-
Tõsi, tõlkega juhtus üht-teist kentsakatki. Istusin Tallinna Linnateatri „Keskööpäikest” vaadates kõrvuti välismaalasega, kuulsin, kuidas sünkroontekst tema aparaati jõudis. Kui laval räägiti aga Tartu murret või kanti ette Hamleti setukeelne monoloog, oli aparaat vait. Kahe lavastuse puhul olen siiski veendunud, et välisvaatleja mõistis neid eestlasest palju halvemini. Esiteks Tartu Uue teatri „Peeter Volkonski viimane suudlus”: lisaks Volkonskile ei tea ta ju midagi ka Rein Ojast ning Kalle…
-
Gerda Kordemetsa isaema Marie oli pärit Martna kandist, aga arvatavasti 1925. aastal abiellus ta jõuka talu perepoja Eduard-Aleksandriga ja asus elama Lihula lähistele Hälvati külla. Minu isaema Maria sündis 1898. aastal (seega üheksa aastat enne Mariet) Lihulas, tema lapsepõlv ja noorusaeg möödusid Hälvati külas. Tõsi, selleks ajaks, kui Marie tanu alla sai, elas Maria juba Tallinnas linnainimese elu, aga päris kindlasti käis ta suviti ikka ka…
-
Kõigepealt pean väga heaks laekunud tööde arvu – 74. Üle aasta toimuva näidendivõistluse kohta on see arv tavapärane, mis tähendab, et noorema rahva kiindumus dialoogilismängulisse eneseväljendusse on meeldivalt suur. Muidugi oli osavõtjaid, kes saatsid võistlusse mitu tööd, aga umbes veerandsaja tugevama teksti hulgas kordus autorinimi vist vaid ühel korral. Seejuures domineerisid pigem täispika näidendi mõõtu tekstid. Usun, et luules ja proosas katsetatakse kergemini, näitemängu ettevõtmine eeldab…
-
„Žanrite poolest – hooaeg on kenasti kirju nagu kindamuster,” kinnitas Lennuk. Teatri Kodus (taas)esietendub täna Finn Poulseni lastelugu „Väikese onu saaga”. 24. septembril finišeerub Sadamateatris Taago Tubina lavastatud „Harmooniaga” Mika Myllyaho teatritriloogia – nii „Paanika” kui ka „Kaos” on jätkuvalt Vanemuise mängukavas. 8. oktoobril jõuab Vanemuise väikeses majas draamatrupilt vaatajate ette kontsert-lavastus „Hispaania öö”, lavastaja Jüri Lumiste. 18. novembril esietendub Tanel Jonase käe all Sadamateatris Martin…
-
Kas teatriajaloo tarvis saab fikseerida aja, koha ja – mis kõige tähtsam – põhjuse, millal, kus ja miks otsustasid kandideerida Vanemuise draamajuhi ametisse?
Arvan, et teatriajaloos on see üsna tühine fakt. Ühest inimesest ja tema otsusest ei sõltu teatriajaloos midagi. Võime ju mõelda kui tahes geniaalselt, aga kui selle mõtte taha ei kogune inimesi, siis on see lihtsalt üks mõte, mis kõiksuses hõljub ega muuda maailmas midagi …
-
Rikas on Römeri lavastus tõepoolest. Näinud ja nautinud ka tema seniseid Eestis tehtud töid, millest tahan eriti esile tõsta samuti muusikalises võtmes „Kolumatsi”, oli esmapilgul kerge kartus, et kui suuri lavastuslikke vabadusi Robert Wilsoni originaalproduktsiooni suhtes üldse võimaldatakse (mainituga on mul kokkupuude vaid salvestuste ja kirjutiste kaudu). Õnneks oli tegemist ikkagi täiesti iseseisva lavastusega ning Römeri jutud konkreetse aja ja koha kõnekusest ei osutunud õõnsaks paraadtekstiks,…
-
Kivirähk on Valge Daami tegelaskuju kaheks jaganud, toonud vana ja ajatu vaimu kõrvale nüüdisajast pärit paarilise. Kes nüüd mõtleb „miks?”, võib leppida kõige lihtsama seletusega või siis mõtlema jäädagi. Erinevalt noorest koosneb Vana Daam rohkem hinnangutest ja hoiakutest, olles pigem meie toreda kaasaja retooriline eitus kui täismahus tegelane. Talle võiks isegi igavust ette heita, kui see ei tunduks vaimu puhul kohatu. Üks, millega Vana Daam (Katrin…
-
Mulle meeldisid väga etenduse mustkunstitrikid. Paljudest sain aru, näiteks sellest, kuidas moosipalle söödi. Moosipallid olid tehtud sellisest materjalist, et need sai käes kokku suruda: tegelased teesklesid, et sõid need ära, aga tegelikult panid sobival momendil salaja kuskile ära. Rohkem saladusi ma ei paljasta. Ühest trikist ma siiski aru ei saanud: kuidas sai ämbliku suust tulla nii palju nööri? Minu arust pole see füüsiliselt võimalik. Mulle meeldisid…
-
Kaheteistkümnendat korda korraldatud festival tekitas taas uudishimu ja ärgitas kaasa mõtlema.
Mõtlemisainest andis alatihti ja peamiselt see, miks on festival just tantsufestivaliks nimetatud. Augusti tantsufestivali seekordsetesse raamidesse mahtus nii rohkem kui ka vähem koreograafiaga varustatud ja lavastatud esitusi, nii saali mõeldud kui ka avalikke kohti vallutanud ettevõtmisi, aga ka film ja kuuldemäng.
Lai ampluaa annab eelise kas või seepärast, et asjast huvitatud publik on mitmekesisem ja ehk ka…
-
Noé Soulier’ „Idéographie” („Ideograafia”) oli kompilatsioon Merleau-Ponty, Heideggeri jt tekstidest. Tantsija ja filosoofi haridusega Soulier oli valinud tekstid, kus tegeldi kehataju, mälu ning inimese ja välismaailma suhtega: kuidas teame, et see, mis on olemas, on olemas. Maailm on meile antud meie teadvuse kaudu. Etenduse alguses teatas Noé Soulier vaatajatele, et neid ei ole olemas, sest kõik, mis eksisteerib, on tema ise, tema teadvus, kõik on tema…
