-
Sellest pealesunnitud pidurdamisest hakkabki lahti kerima kosmose ja Maa ehk lavastuse misanstseenide kui unenäo ja reaalsuse vahelduvvool. Tantsijad kulgevad mööda heledama valgusfooniga elutegelikkuse tunnetamise kaadreid, et siis sukelduda teispoolsusse, sinna, kus ajal ja ruumil pole tähtsust ning on vaid meelte tekitatud uneväli või siis hoopis maailma transtsendentaalne tajumisvõime. Selgelt markeeritud reaalsused mõlemad – tantsijate kehades, dekoratsioonis, valguses, animatsioonis, muusikas.
Andres Tenusaare loodud animeeritud visuaal paneb tähistaeva säraga,…
-
Tahaks teada, mida VHK teatrikooli õpetajad oma noortega teevad, et nad niimoodi mängivad. Kui värskelt lõpetanud lavakaid võib teinekord olla teatris puhta piinlik vaadata, siis „Ninasarvikus” ei pidanud silmi kordagi kõrvale pöörama, pigem sundisid noored näitlejad endal pilkupidi küljes rippuma. Sinna juurde Ionesco hirmus hea tekst. Nauding on lasta end tema sõna- ja vormilainetusel kaasa viia – keele kamasuutra (Roland Barthes’i mõiste). Näidendi dialoogid loovad kohati…
-
Samu sõnu sobib kasutada ka üheksa lendu hiljem lavakooli XXV lennu tudengite osalusel meie enda Broadwayl – Laial tänaval asuvas Tallinna Linnateatris – etendatu kohta. Sander P uki „Biloxi blues” on peamiselt näitekunsti, mitte niivõrd teatrikunsti sündmus ja sobib sellisena Tallinna Linnateatri lavale hästi. Noore lavastaja põhirõhk on läinud etendussituatsiooni hoolikale poleerimisele ja see on täiesti OK, sest tegemist on ju ometi tudengilavastusega, millelt ei saagi…
-
Kindlasti sai jätkuvat kinnitust „Puhastuse” diskutiivsus: tundus, et vaheaegadel ja etenduse järelgi tundsid vaatajad suuremat vajadust oma mõtteid ja tundmusi jagada, kui ehk tavaks. Juttu sai aetud ka mõne teatriprofessionaaliga, kel Vanemuise lavastuse kõrvale panna ka mõne teis(keels)e teatri „Puhastuse” kogemus. Välisvaatlejate poolt kostus, et eesti keeles näidendit jälgides on tajutav tegijate isiklikum side, see, et mängitakse nimelt „oma vere lugu”. Soome lavastuste puhul on konflikt…
-
„Kedagi ei aeta taga, kui ta ei põgene,” öeldakse näidendi tekstis. See seab suure kahtluse alla eesti kultusfilmimuusika ühe fundamentaalsema väite. Vaba laps ei saa põgeneda. Sel juhul ta pole enam vaba. Ja müügiagent pole vaba mitte ainult andeks antava mugandumissoovi, vaid kogu oma elustrateegia tõttu, mis pole lähemal vaatlusel vampiiride omast humaansem: selleks, et Tabasco kastet müüa, peab leiduma mitte inimesi, vaid kliente. Lavastaja Tamur…
-
VAT-teatri grupp viib läbi etendusi, koolitusi ja töötubasid koolides, noortekeskustes, festivalidel, suvelaagrites jm üle Eesti. Olen ise teinud kursusi nii 16-17aastastele noorukitele kui ka näiteks Eesti politsei töötajatele. Piret, Mari-Liis ja Margo on mitme aasta vältel vahendanud Viljandi kultuuriakadeemias huvijuhi eriala tudengitele foorumteatri õpetust. Rõõm on tõdeda, et üle Eesti on lisaks VATteatri foorumigrupile tekkinud ka teisi samasuguseid gruppe ja Jokkereid, kelle kogemus foorumteatri vallas aina…
-
Esmalt ehk mõni sõna rõhutute teatri tekkeloost?
Rõhutute teater on saanud alguse Brasiiliast, selle algatas 1960. aastatel näitleja Augusto Boal, kes tahtis asendada traditsioonilise teatrimonoloogi dialoogiga lava ja saali vahel. Tema kontseptsiooni kohaselt on dialoog kogu inimsuhtluse liikumapanev jõud, seda igatsevad kõik ja kõik on selleks ka suutelised. Boal eksperimenteeris interaktiivsete teatritega: talle polnud teater miski, mida ühed teevad teistele, vaid ta väitis, et „me kõik oleme…
-
Kas seekordse festivali puhul saab esile tõsta mingi peateema?
Festivali NB 2011. aasta lavastuste teemad on suunatud noortele, just seda pidasime silmas väliskülalisi valides. Teater räägib olulistest teemadest noorele publikule. Vist on aeg selline, teater kõnetab taas.
Kust ja milliste lavastustega on väliskülalisi oodata?
Kaugemad külalised on Brasiiliast ja Koreast, nende Tallinnasse jõudmine sai teoks tänu Kopenhaagenis toimuvale ASSITEJ maailmakongressile ja teatrifestivalile. Mõlemalt maalt tuuakse vaadata väga huvitava teatrikeelega …
-
Lavastaja jääb valitud materjalile aga paraku enamjaolt alla. Kahe näidendi („Saunakuuldemäng” ja „Peaproov”) esimesse vaatusse ühendamise ja läbisegi hakkimise põhjus ei selgu lavastusest kuidagi. Veelgi enam, kas lavastusmeeskonnale on selge, miks on esimest vaatust üldse tarvis? Raimu Hanson küsib Tartu Postimehes (20. IV ) Robert Annuselt: „Miks need kolm näidendit?”. Ja Annus vastab: „Kui mulle anti võimalus lavastada Sadamateatris, tahtsin seda teha Vanemuise draamatrupi noorema seltskonnaga.…
-
1915. aastal ilmunud „Felix Ormusson” peegeldas tolle ajajärgu vastuolusid ja paradokse, Aino Kallas on nimetanud Ormussoni isegi „ajajärgu tüübiks”. Kas nüüd, sada aastat hiljem, on õhus midagi samasugust?
Õhus on seesama vajadus puhkuse järele – nii vaimses kui ka füüsilises mõttes. Nii nagu Felix Ormusson on tüdinud mürgisest õhust ja närvipalavikust, oleme seda meiegi siin ja praegu. Kes meist ei tahaks kaotada isiklikku raskust ja visata end…
