-
IME ehk nelja mehe ettepanek kuulub kahtlemata Eesti poliitilise vesterni klassikasse.
VAT -teatri „Hea, Paha ja Inetu”, dramatiseerija ja lavastaja Aare Toikka, kunstnik Kaspar Jancis, muusikaline kujundaja Mart Soo, valguskujundaja Sander Põllu. Mängivad Tanel Saar, Meelis Põdersoo, Margo Teder, Ago Soots ja Mart Soo. Esietendus 12. III rahvusraamatukogu teatrisaalis.
Vesternivormiline „Hea, Paha ja Inetu” on vaese, kuid geniaalse teatri ehe näide. Taskutega mantlihõlmad relvapoe asemel, pisike tõukeratas…
-
Ni hao! (2)
Kommunikatsioon, nii keeleline kui ka sotsiaalne, on lavastaja Edit Káldorile isiklik teema. Ta on pärit Ungarist, kuid kolis teismelisena USAsse, ülikoolis käis ka Inglismaal, praegu elab Hollandis ja Belgias. Ta räägib ungari, prantsuse, inglise ja hollandi keelt, kuid ütleb, et ei valda neist ühtegi perfektselt. Tema Tallinnas nähtud lavastuse pealkiri „C’est du chinois” tähendab „See on nagu hiina keel” – arusaamatu, segane. Káldor kutsus lavastusse…
-
Kuna tänavu sai Läti Rahvusteatri Uuel laval näha kahte nukulavastust, mille eestvedaja on teatrikoolis „nukuteatri kursuse” lõpetanud selle teatri näitleja, siis tekkis seda enam küsimus, miks ometi pole festivalikavva võetud Läti Riikliku Nukuteatri mõnda lavastust. Kas tõesti pole sealt midagi võtta? Seda enam, et tänavused kaks nukulavastust jätsid veidi pealiskaudse mulje. Uskumata, et see nii on, oleks mul väliskülalisena vähemalt huvitav veel üht teatrimaja külastada. (2010.…
-
Vaadanud Riias kolme päeva jooksul ühteteist lavastust, võrdlesin nähtut leedu teatriga. Ka sealsetelt ülevaatefestivalidelt meenub innovatiivselt kõrguv Koršunovas koos vanameister Nekrošiusega ning palju tudenglikku teatrit. Samuti tekitas Leeduga paralleele see, et valikusse on püütud haarata eri žanre, ka nuku- ja tantsuteatrit. Nii Leedus kui ka Lätis on nukuteater palju tugevamalt pildil kui Eestis (eelkõige täiskasvanutele mõeldud nuku- ja objektiteater), selle näitamine festivalil on igati põhjendatud. Riias…
-
Nisale pööratud õppijapilk
Paralleele eespool nimetatud õhtumaiste mõttelooliste protsessidega rõhutab ka Shostaki enda ülestunnistus, et üks tema ekspeditsiooni tõukeimpulsse oligi tollal jõudu kogunud naisliikumine ning mõrad senistes tõekspidamistes abielu ja seksuaalsuse kohta. Tõepoolest moodustab märkimisväärse osa Nisa jututeemadest seks, mis, mõjudes ühtpidi primitiivse loodusrahva instinktiivse elukeskmena, võimaldab samas ka topeltvaatepunkti tänapäevase pilguga. Kui üks omaaegse seksuaalrevolutsiooni inspiratsiooniallikaid oligi ehk samuti interkultuurilist algupära, siis kas pole sellegi revolutsiooni…
-
Kes on teie lavastuse Casanova?
Sellist Casanovat võib kohata igal pool, ka siin Eestis. Sellepärast see materjal mulle meeldibki. „Casanovas” räägitakse meeste olemusest.
Kas Vanemuises lavale jõudnud „Casanova” on täpselt samasugune kui kümme aastat tagasi tehtud lavastus?
Täiesti samasugune, ainult tantsijad on teised. Ja olen rõõmus, et see kõik toimis. Ma ju ei tundunud enne siinseid tantsijaid. Erinevalt oma trupist pean siin tantsijatele oma ideid täpsemalt selgitama, et…
-
Casanovalikkus kui elustiil on ood enesekesksusele ja naudingutele. Olemise mõte on jaht tipphetkedele, meelierutavale ja miks mitte ka esteetiliselt kaunile. Sõltuvust tekitab mäng suhete, inimeste ja sensuaalsusega, kus tavamoraalil pole kohta ning hing jahib pidevalt uut erutusvärinat, uut vallutust. Huvi raugeb samal hetkel, kui värske saak on jalge ees. Janu, isu ja hoog on olemasolu ainsad stiimulid. Nartsissist vajab alati kedagi või midagi endast väljaspool, kes…
-
Minu puhul tähendab see hetkel, et ma püüan kirjeldada seda Arne Merilai kummitust kuidagi üldisel tasandil. Mitte rääkida Arnest kui õpetajast või Arnest kui kirjanikust või kellestki kolmandast, vaid üldisemalt, Arnest kui mõtlejast. Muidugi me kõik mõtleme ühel või teisel viisil, aga see ei tee meist veel mõtlejaid. Suurema osa ajast me lihtsalt kasutame mõtteid või laseme neid lausa mõõdutundetult raisku. Mõtleja mõtleb nii, et sellest…
-
Euroopa kultuuri huvides
Euroopa teatriauhinna lõi Euroopa Komisjon aastatel 1986–1987. Euroopa Parlament ja Euroopa Nõukogu kiitsid seda kui „euroopa kultuuri huvides” ettevõtmist. Võimalik, et esialgu oli selle auhinna väljaandmises rohkem kirge ja elu, vähem aga paneuroopalikku keskpärasust ja „linnukese” pärast tegemist. Oli ju Euroopa Ühenduski noorem ning unistused ja lootus võimalikule Euroopa koostööle suur. Iga valdkond uskus saavutavat Eurovisioni lauluvõistluse laadset edu ja lootis viia oma kultuuriharu…
-
Amatööri puhul on peamine probleem hoopis motivatsioon. Millise eesmärgiga selline pingutus üldse ette võtta? Konkreetsel puhul on ilmne, et selleks on loo esitamine. See, mida selle looga öelda taheti, tekitas minus aga suuremat ebakindlust. Mitmed elemendid loos on ju väga huvitavad, aga lavastaja jätab kommentaari andmata. Ometigi on siin võimalusi kalduda mitmele poole ja tõlgendada lugu eri viisil. Milles siis asi?
Jüri Kaldmaa lavastatud Šapiro lugu on…
