-
Ei maksa siis vist imeks panna, et sama käib ka organisatsioonide kohta: ka nemad tahavad elada ning enamasti ka kasvada. Siin pole suurt vahet ärisektori ja avaliku sektori asutuste vahel. Ettevõtete puhul peetakse kasvutungi harjumuspäraseks ja loomulikuks asjade käiguks, sellega ei üllata kedagi. Paraku on levinud praktika kujutada selle tungi taga olevaid mehhanisme ette lihtsustatult. Tavapärase kujutluse järgi on kõige taga ahned aktsionärid. Arvatakse, et aktsionärid…
-
Tatlini III Internatsionaali monumendi lihtsustatud variant 1926. aasta maiparaadil Peterburis.
Vaevalt on mõni kommunismi siunav populaarne kriitik saanud läbi ilma kohustusliku arvamuseta, et tegu on rumala utopismi ja optimismiga, mille eest on makstud liigagi kallist hinda. Hinnasse puutuv on kindlasti õige, kuid muus osas võib põhjendatult kahelda, on piisavalt kommunistliku ideoloogia esindustekste, mis seda arvamust üldse ei kinnita. Selleks et mõista otsustavalt hukka kommunistide režiim ja…
-
(Times Literary Supplementis ilmunud katke Ian Thomsoni toimetatud Graham Greene’i artiklite kogust “Articles of Faith”, algus eelmise Sirbi tagakaanel)
Turret Cottage
6 Bethel Street
Norwich NOR 57E
19. august 1969
Lugupeetud Graham Greene,
mõni kuu tagasi lugesin esimest korda Teie esseekogumikku “The Lost Childhood” (“Kadunud lapsepõlv”). See tuletas mulle elavalt meelde meie juhuslikku kohtumist teekonnal Riiast Tallinnasse 193(?) aastal. Me jagasime taksot teel Rooma hotellist Riia lennujaama ja avastasime, et oleme mõlemad…
-
Seda, mis selgus, teadsid mõned numismaatikud juba ammu. Umbes aastast 800 käis meie majandussuhtlus peaaegu eranditult Idaga: Araabia kalifaadiga Iraagis ja eriti X sajandil Samaniidide emiraadiga Kesk-Aasias. Sealt voolas Põhja- ja Ida-Euroopasse kümneid kui mitte sadu tonne hõbedat, mis ladestusid Rootsi, Poola, Taani, Soome, Baltikumi ja Venemaa rahapadades ja peegeldavad üsnagi hoomatavat muistset kaubakäivet. Samas pole Lääne-Euroopa annaalides märgitud viikingite tohutust röövsaagist Põhjalasse jõudnud peotäitki raha.…
-
See, kui sotsiaalsed rühmad kõnelevad eri keelt ja seostavad end erinevat päritolu esivanematega, annab olukorrale muidugi oma erilise varjundi. Kuid Liivimaa olukord polnud keskaegses Euroopas sugugi ainulaadne. Saksakeelse ülemkihiga kas ka maal või siis ainult linnades oli tegu peaaegu kogu Kirde-Euroopas. Idapoolses Euroopas tekkisid alates XII sajandil Saksa aladelt laenatud õiguskorra ja suurel määral Saksamaalt sisse rännanud kodanikkonnaga linnad. Kohalikku päritolu elanikkond kaasati uutesse linnadesse küll…
-
Valitud näide on juhuslik ega olegi tähtis, et see oli just punapäine (?) Jacob Tuleleek, tähtis on protseduur, mille ta sooritas. Puhtalt omakasust ajendatud teos väljendub ometi mehe arusaamine kirjasõna kasulikkusest ja kasutamise võimalustest. Ta teadis hästi, et just kirjapandult säilib mis tahes teadmine kõige kauem ja paremini. Jacob näitas, et oskab kasutada kirjasõna sama edukalt, nagu oli harjunud rahaga ümber käima. Mitte üleliia tõsimeeli võiks…
-
Paganlik kultuur põhineb suulisel traditsioonil, kristlik kultuur piiblis kirjapandul. Vastristituid oli võimatu panna piiblit lugema, seetõttu tuli neile kristliku õpetuse põhitõed piltlikult ette maalida või skulptuuri raiuda. Kõige parem oli rakendada analoogia printsiipi, nt kristlikule pühakule anti paganliku jumala jooned. Siis oli kindel, et rahvas nad ära tunneb ja omaks võtab. Kuid sama hästi võis ka mõne reaalse inimese pühakuga seostada ja vastupidi. Näiteid võime leida…
-
“Eestlased on öise eluviisiga rahvas ja neile meeldib öö otsa väljas olla. Siiski pole Tema Majesteedi aukonsulil üldiselt just kuigi soovitatav viibida kabareerestoranides pärast kella kahte öösel, kuna aeg-ajalt leiab aset siiski teatud intsidente”
(Eluolu kohta Tallinnas, (Eestis).
Välisministeeriumi ringkiri, 28. aprillil 1937)
Graham Greene külastas esmakordselt Eesti pealinna Tallinna, mis jääb umbes 250 miili St. Peterburgist lääne poole, 1934. aasta kevadel “ilma erilise põhjuseta”, nagu ta…
-
Suur sõnaja andis need hõbevalgemad sõnad meile juba 22 aastat tagasi, otsekui ette teades, et just need on kõige vajalikumad ja paremad sõnad kasutamiseks neile, kelle kord ja kohus on märtsis 2006 talle järele hüüda. Lennart Meri oleks nagu teadnud, et just nii ongi vaja hüüda. Lohutult, kuid lõpuks ikka lootusrikkalt. Küllap teadiski, sest ta oli ajarändur. Võib-olla oli ta seda aega juba külastanud paljude muude…
-
Lennart Meri kuulub nende suure maailma riigitegelaste hulka, kes lisaks muudele vaimuomadustele oskasid end ka mõjusalt väljendada nii kirjas kui kõnes. Ühtlasi kannab ta Eesti omariikluse ja rahvusliku aate alusepanijate traditsiooni – paljud neist valdasid Sõna, olgu siis ajakirjanikutöös või muu ameti kõrvalt. Lennart Mere jaoks oli Sõna demokraatia tööriist ja vabaduse kandja, humanismi ülim avaldus.
Mõndagi inimese käekäigus on määratud väliste teguritega. Lennart Mere isa oli…
