-
Milliseid põhiprogrammi lavastusi saab vaadata õhtuti nukuteatri saalides?
Festivali põhiprogrammi toome nii läänest kui ka idast kokku väikese, aga kvaliteetse valiku täiskasvanutele mõeldud nukuteatrit. Tallinna on tulemas maailma selle ala tippnimed: Duda Paiva, Neville Tranter ja Sahhalini nukuteater. Programmi valikut tehes pidasime silmas, et lavastused oleksid visuaalselt mõjusad ja ühendaksid mitmeid valdkondi: nukukunsti, tantsu, näitlejameisterlikkust. Valisime välja nende tegijate just uuemad tööd. Brasiilia-Hollandi päritolu Duda Paiva oma…
-
Miks oli vaja muuta teatrifestivali formaati?
Aare Pilv: See, et eelmise festivali auhinnatseremoonia ajaks oli enamik auhinnatuist juba festivalilt lahkunud, näitas selgesti, et senine formaat hästi ei toimi ja vajab ümbertegemist. Kui mind kutsuti loomenõukokku, mille ülesandeks on uuele formaadile konkreetse ja praktilise väljendumisviisi läbimõtlemine, siis olin nõus seetõttu, et olin ise mullu olnud kriitiline. Arvan, et festivali eesmärk võiks eeskätt olla eesti teatrist rääkimise hõlbustamine, lühikeseks…
-
Nii ongi lavastuse „Vassiljev ja Bubõr ta tegid siia . . . .” peategelased venelased ja sakslased, kelle sekka on otsekui ära eksinud eestlased Enn ja Ene (või pigem Ennud ja Ened). Eestlasi kohtab nii Peterburis kui ka Revalis ning vaatamata sellele, et baltisakslased peavad neid alamast soost matsirahvaks, on nende sõnadel ja veenmisel salapärast ja kummalist kaalu, mis lõpuks kallutabki Vassiljevi ja Bubõri Revalisse sõitma. „Siis tuleb lihtsalt…
-
2.
Unenäo motiivi ei kasuta ma siin eelkõige seetõttu, et „The End” laotab vaatajate ette teatud sorti antiutoopia, lähitulevikku paigutuva luupainaja, kus inimkonna lõpp on lausa riiklikult organiseeritud ning räägitakse „personaalsete põhiparameetrite talletamisest üleelamisserveris” kaheksa gigabaidi ulatuses. Ei, mind ikkagi huvitab, painab ja paitab tõsiasi, et kogu selle luupainajalikkuse taustal ja sees sisaldab „The End” ka lausa ülendavat õpetust. 3.
Õpetuse olemasolu „The End’is” on aga tugevalt seotud…
-
29aastane kirjanik tunnistab, et tema ei jõudnudki pioneeriks saada, enne varises impeerium kokku. Ta tahtis jutustada oma isata kasvamise valusast kogemusest ja kirjutada tüdrukust, kes pöördub Pavlik Morozovi kui jumala poole, sest isatapja Pavlik sobis hästi hüljatud lapse maailmapildiga. See autobiograafiline alge jäi näidendisse ja on väga lähedane autori paljudele isata kasvanud põlvkonnakaaslastele, nagu on selgunud lavastuse tagasisidest. Minusugust, pioneerilugude all äganud vaatajat, kõnetab hoopis Pavliku…
-
Mida on Tšehhovil öelda oma 150. sünniaastal?
Rimas Tuminas: Otsin alati võimalust Tšehhovit lavastada. Kui jään põdema, kaotan usu maailma, lähen närviliseks, ei armasta kedagi, siis on viimane aeg pöörduda Tšehhovi kui arsti poole. Ma ei näe temas kirjanikku-geeniust, pigem provintsiarsti, kes ravib lihtsate rohtudega. Tšehhovi näidendid annavad usaldusväärse retsepti. Loed ja tervened. Leian sealt oma õnnevalemi. Tšehhovit on mõjutanud Schopenhauer ja Dostojevski. Inimesel on kinnisidee, et…
-
Klassikalavastused suurel laval – vene teatri alus (Kama Ginkas, Kirill Serebrennikov, Pjotr Fomenko, Rimas Tuminas jt). Lavastused tehakse suurejoonelised, seda arvestusega, et neid mängitakse 3–5, paremal juhul koguni 15 aastat.
Noor režissuur töötab repertuaariteatrite väikestel lavadel (Konstantin Pogomolov, Mindaugas Karbauskis jt). Teatris töötanud 5–10 aastat. Esitab ebamugavaid küsimusi, mida suured meistrid ei puutu: totalitarism, fašism, kodanikupositsioon. Auditooriumile valus teemapüstitus.
Väikelavad – sõltumatud teatrid (Teatr. dok, Joseph Beuysi teater,…
-
Balleti igavene ilu
Just see mõte jäi mitmete teiste seas valitsema, kui vaatasin Dmitri Hartšenko äsja esietendunud „Vestlust Luigega”. Hartšenko on lavastusse kaasanud kolme põlvkonna luikprintsessid: Helmi Puuri, Kaie Kõrbi ja Galina Lauši ning nende kõrvale Tallinna balletikooli lõpetava Jevgeni Gribi. Balleti argipäev lõhub kohe sisse: kuuleme helilindistust lavatagusest elust, aplitseeritud valge kanga alt ilmuvad välja baleriini paljad jalalabad. Need on äratuntavad, sest ainult baleriinide labajalad on…
-
Kui otsida festivali ühisjoont, on selleks vormide sulandumine, eklektika. Osalt tingib selle esinejate taust. Romeo Castellucci – nagu mitmed teisedki külalised – on varem tegelenud maalikunstiga ja seetõttu on need lavastused väga visuaalsed. Teksti on vähe, päris palju aga huumorit, ehkki ühtegi komöödiat festivalikavas pole. Mul on ennustus, mille täitumises olen kindel. Prantsuse lavastajast Philippe Quesne’ist ja tema teatrilaboratooriumist Vivarium Studio kujuneb festivalipubliku lemmik. Lavastus „Big…
-
Pigem tõesti vastupidi, sest vahepealse ajaga on ajalehtede võrguväljaanded ja mitmesugused infoportaalid oma kvantitatiivses arengus seitsmepenikoormasaabastega edasi tormanud ning vallutanud üha uute lugejate südameid ja meeli. Kui lugejaid tuleb robinal juurde, tekib kähku ka vajadus võtta tööle aina uusi reportereid ja toimetajaid, kes lugejaile uudiseid ette hanguks. Võrguväljaandeis ei ole töö kahjuks kuigi loominguline ega vist mitte ka eriti tasuv, mistõttu on sinna tööle sattunud suur…
