-
Meie kaalusime pikalt, kas kuulutada välja kuus nominenti või vähem. Kuue hulka oleksid mahtunud nii Vadi ülalmainitud näidend, Kiviräha „Vassiljev ja Bubõr ta tegid siia . . . .” kui ka Siim Nurkliku „Kas ma olen nüüd elus”. Mitte et oleks olnud kahju kuut nimetada, aga edasitagasi vaagides jäime pidama kolmel. Sest meil oli välja pakkuda „parim näidend” – Jaan Unduski „Quevedo”, mis oli mõned aastad tagasi võitnud näidendivõistluse…
-
ZUGA ühendatud tantsijad tulid lavale kokkusaamistahtest sündinud teosega „Kohe näha, et vanad sõbrad”. See lavastus kõneleb soojas kodukohamurdes nostalgiliselt sõpruse vastuolulisusest ning on julge, küps ja inimlikke vastuolusid ületav tervik. Lavastus on kindlasti ka kingitus sellele osale publikust, kes on ZUGA teed tantsumaailmas jälginud algusaegadest peale.
Juba paar aastat julget ja teravat sõnumit edasi andva Sandra Z teos „Autistid/artistid” on sotsiaalselt ärritav, vastandub peavooluga ja konformismiga. Sandra…
-
Üldiselt võttes oli samuti tore aasta, ka Vanemuises jõudis lavale huvitavaid lavastusi. Kõigile aga ei saa korraga ju auhinda anda, vaatame, mida toob järgmine aasta.
-
Aasta ühe tugevaima tööna tõusis esile Prokofjevi ooperi „Armastus kolme apelsini vastu” särav lavastus rahvusooperis Estonia – ja et tegemist on eeskätt kooriooperiga, siis oli rahvusooperi koori lust nautida. Väga tugev vokaalne ja mänguline tase selles lavastuses sai žürii üksmeelse tunnustuse. Estonia teinegi ooperilavastus, Puccini „Boheem”, pälvis kiitust värske ja uudse lavarežii ning uuendusliku lavatehnika kasutamisega, mis tõi ka lavastaja Ran Arthur Braunile auhinna. Selles ooperis…
-
Parimaks lavastuseks kuulutatud „Ühtse Eesti suurkogu” otse tassis rahva poliitika juurde, äratas ja ärgitas.
Kui hinnata sõnalavastuste žürii tööd, mis kestis terve aasta, võin kinnitada, et me olime rahumeelsed. Keegi ei hüsteeritsenud, ei karatud üksteisele kõrri kinni, polnud solvumisi ega solvanguid. Me rääkisime, hääletasime, jälle rääkisime ja jälle hääletasime. Võib öelda, et me olime väga igavad. Tänan kõiki žüriiliikmeid selle igavuse eest.
Peaauhind kuulub seekord teatrile NO99…
-
Žürii (koosseisus Lea Tormis, Margot Visnap, Ingo Normet, Kalju Orro ja Peeter Tammearu) kasutas tänavuse laureaadi kirjeldamiseks Thomas S. Elioti tsitaati: „„Luule näitab tavalist uues valguses või annab väljenduse millelegi, mida oleme kogenud, aga millele me pole sõnu leidnud – avardades nii meie teadvust ja selitades tundeid. Sama suudab ka hea näitleja, kes meie asisel ajal luulevaimsust ei pelga. Nagu Üllar Saaremäe, kes teatrilaval ja luulekavades…
-
„Tabamata ime” massistseenidesse on Roman Baskin kaasanud Vilde teatri näitetrupi, luues ansambli professionaalidest ja harrastusnäitlejatest, nagu oma viimase aja suvelavastustes („Augustikuu teemaja”, „Iha jalakate all”). Kui välja arvata lõppvaatuse banketi-repliikide kaotsimineku oht, nii sõna kui ka mõtte tasandil, tuleb asjaarmastajate osalust tunnustada. Seltskonna misanstseenidest hoovab teatraalset kujundlikkust, mida pole Roman Baskini režiis varem nii läbikomponeeritult täheldanud. Alates „Tuljaku” harjutamisest vaksali-proloogis, lõpetades mõjusa epiloogiga, mida kirjeldan hiljem.…
-
Vahel on lavastajatel jutustada köitev lugu, kuidas ta lavastamiseks materjali leidis. Kuidas jõudis näidend „Koletis kuu peal” teie töölauale?
Richard Kalinoski näidendi „Koletis kuu peal” avastasin kunagi Pariisis, 1990. aastate lõpus. Kuulsa Peter Brooki tütre Irina Brooki lavastus võitis suure hulga Molière’i ehk siis Prantsuse teatri aastaauhindu ning televisioon tegi auhinnasaajatest pikemaid saateid, sealt hakkaski see lugu huvi äratama. Olen varem ka paaril korral peaaegu seda…
-
Tantsulavastuse erinevus sõnalavastusest seisneb sageli suuresti selles, et narratiiv esitatakse sootuks teistsuguste vahenditega. Publik ei peaks tundma survet panna kokku lugusid, otsida ilmtingimata vihjeid ja viiteid. Muidugi – ka seda võib teha. Õigeid vastuseid millegi vastuvõtmise puhul pole (aga kus neid tänapäeva kultuurimaastikul üldse leiab? Autor on ammu maha maetud ja tema asemele pandud lugeja.) Teadagi, iga väärt teos on suurem kui selle autor. Vähemalt selle…
-
Tegelasi on laval rohkem kui vaja, Toivo näidisperekonna poole pürgimise lugu jääb pideva lavalise toimetamise varju, nii et pärast etendust jääb mulje, nagu poleks lugu kui sellist üldse olnudki. Midagi siiski juhtub: Toivo võtab kiirlaenu ega suuda tagasi maksta, Herta tuleb Toivot nillima, Barbara lõpetab suhteõpiku kirjutamise, Peep nõuab Toivolt kiirlaenu tagasimaksmist, Toivo ja Barbara poeg lahkub jäädavalt kodust, Peint ja Uku maalivad Toivost pildi, Norman…
