-
Möödunud sügisel läbi viidud üle-euroopalise küsitluse andmetel ei peeta kuskil Euroopas sõnarelva nii ohtlikuks, et seda terviseriski allikana üldse nimetataks. Suurimaks ohu allikaks peetakse hoopis keskkonnareostust (isiklikku kokkupuudet ja sellest tulenevat kahju tervisele peab tõenäoliseks 62% vastanutest). Järgnevad liiklusõnnetused (51%), tõsised haigused (49%), tervistkahjustav toit (42%), muud ohtlikud esmatarbekaubad (42%), kuritegevus (31%) ja lõpuks terrorism (20%). Ilmselt ei oska Brüsseli sotsioloogid uneski näha, et mõnes ELi…
-
Soome valitsus ja parlament otsustavad lähinädalail, kas Soome peaks nagu Eesti ratifitseerima Euroopa Liidu põhiseaduse lepingu. Küsimus on aktuaalne, kuna juulis on ukse ees Soome kord täita Euroopa Liidu eesistujamaa ülesandeid.
Kaks aastat tagasi, kui lepingule alla kirjutasime, oli Soome kindlalt otsustanud selle ka ratifitseerida. Prantsusmaa ja Hollandi negatiivse tulemusega rahvahääletuste järel aga olukord muutus. Veel möödunud aasta lõpul oli Soome valitsus seisukohal, et poleks õige taotleda…
-
“Neile, kes veel mäletavad seda, kuidas nõukogude ajakirjandust kasutati poliitilise malakana, on näiteks õõvastav näha viimasel ajal Sirbi veergudele ilmunud “paljastavaid karikatuure” ja lugeda juhtkirju, mis meenutavad stalinlik-leninliku propaganda kallaletunge rahvavaenlastele. Milleks peaks justiitsminister pead murdma Delfi kontrolli alla võtmise üle, kui samas stiilis isiklikke mõnitusi võib rahulikult avaldada kultuurileht?” (Marju Lauristin, Küüneviha südames. – Eesti Päevaleht 29. IV.)
-
Nii nagu soomlased otsisid Sampot või britid Püha Graali, on eestlased otsinud oma Nokiat. “Kes otsib, see leiab,” tundub olevat selle juba müütilise ristiretke protestantlikult entusiastlik aluspõhimõte. Nokia korporatsiooni tegelikku elulugu jälgides tuleks aga parafraseerida ehk hoopis Loll-Ivani ja teiste vene muinasjuttude poole pöörduda, kus edulood on rajatud vedamisele. Kuid ka selline võrdlus oleks ehk siiski kohatu. Pigem oli loo taga dünaamika, kus oli nii vedamist,…
-
Foto: Piia Ruber
Kultuuriminister Raivo Palmaru:
“Ma pole ühtegi arvutust näinud. Keegi pole siit majast midagi küsinud!”
Sirbi intervjuu kultuuriministriga teemal “Põhjalastud seaduste tallermaal”
-
Kultuurikaubad eraldi peatükina statistikas üldse ei eksisteeri. Tõsi, kaubajaotisest X leiame grupi 49 ehk “Raamatud, ajalehed, pildid jm trükitooted; käsikirjad, masinakirjatekstid, . . . .”, mida 2004. aastal veeti välja 343 ja mullu 588 miljoni krooni eest. Selge see, et põhiliselt ei veetud välja mitte käsikirju, vaid ikka trükitooteid. Näiteks Soome kirjastajad armastavad meie trükikodades oma raamatuid trükkida.
Eesti kirjastused, vähemasti need, kus raamatuid välja antakse, ei ole kaugeltki nii…
-
Lihtsustatud kujul saab iga ministri tegevust mõõta selle järgi, kui palju ta oma valitsemisalasse igal aastal raha juurde toob ja kui palju seal tegutsevate inimeste elu kergendavaid õigusakte jõustab. Valimiste tõttu pole pikemast perspektiivist kui aasta mõtet palju rääkida. aga mida meil selle lühikese aja jooksul loota on, esiteks eelarve ja teiseks uute seaduste osas?
Raivo Palmaru: Rahal on kaks poolt. Asju saab teha raha eest ja…
-
Mõni aeg tagasi andis Eesti vähemusrahvuste olukorra kohta hinnangu Euroopa Nõukogu rassismi ja sallimatuse uurimise komisjon, kes leidis, et Eestis pööratakse vähemusrahvuste probleemidele liiga vähe tähelepanu. Ühena sellistest rahvustest mainitakse mustlasi. Niisugune väide tekitas iroonilist nördimust mitmes Eesti väljaandes, kelle arvates see on täielik jama: mustlaste probleemidest pole ju ajakirjanduses midagi kuulda olnud!
Otsesõnu ei kuulutata tänapäeval vähemusi enam ebainimesteks. Ometi tõmmatakse nendesse suhtumistesse samasugune radikaalne piir,…
-
Presidendivalimistega kaasnevad arutelud on sagedasti populistliku jumega. On ju tegu ikkagi rohkem emotsionaalseid värinaid tekitava kui Eesti ellu sisulisi muutusi tõotava teemaga, millega loodab rahvasõbralikkusepunkte peale poliitikute koguda ka ajakirjandus. Presidendivalimiste senine kord on Eestit justkui igati hästi teeninud. Ometi on presidendivalimiste protsess võtnud vormiliselt üha farsilikuma ilme. Mida teha, et presidendivalimiste formaalsus ja sisutus ei labastaks rahva seas ühe hinnatuma institutsiooni mainet? Munitsipaalpoliitikas on korduvalt…
-
Pekka Hyvärinen, Soome mees: Urho Kekkose elu. Konsultant Hannu Rautkallio. Soome keelest tõlkinud Tauno Vahter.
Tänapäev, 2006. 352 lk.
Juhani Suomi, presidendi “ametlik” biograaf, on avaldanud Urho Kaleva Kekkose elukulust kaheksa mahukat köidet, kus keskendutud aastatele 1936 – 1981. Ma ei ole neid lugenud, aga väidetavalt on seal raiutud tuhandetel lehekülgedel raamatusse “kõik”. Päev päeva järel on kirja pandud Kekkose tegemised, ütlemised, kirjutamised. Erinevalt paljudest tipp-poliitikutest ei…
