-
“Ma sündisin maailma kõige ilusamas linnas,” alustab kireva elukäiguga Kaljo Alaküla oma põnevat mälestusteraamatut “III eskadrill”. Mis linnast on jutt? Uskuge või mitte, aga Narvast.
Sõjajärgsed põlvkonnad ei tea, kui kaunis oli Narva. Kui teavad, pole seda ise läbi elanud. See oli tõepoolest pärl. XVII sajandil oma kuldaja üle elanud ja samal sajandil ka põhjalikult välja ehitatud. Rootsi suurriigi idapiir, ühtlasi Euroopa idapiir – võimas kindlus ja…
-
Karin Taidre ja Reet Varblane 2006. aasta
16. mail Toila Saksa vennaskalmistul. Piia Ruber
Kuidas võiks iseloomustada Narva kunsti? Kas võib rääkida spetsiifilisest Narva koolkonnast?
Narva koolkonnast on veel täiel määral vara rääkida. Koolkond eeldab traditsiooni, kuid rääkida võib omaette suundumusest, rühmitusest Eesti kaasaegses kunstis. Enamik Narva kunstnikke on saanud kunstihariduse Vene kunstikoolides, kuid kuna ka vene kunstiharidus ei ole üks tervik, siis võib rääkida Moskva, Peterburi,…
-
Dokumentaalfilm “Vaikelu naisega”, režissöör-operaator Kersti Uibo, monteerija Kersti Miilen. Produtsent Peeter Urbla, Exitfilm©2006, 52 min. Esilinastus on Kumu auditooriumis 27. V kl 18.
linastub 28. V – 1. VI kl 17 kinos Sõprus.
Kui Inglismaal elav eesti filmitegija Kersti Uibo oli sel talvel Eestis oma uut filmi monteerimas, kõneles ta vaimustunult sellest, kuidas ta Narva uut filmi tegema läks ja täiesti juhuslikult hoopis Jaanilinna kunstniku Vladimir Titovi…
-
See on üks habemega lugu, mis leidis toimumise hetkel mullu detsembris ka kriitilist vastukaja. Aga rahvusvaheliste organisatsioonide läkitatud ekspertidel on väikeriikides kalduvus tõusta eksimatute pooljumalate staatusesse ja jääda meie mütoloogiasse elama. Määratu annus kibedat tõde on paraku selles anekdoodis, kus küsitakse, mida mõtlevad eri rahvuste esindajad elevanti nähes – eestlane, teadagi, mõtleb: “Ei tea, mida elevant minust mõtleb?”
Põgus pilk kaardile aitab igal koolilapselgi kindlaks teha, et…
-
Üha jõulisema kinnisvaraarenduse olukorras erinevate ja tihtipeale vastanduvate huvide – arendajate ja kinnisvaraomanike, kohalike elanike, keskkonnakaitsjate, laiema avalikkuse huvide seadusekohane ja tasakaalustatud kaitse on kohaliku omavalitsuse kohustus. Planeerimise küsimustes on seadusandja andnud omavalitsustele laia kaalutlusõiguse. Õiguskantsler ei saa sekkuda planeerimisotsuste sisusse, küll aga on tal võimalus ja kohustus analüüsida oma menetluste ja ühiskonnas toimuva põhjal linnaarenduse kui terviku toimimisraskusi ning öelda, kas põhjused on ebapiisavas ja…
-
“Pärand” on sõna, mis tekitab tugevaid, positiivseid tundeid. Seda pruugivad nii allkultuuride “karvased” kui auväärsed avaliku elu tegelased, seadusandjad, teadlased, planeerijad, omavalitsustegelased, kutselised projektikirjutajad. Seda võib kohata kõige mitmekesisemates seostes pärimusmuusikast pärandkoosluseni, “mesosoikumi monstrumeist Marilyn Monroe’ni, Egiptuse püramiididest Elvis Presleyni”, nagu on märkinud teenekas inimgeograaf David Lowenthal. See on sõna, mis kohustab, viitab püsiväärtustele siin muutuvas ja muidu hukas maailmas.
Kuid kas pole mõtlemapanev tõsiasi, et mitte…
-
Üldiselt on arvustus autoritaarne: arvustaja nimetab ja struktureerib ka tunnustades oma tahte ja sõnavara alusel. Ometi ei tohiks too “vägivaldsus” olla argument arvustusežanri mahakandmiseks. Hoopis kitsam on kunsti “pakend” reklaamtekstides. Ei ole ka õige kõnelda kriitika keele suletusest üksnes “vana” akadeemilise kultuuri puhul. Sama võlts ja totter, nagu näib populaarmuusika sõbrale (näiteks) eesti rahvuslikku muusikaklassikat ümbritsev tavaliselt süngemeelne ja pateetilistest ülivõrretest tulvil retoorika, võib klassikalise muusika…
-
Hasso Krull leiab ja jälgib oma raamatus “Loomise mõnu ja kiri: essee vanarahva kosmoloogiast” triksteri mütoloogilist kujundit eesti suulises rahvapärandis. Kuid oma lähenemisviisilt ja haardelt sisaldab essee palju enamat: Krull arutleb folkloorse pärimuse tähenduse üle kaasaegsele inimesele, räägib keele olemusest ja tema “väest” ennemuistsetel aegadel, loomislaulu kui niisuguse temporaalsuse vormidest, ajaloolisest mõtlemisest, labürintidest, õllekannude kosmilistest kirjemustritest ja paljust muust. Teksti suuremaid väärtusi on minu arvates Hasso…
-
rahvamuusik:
Hasso Krull kirjutab, et ta tunneb end vaeslapsena vanarahva pärimust lahti mõtestades. Sülle on kukkunud varandus, mille päritolu ta ei tunne ja mille kasutamise viisi talle ette ei öelda. Arvan, et enamik tänapäeva pärimuskultuuri viljelejaid tunneb end samuti vaeslastena. Mida rohkem ma mängin-laulan, seletan, õpetan, seda rohkem kohtan mõistatusi, mille teadjad/tundjad on teisel pool maapinda. Krull kirjutab, et meie vanarahva pärimust mõtestatakse peamiselt kahel viisil:…
-
Olin üsna esimesi kordi rahvusvahelisel järelevalvemissioonil Aserbaidžaanis, kui üks venekeelsetest tekstidest silma ja kõrva hakkav sõnakatke mind hämmastas: “Piaar!” Kõlalt sarnanes see pärsia keelest pärinevale piaalile, millest teed juuakse. Kummati on see jooginõu hoopis rohkem levinud Kesk-Aasias kui Lõuna-Kaukaasias. Siiski pidin kiirelt taipama, et “piaari” alati seirav “tšornõi” ei viita üldse mitte mustale teele, vaid hoopis kompromaadile ning selle lavastamist saatvatele mustadele tegudele. See, mida meie…
