-
Budismi pühad raamatud 2. Teemantsuutra. Südasuutra. Ühetähesuutra. Sanskriti ja klassikalisest tiibeti keelest tõlkinud ning eessõna ja kommentaariumi kirjutanud Linnart Mäll. Lux Orientis, Tartu 2005. 205 lk.
Mu laused on selgitavad seeläbi, et see, kes minust aru saab, mõistab lõpus, et nad on mõttetud, kui ta on läbi nende – nende peale – nende kohale välja roninud. (Ta peab nii-öelda minema viskama redeli, kui ta on sellest üles…
-
Priit Kelder, Neokonfutsianistliku filosoofia peamiste kosmoloogiliste ja ontoloogiliste kategooriate ajalooline analüüs. Akadeemia Nord, Tallinn 2005. 198 lk.
Kui Sirp tegi mulle ettepaneku Priit Kelderi raamatut arvustada, jäin pikemalt mõtlemata nõusse, kuigi polnud seda siis veel lugenud. Autori nimi ei olnud mulle võõras. Olin varem siin-seal Priit Kelderi hiina kultuuri tutvustavaid artikleid ja Interneti-kommentaare ikka tähele pannud. Jäin mõtlema omamoodi kurioosse tõiga üle, et kuigi Eesti on tilluke…
-
Toomas Paul, Kontide kasulikkus. “Sirbi raamat”, nr 11. 184 lk.
Toomas Paulist kirjutades tahaks loomulikult kirjutada sama arukalt ja tasakaalukalt nagu temagi, mis tähendab, et neil tekstidel on omamoodi õilistav toime. Ja võib-olla peaks selle sedastusega piirdumagi, kuna neis kirjatöödes avanevast paljususest on raske lühikeses artiklis ülevaadet anda. Või mainima üksnes, et kui Toomas Pauli nimi lüüa Google’i otsingumootorisse, saab esimeseks vasteks eestikeelse Vikipeedia lehekülje, kust leiame…
-
Masing on oma kirjutistes meile lahti mõtestanud kolme maailmareligiooni (taoism, budism, kristlus) põhiideed, samuti on ta kirjutanud “Eesti usundi” ning uurimuse “Keelest ja meelest” jm. Eduard Tennmann on andnud maailma usundeist lühiülevaate, mida Masing hindas kui esimest eesti nurga alt nähtud teost, siis veel religioonipsühholoogiast, müstikutest ning raamatukesed lastele usuõpetustundideks. Me kardame nagu tuld sõna “usuõpetus”, kuid pole ühtegi inimest, kes millessegi ei usuks. Praegu usutakse…
-
Poolteist sajandit pärast Sigmund Freudi sündi ja sadakond aastat pärast psühhoanalüüsi teket kipub sugenema üleolev arvamus, et tema õpetusest on võimalik võetud, ta on läbihekseldatud ja läbinähtud. Aga õpetused on alati suuremad kui õpilased. S. Freudi mõttepärandist on XX sajandi lõpupoole teaduste arengu põhjal veel mõndagi võtta. Psühhoanalüüs tervikuna avaneb uuele vaateviisile, kus teada-tuntu omandab ootamatu tähenduse.
Psühhoanalüüs kui kultuuriteooria
Friedrich Nietzsche “Tragöödia sünnis” (1873) eristatakse müüti ennast…
-
Nicolle Rosen, Martha F. Prantsuse keelest Pille Kruus. Tänapäev, 2006. 198 lk.
Teemad “Freud ja geniaalsus” ning “Freud ja (Mida tahab) naine” on leidnud kultuuriloos mitmetahulist ja vastuolulist käsitlemist. Biograafid pole Freudi jonnaka usu kohta oma erakordsusesse – saatmaks korda vaimuvallas midagi suurt – mitte ainult tõendeid leidnud, vaid seda erakordsust ka romantilisi suurmeeste kujutamise klišeesid maksimumtoonides rakendades paisutanud.
Inimene on aga siiski lihtsalt inimene ja ajastu…
-
Werner Horvath. Fragment maalist “Sigmund Freud”. Õli, lõuend, 1994. Freud leidis ülisuure hõlmavusega sümbolid, mis ühtmoodi heitsid valgust niihästi magava Viini naise kui ka pulmi pidavate beduiinide hingeelule. netifoto
Pealkiri on vist sedapuhku nii eriskummalise kõlaga, et tähenduse selgitamisele tuleb pühenduda silmapilkugi kaotamata. “Platonism” märgib mõtlemisviisi platonlikus vaimus: on mingi nähtus saanud meilt mõtestuse ja sõnalise esituse, siis ühtlasi see tähendab, et meie, olles esile…
-
alt=”” hspace=0 src=”images/stories/280406/16.jpg” align=baseline border=0>
-
Foto: Piia Ruber
Kultuuriminister Raivo Palmaru:
“Ma pole ühtegi arvutust näinud. Keegi pole siit majast midagi küsinud!”
Sirbi intervjuu kultuuriministriga teemal “Põhjalastud seaduste tallermaal”
-
Kultuurikaubad eraldi peatükina statistikas üldse ei eksisteeri. Tõsi, kaubajaotisest X leiame grupi 49 ehk “Raamatud, ajalehed, pildid jm trükitooted; käsikirjad, masinakirjatekstid, . . . .”, mida 2004. aastal veeti välja 343 ja mullu 588 miljoni krooni eest. Selge see, et põhiliselt ei veetud välja mitte käsikirju, vaid ikka trükitooteid. Näiteks Soome kirjastajad armastavad meie trükikodades oma raamatuid trükkida.
Eesti kirjastused, vähemasti need, kus raamatuid välja antakse, ei ole kaugeltki nii…
