-
VAT-teatri grupp viib läbi etendusi, koolitusi ja töötubasid koolides, noortekeskustes, festivalidel, suvelaagrites jm üle Eesti. Olen ise teinud kursusi nii 16-17aastastele noorukitele kui ka näiteks Eesti politsei töötajatele. Piret, Mari-Liis ja Margo on mitme aasta vältel vahendanud Viljandi kultuuriakadeemias huvijuhi eriala tudengitele foorumteatri õpetust. Rõõm on tõdeda, et üle Eesti on lisaks VATteatri foorumigrupile tekkinud ka teisi samasuguseid gruppe ja Jokkereid, kelle kogemus foorumteatri vallas aina…
-
Esmalt ehk mõni sõna rõhutute teatri tekkeloost?
Rõhutute teater on saanud alguse Brasiiliast, selle algatas 1960. aastatel näitleja Augusto Boal, kes tahtis asendada traditsioonilise teatrimonoloogi dialoogiga lava ja saali vahel. Tema kontseptsiooni kohaselt on dialoog kogu inimsuhtluse liikumapanev jõud, seda igatsevad kõik ja kõik on selleks ka suutelised. Boal eksperimenteeris interaktiivsete teatritega: talle polnud teater miski, mida ühed teevad teistele, vaid ta väitis, et „me kõik oleme…
-
Kas seekordse festivali puhul saab esile tõsta mingi peateema?
Festivali NB 2011. aasta lavastuste teemad on suunatud noortele, just seda pidasime silmas väliskülalisi valides. Teater räägib olulistest teemadest noorele publikule. Vist on aeg selline, teater kõnetab taas.
Kust ja milliste lavastustega on väliskülalisi oodata?
Kaugemad külalised on Brasiiliast ja Koreast, nende Tallinnasse jõudmine sai teoks tänu Kopenhaagenis toimuvale ASSITEJ maailmakongressile ja teatrifestivalile. Mõlemalt maalt tuuakse vaadata väga huvitava teatrikeelega …
-
Lavastaja jääb valitud materjalile aga paraku enamjaolt alla. Kahe näidendi („Saunakuuldemäng” ja „Peaproov”) esimesse vaatusse ühendamise ja läbisegi hakkimise põhjus ei selgu lavastusest kuidagi. Veelgi enam, kas lavastusmeeskonnale on selge, miks on esimest vaatust üldse tarvis? Raimu Hanson küsib Tartu Postimehes (20. IV ) Robert Annuselt: „Miks need kolm näidendit?”. Ja Annus vastab: „Kui mulle anti võimalus lavastada Sadamateatris, tahtsin seda teha Vanemuise draamatrupi noorema seltskonnaga.…
-
1915. aastal ilmunud „Felix Ormusson” peegeldas tolle ajajärgu vastuolusid ja paradokse, Aino Kallas on nimetanud Ormussoni isegi „ajajärgu tüübiks”. Kas nüüd, sada aastat hiljem, on õhus midagi samasugust?
Õhus on seesama vajadus puhkuse järele – nii vaimses kui ka füüsilises mõttes. Nii nagu Felix Ormusson on tüdinud mürgisest õhust ja närvipalavikust, oleme seda meiegi siin ja praegu. Kes meist ei tahaks kaotada isiklikku raskust ja visata end…
-
Tšehhovi esteetilise ideaali viis tunnetuslikku ja sümboolsesse pankrotti hiljem NSV Liidus riikliku kunstikaanonina kehtestatud sotsialistlik realism, mis sätestas, et kunst peab representeerima realistlikult tegelikku elu, andes viimasele ühtlasi igal sammul ideoloogilise hinnagu. Sest tegelikkus ise on, teadagi, täiesti väärtusvaba, ning seega iga klassiteadliku kodaniku seisukohalt ohtlik, karisid täis. Kunsti ülesanne oli õpetada inimest neid karisid nägema ja vältima.
Kui sotsialistlik realism idealiseeris ning koguni heroiseeris elusuurusi karaktereid,…
-
Eesti teatritegijad on ikka käinud piiri taga tarkust ammutamas ja alati on sellest sündinud siinsele teatrielule suuri tõukeid. Kunagi saadi Berliinist jõudu ja teadmisi rahvusteatri sünniks, hiljem Moskvast teatrikõrgkooli loomiseks. Sellises avatuses ja uute teadmiste janus on peitunud eesti teatri jõud. Nüüd on meil loota järjekordset värsket tuulepuhangut Soomest, Turu Kunstiakadeemiast. Tarkus ja kogemus, mis need kuus noort endaga kaasa toovad, ei ole aga mitte ainult…
-
1. Kust pärineb soov või suisa igatsus saada nukunäitlejaks, millega see amet võlub? 2. Kuidas iseloomustate oma õpinguaastaid Turu Kunstiakadeemias nukukunsti erialal, millised olid kõige meeldejäävamad hetked? 3. Millisena näete oma tulevikku teatrivallas?
*
Kaisa Selde
1. Kui aus olla, siis enne nukunäitlejaks õppima minekut ei olud mul nukuteatrist vähematki aimu. Õpingute käigus on mu silmaring nukuteatri ja üldse teatri vallas palju avardunud, näen, kui palju põnevat on veel…
-
Kuidas mõista festivali seekordset alapealkirja „Allkirjaga teater”?
Festivalikava kokkupanemisel pidasime silmas kahte eesmärki. Ühelt poolt pidi kokku saama kunstiliselt terviklik festival kahe viimase hooaja väärt eesti teatrist ja kindlasti mitte edetabel. Alapealkiri „Allkirjaga teater” iseloomustabki kõiki neid kaheksat väljavalitud lavastust, neis on kogu trupp lavastusele nii-öelda oma allkirja andnud, lavastustervikus on kõiki osalisi tunda. Teine eesmärk on lõpuks ometi korraldada Eestis selline showcase’i-tüüpi teatrifestival – meie naaberriikides…
-
Esimesed ohumärgid ilmutavad end üsna varakult: esmane ohoo-elamus, nähes Veneetsia vaadet suurel ekraanil (geniaalne ju: kui kino otsib 3, 4, 5 ja mis tahes D kaudu võimalust ületada ekraani piire, siis teater püüab filmile lähemale astuda), asendub peagi peapöörituse ja merehaiguse kombinatsiooniga, kui üha ringlev-kõikuv ja vormist väljas pilt järjest uuele ja uuele ringile sõuab. Pealegi ei uju silme ees ringiratast mitte ainult Veneetsia, vaid ka…
