õigele ajale: üksindust on maailmas praegu palju, sõda käib (kogu aeg), hing ihkab leevendust ja show’d on juba halvas mõttes saanud küll.

Seekordse Avignoni teatrifestivali saab kokku võtta selle kuraatori Tiago Rodriguese sõnadega: „Teatri eesmärk ei ole teeselda, et ei olda teatris.“

„Onu Bella tähestikus“ üksnes näidatakse labasust, kuid seda ei mängita läbi ega lahti ning sellele ei pakuta dünaamiliseks vastukaaluks intellektuaalset ja nn kõrget.

Priit Põldma lavastus „Kotka tee taeva all“ kinnitab usku: kuuldused psühholoogilise teatri surmast on tugevasti liialdatud.

Ita Ever: „Tean oma nõrkust: mul puudub lavastusest tervikutaju, tegelen ainult oma rolliga. Kui lavastaja oskab selle pärast üldisesse tervikusse sulatada, on hästi.“
1. IV 1931 – 9. VIII 2023

COVID-19 kriis ning selle ajal kehtestatud ajutised piirangud, kitsendused ja katkestused ei ole loonud Eesti teatrimaastikul püsivat märkimisväärset muutust.

USA lavavõitluse koreograaf ja lavastaja Daniel (Ian) Rose: „Lavavõitluses on mu lemmikrelv nuga, aga argielus pole ma õnneks noavõitluses osalenud. Sellises olukorras on targem minema joosta.“

„Karateka ja salasamurai“ konflikt lahvatab kahe mehe, idealisti ja salamisi midagi ootava noore ning kibestunud ja mitte midagi enam lootva vana mehe kohtumisel.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.