-
Werner Horvath. Fragment maalist “Sigmund Freud”. Õli, lõuend, 1994. Freud leidis ülisuure hõlmavusega sümbolid, mis ühtmoodi heitsid valgust niihästi magava Viini naise kui ka pulmi pidavate beduiinide hingeelule. netifoto
Pealkiri on vist sedapuhku nii eriskummalise kõlaga, et tähenduse selgitamisele tuleb pühenduda silmapilkugi kaotamata. “Platonism” märgib mõtlemisviisi platonlikus vaimus: on mingi nähtus saanud meilt mõtestuse ja sõnalise esituse, siis ühtlasi see tähendab, et meie, olles esile…
-
Sõdalase laul
Nurgas mul roostetab mõõk.
Seinad on vajunud längu.
Igast mu lahingust jäänd
vaid kämblatäis kandlemängu.
Keeltele libiseb sõrm.
Taevakaar väriseb kõuest.
Laulan välja sel ööl
me malevad Manala õuest.
Lahing myriseb mäel.
Kindlana seisab me linnus.
Lõkkele lahinguleek
lööb kuulava karjuse rinnus.
Nurgas mul roostetab mõõk.
Toonela saab minu kojaks.
Karjapoiss – kõrvus mu laul –
kuid sirgub Kalevipojaks.
Jyri Kork
“Lauljad klaasmere ääres”, 1958
Järgmisel teisipäeval esilinastub (samal õhtul näitab seda kell 22.05 ka ETV) uus dokumentaalfilm
“Sinimäed” kaitselahinguist Eestis…
-
Möödunud sügisel läbi viidud üle-euroopalise küsitluse andmetel ei peeta kuskil Euroopas sõnarelva nii ohtlikuks, et seda terviseriski allikana üldse nimetataks. Suurimaks ohu allikaks peetakse hoopis keskkonnareostust (isiklikku kokkupuudet ja sellest tulenevat kahju tervisele peab tõenäoliseks 62% vastanutest). Järgnevad liiklusõnnetused (51%), tõsised haigused (49%), tervistkahjustav toit (42%), muud ohtlikud esmatarbekaubad (42%), kuritegevus (31%) ja lõpuks terrorism (20%). Ilmselt ei oska Brüsseli sotsioloogid uneski näha, et mõnes ELi…
-
Soome valitsus ja parlament otsustavad lähinädalail, kas Soome peaks nagu Eesti ratifitseerima Euroopa Liidu põhiseaduse lepingu. Küsimus on aktuaalne, kuna juulis on ukse ees Soome kord täita Euroopa Liidu eesistujamaa ülesandeid.
Kaks aastat tagasi, kui lepingule alla kirjutasime, oli Soome kindlalt otsustanud selle ka ratifitseerida. Prantsusmaa ja Hollandi negatiivse tulemusega rahvahääletuste järel aga olukord muutus. Veel möödunud aasta lõpul oli Soome valitsus seisukohal, et poleks õige taotleda…
-
“Neile, kes veel mäletavad seda, kuidas nõukogude ajakirjandust kasutati poliitilise malakana, on näiteks õõvastav näha viimasel ajal Sirbi veergudele ilmunud “paljastavaid karikatuure” ja lugeda juhtkirju, mis meenutavad stalinlik-leninliku propaganda kallaletunge rahvavaenlastele. Milleks peaks justiitsminister pead murdma Delfi kontrolli alla võtmise üle, kui samas stiilis isiklikke mõnitusi võib rahulikult avaldada kultuurileht?” (Marju Lauristin, Küüneviha südames. – Eesti Päevaleht 29. IV.)
-
Nii nagu soomlased otsisid Sampot või britid Püha Graali, on eestlased otsinud oma Nokiat. “Kes otsib, see leiab,” tundub olevat selle juba müütilise ristiretke protestantlikult entusiastlik aluspõhimõte. Nokia korporatsiooni tegelikku elulugu jälgides tuleks aga parafraseerida ehk hoopis Loll-Ivani ja teiste vene muinasjuttude poole pöörduda, kus edulood on rajatud vedamisele. Kuid ka selline võrdlus oleks ehk siiski kohatu. Pigem oli loo taga dünaamika, kus oli nii vedamist,…
-
Või ehk saame, aga me ise ei tunnista seda? Alain Daniélou järgi on Indias traditsiooniliselt eristatud keele nelja astet: esimene neist on vaid ähmane arusaam millestki, mis on. Teine aste saabub siis, kui sellest moodustub kujutlus, mõte, idee; kolmandaks hakatakse otsima vahendeid, kuidas seda kõike sõnades väljendada. Alles neljandal astmel toimub sõnade edasiandmine teistele kas suulises või kirjalikus vormis.
Nõnda on inimesel justkui “neli keelt”. Viimast jagavad…
-
Budismi pühad raamatud 2. Teemantsuutra. Südasuutra. Ühetähesuutra. Sanskriti ja klassikalisest tiibeti keelest tõlkinud ning eessõna ja kommentaariumi kirjutanud Linnart Mäll. Lux Orientis, Tartu 2005. 205 lk.
Mu laused on selgitavad seeläbi, et see, kes minust aru saab, mõistab lõpus, et nad on mõttetud, kui ta on läbi nende – nende peale – nende kohale välja roninud. (Ta peab nii-öelda minema viskama redeli, kui ta on sellest üles…
-
Foto: Piia Ruber
Kultuuriminister Raivo Palmaru:
“Ma pole ühtegi arvutust näinud. Keegi pole siit majast midagi küsinud!”
Sirbi intervjuu kultuuriministriga teemal “Põhjalastud seaduste tallermaal”
-
Kultuurikaubad eraldi peatükina statistikas üldse ei eksisteeri. Tõsi, kaubajaotisest X leiame grupi 49 ehk “Raamatud, ajalehed, pildid jm trükitooted; käsikirjad, masinakirjatekstid, . . . .”, mida 2004. aastal veeti välja 343 ja mullu 588 miljoni krooni eest. Selge see, et põhiliselt ei veetud välja mitte käsikirju, vaid ikka trükitooteid. Näiteks Soome kirjastajad armastavad meie trükikodades oma raamatuid trükkida.
Eesti kirjastused, vähemasti need, kus raamatuid välja antakse, ei ole kaugeltki nii…
